Placet Group OÜ hagi M. M.-i vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes
Hagihind
271,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910) Hageja esindaja: Darina Koivunen (e-post XXX) Kostja: M. M. (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. M.-ilt põhivõlgnevus 190 eurot, intress 3,07 eurot ja viivis 5,15 eurot Placet Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista M. M.-ilt Placet Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (s.o 190 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Placet Group OÜ nõe M. M.-ilt sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 18,27% ulatuses Placet Group OÜ ja 81,73% ulatuses M. M.-i kanda.
6.Välja mõista M. M.-ilt menetluskulu 182,25 eurot Placet Group OÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 09.05.2024 laenulepingu nr XXX. Kostja esitas laenutaotluse elektrooniliselt, logides Mobiil-ID-d kasutades sisse veebilehele XXX. Taotluse esitamisel küsib süsteem nii PIN 1 kui ka PIN 2. Kõik laenulepingu dokumendid edastati lepingu sõlmimisel kostja taotluses märgitud e-posti aadressile XXX ning nendega sai kostja tutvuda ka iseteeninduses. Lepingu alusel sai kostja laenu 200 eurot, millelt kohustus tasuma intressi 32,34% aastas. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot, mis arvati kostjale kantud laenusummast maha. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 09.05.2024 – 18.05.2025 jooksul. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Hageja luges lepingu ülesütlemise aluseks juuni, juuli, augusti ja septembri osamakset, millega seoses saatis võlausaldaja 18.08.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 01.09.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 23.09.2024 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 200 eurot ja tasumata intress 21,93 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 200 eurolt määraga 0.09% päevas perioodi 24.09.2024 – 13.12.2024 eest kokku 14,58 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 10 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja kontoväljavõtete, laenutaotluses esitatud andmete ja avalikest registritest saadud andmete alusel. Kostja märkis laenutaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 2 400 eurot, finantskohustusteks 563,47 eurot ja majapidamiskuludeks 250 eurot. Krediidiandja võttis kontoväljavõtete analüüsi tulemusel arvesse kostja sissetulekuna 1 405,46 eurot ja finantskohustustena 629,47 eurot. Krediidiandja küsis kostjalt teavet olemasolevate kohustuste kuumaksete summade kohta. Lisaks arvestas krediidiandja taotletava laenu igakuist osamakset 19,95 eurot. Kostja majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja 340 eurot, mis vastas laenutaotluse esitamise ajal krediidiandja sise-eeskirjades kehtestatud määrale. Rahvastikuregistri andmetel kostjal ülalpeetavaid ei olnud. Töötamise registri kohaselt oli kostjal tööleping A OÜ-ga. Maksehäirete registritest (Creditinfo.ee ja Taust.ee) lepingu sõlmimise ajal maksehäireid ei nähtunud ning maksuameti andmetel puuduseid ka maksuvõlgnevused. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 200 eurot, intressivõlgnevuse 21,93 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 14,58 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 15.01.2025. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja on kohtule esitanud krediidilepingu (dtl 36-38) ja dokumendid iDenfy vahendusel isikusamasuse tuvastamise kohta 06.05.2023 (dtl 29-35). Lepingul poolte allkirju ei nähtu. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb VÕS § 408 lg 1 järgne lepingu tühisuse tagajärg.
5.Hageja selgituste kohaselt (dtl 210-211 ja 227) esitas kostja 09.05.2024 laenutaotluse krediidiandja kodulehe XXX vahendusel, kasutades sisselogimiseks Mobiil-ID-d. Taotluse sai esitada alles pärast seda, kui kostja oli täitnud ankeedi, tutvunud lepingu tingimustega ning need kinnitanud. Taotluse esitamisel küsis süsteem nii PIN 1 kui ka PIN 2. Kõik laenulepingu dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti aadressile XXX ning nendega sai kostja tutvuda ka krediidiandja 2
iseteeninduses. Kohtule on esitatud e-kirjad (dtl 52 ja 47), mis on saadetud lepingu sõlmimise päeval kostja taotluses märgitud e-posti aadressile, saatjaks on XXX. Hageja on esitanud ka ekirjadega edastatud failid (dtl 26 ja 36-46). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 09.05.2024 tahteavalduse Placet Group OÜ-lt laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirjaga elektrooniliste failidena), kuid tõendamata on kostja tahteavalduse sisu. Hageja on viidanud kostja taotluse osas hagiavalduse täienduse lisale 1 (dtl 230), millelt nähtuvad taotluse andmed selgelt VÕS § 404 lg 2 loetletud mahus teavet ei sisalda.
6.Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping tulenevalt VÕS 408 lg 2 siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Nähtuvalt hageja esitatud maksekorraldusest (dtl 176) kandis hageja 10.05.2024 kostja arvele 190 eurot selgitusega „Placet.ee - laenusumma - 200 EUR, laenuperiood - 360 päeva, laenu id - XXX“. Kohus tuvastab maksekorralduse alusel, et kostja on laenu kätte saanud.
7.Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 200 eurot, intressiga 32,34% aastas. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel perioodi 09.05.2024 – 18.05.2025 jooksul. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 51,99% aastas (leping dtl 49-51), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 54-56).
8.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 09.05.2024 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 51,99% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
10.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3
- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja selgitustest nähtuvalt (dtl 211 jj) esitas kostja krediidiandjale kolm (kaks XXX panga ning üks XXX) kontoväljavõtet, millede analüüsi tulemusel võttis krediidiandja lepingu sõlmimisele eelnenud kostja nelja kuu keskmise sissetulekuna arvesse 1 405,46 eurot. XXX kontoväljavõttelt nähtusid igakuised finantskohustused H AS-i, XXX ja XXX ees, millede osas küsis hageja kostjalt iseteeninduse kaudu vastavate kohustuste kuumaksete summasid. Kostja märkis H AS-i laenu kuumakseks 80 eurot, XXX kuumakseks 129 eurot ning XXX kuumakseks 50 eurot. Lisaks arvestas hageja kohustust XXX ees 180 eurot ning kostjaga varem sõlmitud kuuest laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 253,47 eurot. Analüüsi tulemusel võttis krediidiandja kostja finantskohustustena arvesse 629,47 eurot. Seejuures oli kostja märkinud laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks 2 400 eurot, finantskohustusteks 563,47 eurot ja majapidamiskuludeks 250 eurot. Kostja igakuisteks majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja 340 eurot, mis vastas laenutaotluse esitamise ajal krediidiandja sise-eeskirjades kehtestatud määrale. Rahvastikuregistri andmetel kostjal ülalpeetavaid ei olnud. Töötamise registri kohaselt oli kostjal tööleping A OÜ-ga. Maksehäirete registritest (Creditinfo.ee ja Taust.ee) lepingu sõlmimise ajal maksehäireid ei nähtunud ning maksuameti andmetel puudusid ka maksuvõlgnevused.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole krediidianalüüsi käigus kostja kõigi kohustuste olemasolu ning nende mõju kostja maksevõimele sisuliselt kontrollinud. Nähtuvalt kostja kontoväljavõtetest (dtl 73-170) on kostja saanud laenusid jaan 2024.a XXX 97 eurot (selgitus XXX), vähemalt kolmel korral O. S. kokku 1 050 eurot (selgitused loan), märts 2024.a XXX 102 eurot ja 74 eurot (selgitused XXX), H AS-ilt 1000 eurot, V. B. 100 eurot (selgitus loan), apr 2024.a V. B. 100 eurot (selgitus loan), T AB-lt 400 eurot (selgitus M OÜ) ja M OÜ-lt 1057,56 eurot. Lisaks oli hagejal endal sõlmitud kostjaga juba kuus laenulepingut. Esitatust ei nähtu, et kostjalt oleks pideva laenamise vajaduse kohta selgitust küsitud. Ka ei nähtu, et hageja oleks arvesse võtnud igakuiseid (tagasi)makseid (selgitus loan) eraisikutele või sellega seotud asjaolusid täpsustanud. Hageja on avaldanud (dtl 227), et ta ei kogunud teavet ühegi muu kohustuse põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Eeltoodu viitab sellele, et kostja oli juba makseraskustes ning üritas olemasolevaid kohustusi täita uute laenude arvelt. Esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Konto väljavõttel kajastuvad kulutused söögile, 4
apteegitarvetele, transpordile ja sidele, kuid mitte midagi, mis oleks seostatav eluasemega. Esitatust ei nähtu, et kostjalt oleks vastava osas selgitust küsitud.
14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja küll esitanud ebaõigeid andmeid oma töötasu kohta ning kohustusi tundub olevat samuti rohkem, kui kostja avaldas, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest ning ebaõigetest andmetest teadlik seoses tehtud päringutega, kuid otsustas täiendavaid andmeid koguda üksnes osaliselt ja lepingu sõlmida. Seetõttu kohaldub VÕS § 403 4 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.
16.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 4,50%.
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 179-181), mille kohaselt andis krediidiandja kostjale 18.08.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.09.2024 ning 23.09.2024 lepingu ülesütlemise avaldus (dtl 181). Kui kostja ühtegi makset teinud ei olnud, siis oleks kostja ka ümberarvestusjärgse graafiku kohaselt lepingu ülesütlemise seisuga viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Ülesütlemise hoiatusest ja teatest nähtuvalt olid need saadetud kostja lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus leiab, et leping oli kehtivalt üles öeldud alates 23.09.2024.
19.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping nr XXX on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kostja sai lepingu alusel krediiti 200 eurot, millest 10 eurot pidas krediidiandja laenu väljamaksmisel kinni lepingutasuna, st ümberarvestuse korral tuleb vastav summa arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 190 eurot, kostja 5
ühtegi makset lepingu katteks tasunud ei ole (dtl 227-228). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 190 eurot.
21.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intresside tasumist VÕS § 94-järgses määras kokku 3,07 eurot. Kohus rahuldab hageja intressinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 3,07 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 190 eurot võlaperiood
% aastas
10.05.2024 – 30.06.2024 01.07.2024 – 22.09.2024
4,5 4,25
% päevas 0,012295 0,011612
summa päevas 0,023361 0,022063
perioodis päevi 52 84
perioodi summa 1,214772 1,853292
22.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 24.09.2024 – 13.12.2024 eest, kuid koos ümberarvestusega parandatud viivisearvestust ei esitanud. Lepingus kokku lepitud intressimäär 32,34% aastas on kõrgem, kui seaduses sätestatud intressimäär, mistõttu mõistab kohus viivise kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 I lausega välja seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 5,15 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 190 eurot võlaperiood
% aastas
24.09.2024 – 13.12.2024
12,25
% päevas 0,03347
summa päevas 0,063593
perioodis päevi 81
perioodi summa 5,151033
23.Kohus mõistab välja viivise alates 14.12.2024 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
24.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seos meeldetuletuskirjade saatmisega 10 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus lepingust nr XXX tuleneva nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 271,01 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 221,50 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 18,27% ja kostja kanda 81,73% menetluskuludest.
26.Hageja esitatu kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 150,04 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud (sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot).
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks ning hagi koostamiseks kulus 4,5 tundi.
6
28.Kohtu hinnangul jääb märgitud lepingulise esindaja ajakulu mõistlikesse piiridesse, puudub alus pidada seda selgelt ülemäärasteks. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 27,33 eurot tund (ilma km-ta), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hüvitamisele kuuluv kulu seoses lepingulise esindajaga on 122,99 eurot (27,33 x 4,5). TsMS § 174 lg 10-järgset kinnitust hageja esitanud ei ole, mistõttu mõistab kohus kulu välja ilma käibemaksuta. Hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 222,99 eurot (122,99 + 100).
29.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
30.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 182,25 eurot (222,99 x 81,73%).
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.