Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
677,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja X (isikukood XXX, seaduslik esindaja Y ja lepinguline esindaja Andreas Lunden
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 29.08.2025, edasi kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine põhisummas 32,42 eurot, intressinõudest 23,47 eurot, lepingutasu 1,64 euro nõudest ja sissenõudekulude 30 euro nõudest.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Mõista Xilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus põhisummas 395,85 eurot ja viivised summas 86,39 eurot.
4.Mõista Xilt PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis kuni põhinõude 395,85 euro jäägi täieliku tasumiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates 04.06.2025, kuid kokku mitte enam kui põhivõla 395,85 euro ulatuses.
6.Mõista Xilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 360 eurot (riigilõiv 140 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu ja õigusabikulud 200 eurot).
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (360 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
8.Jätta rahuldamata Xi taotlus ekspertiisiakti toimikusse lisamiseks.
9.Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital riigilõiv osaliselt summas 17,50 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS (hageja) hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kostja ja Antista AS (edaspidi müüja) sõlmisid 28.11.2019 järelmaksuga müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Kostja ostis 28.11.2019 sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nr. 2738150 Antista AS mobiiltelefoni Samsung Galaxy A80 SMA805FZDDSEB kauba kogumaksumusega 499,99 eurot. Pärast lepingu sõlmimist kohustus kostja sooritama AS LHV Finance igakuiseid makseid 17,29 eurot krediidikulu kogusummas 834,92 eurot 48 kalendrikuu jooksul. Kogusummast 834,92 eurot moodustas kauba maksumus 499,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot ja intress 315,03 eurot.
3.AS LHV Finance loovutas 27.07.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
4.Hageja esitas kohtu nõudel 05.11.2025 alternatiivnõude põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Hageja arvestab tagasimakseid põhinõude ulatuses, arvestades krediidisummast 499,99 eurot maha kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud 67,68 eurot ja hagejale enne kohtumenetluse alustamist tasutud 36,46 eurot ning nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 395,85 eurot. Muid tasusid hageja kostjalt ei nõua ja neid pole ka kostja poolt tasutud. Hagiavalduses esitatud intressinõudest, lepingutasu ja sissenõudekulude nõudest hageja loobub.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja eestkostja on käinud hageja kontoris ja tasunud kostja nõuete katteks sularahas 31.05.2021 60 eurot ja 07.06.2021 60 eurot. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on seisukohal, et nõude osalise tasumisega kostja eestkostja poolt on kostja seaduslik esindaja tehingu heaks kiitnud. 2
Kostja vastuväited
6.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal teovõimetu. Kostja tunnistati teovõimetuks märtsis 2020.
7.Kostja tugineb 09.09.2025 seisukohas mh sellele, et kostjale anti kergekäeliselt laenu kontrollimata tema teovõimet. Hagi rahuldamise korral palub hageja rahuldada hagi maksimaalselt põhisumma ulatuses ning jäta hagi rahuldamata viivise, intressi ja menetluskulude osas.
8.15.10.2025 seisukoha kohaselt nähtub 10.10.2019 ekspertiisiaktist, et kostja põeb maniakaalset skisoafektiivset häiret, millega kaasneb mitme psühhoaktiivse aine kuritarvitamine. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole kostja võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada. Tema vaimne seisund ei võimalda teha juriidilisi otsuseid ega suuri rahalisi tehinguid. Kostja taotleb lisada käesolevasse menetlusse ekspertiisiakt tsiviilasja 2-19-15142 toimikust. Kostja võttis laenu vahetult pärast haiglast väljakirjutamist ja enne teovõimetuks tunnistamise määruse tegemist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab hagi lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.Esmalt lahendab kohus hageja 05.11.2025 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Taotluse kohaselt loobub hageja põhinõudest 32,42 eurot, intressinõudest 23,47 eurot, lepingutasu 1,64 euro nõudest ja sissenõudekulude 30 euro nõudest.
11.Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1- 6116, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
12.Kohus leiab, et eeltoodud hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhisumma 32,42 euro, intressinõude 23,47 euro, lepingutasu 1,64 euro ja sissenõudekulude 30 euro nõuetes.
13.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi 3
lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
14.Kostja on mh tuginenud tehingu tühisusele tulenevalt kostja piiratud teovõimest. Kuna kostjale ei olnud lepingu sõlmimise hetkel määratud eestkostjat, siis TsÜS § 8 lg 3 järgi tuleb eeldada, et sõlmitud leping oli kehtiv ja vastupidist peab tõendama kostja. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud (TsÜS § 8 lg 3). Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita (TsÜS § 11 lg 1).
15.Kohus selgitas kostjale 27.06.2023 kirjaga, et kostja peab tõendama, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega ning asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas kostjal oli teovõime 28.11.2019 lepingu sõlmimisel. Kui seda ei olnud, siis tuleb kostjal alusetu rikastumise sätete alusel tagastada põhivõlg. Seega, isegi kui 28.11.2019 tehing on tühine, ei vabane kostja põhivõla tagastamisest olukorras, kus kostja teovõime oli piiratud. Kohus märgib, et kohtule 09.09.2025 esitatud Harju Maakohtu 29.01.2020 eestkoste seadmise määruse väljavõte ei tõenda seda, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõime. Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja ei saa esitada tsiviilasjas nr 2-19-15142 tehtud psühhiaatrilist ekspertiisi, kuna e-toimikus ei ole ta nähtav ning kostja taotleb, et kohus vaataks Kohtute Infosüsteemis 219-15142 teostatud ekspertiisi tulemusi. Kohus selgitab, et kohus ei kogu omal algatusel hagimenetluses tõendeid. Kohus andis kostjale tähtaja esitada tõendid selle kohta, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (dtl 113-114). Hageja on seisukohal, et nõude osalise tasumisega kostja eestkostja poolt on kostja seaduslik esindaja tehingu heaks kiitnud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kostja ema soovis olukorda lahendada, kuid vaidleb hagile vastu ning seega ei saa osalise tasumisega lugeda tehingut heaks kiidetuks. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratatud teovõimega.
16.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Järelmaksu müügilepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,73% aastas (dtl 26-32). Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2019 oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne määr seega 58,11%).
18.Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
19.Seega kontrollib kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtul on endal kohustus kontrollida omal algatusel krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on 4
VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
21.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja ostis 28.11.2019 sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nr 2738150 Antista AS mobiiltelefoni Samsung Galaxy A80 SMA805FZDDSEB kauba kogumaksumusega 499,99 eurot. Pärast lepingu sõlmimist kohustus kostja sooritama AS-le LHV Finance makseid. AS LHV Finance oli oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). AS LHV Finance loovutas nõude kostja vastu hagejale.
22.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja esitada kostja arvelduskonto väljavõtted. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte (dtl 89-92). Nimetatud pangakonto väljavõtet analüüsides ei saanud laenuandja veenduda krediidiandja maksevõimelisuses. Pangakontolt nähtuvalt on kostjale makstud sotsiaaltoetusi, peretoetusi ja elatisabi. Samuti nähtub igakuine töötasu Vernick OÜ-lt summas 96,40 eurot. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.
25.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hageja on esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et 5
vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on tõendanud, et kostja sai krediiti kauba soetamiseks 499,99 eurot. Hageja arvestab tagasimakseid põhinõude ulatuses, arvestades krediidisummast 499,99 eurot maha kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud 67,68 eurot ja hagejale enne kohtumenetluse alustamist tasutud 36,46 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 395,95 eurot.
26.Kuna tegemist on rahalise kohustusega, siis on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113). Võlausaldaja võib rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kohus rahuldas hagi kostja vastu 395,85 euro nõudes. Seega rahuldab kohus ka hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras põhivõlalt perioodi 21.12.2023 kuni 05.11.2025 eest. Viivist tuleb arvestada sissenõutavaks muutunud põhiosamakselt alates järelmaksulepingu viimase osamakse järgmisest päevast, so alates 21.12.2023 kuni alternatiivnõude esitamiseni 05.11.2025.
27.Viivisenõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel alates 04.06.2025 kuni põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõla 395,85 euro ulatuses.
28.Hageja taotleb riigilõivu 35 euro tagastamist. Hageja tasus algselt hagilt hagihinnaga 482,24 eurot riigilõivu 175 eurot. Hageja leiab, et nõude osalise loobumise tõttu on hageja tasunud riigilõivu 35 euro võrra enam. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja taotlus on osaliselt põhjendatud. Hageja osalise loobumise tõttu ei muutu hagi hind, hageja saab taotleda loobutud nõude osas poole riigilõivu tagastamist. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Seega tuleb hagejale tagastada 35 eurost pool, so 17,50 eurot.
29.Kohus jätab rahuldamata kostja 15.10.2025 menetlusdokumendis esitatud taotluse ekspertiisiakti toimikusse lisamiseks. Kostja ei ole esitanud korrektset tõendite kogumise taotlust. Kohus ei lisa hagimenetluses teise tsiviilasja tõendeid asja juurde. Menetluskulude jaotus.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Samuti palun hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud.
33.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 6
34.Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid 420 eurot. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi (dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine) tunnihinnaga 100 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude osalise väljamõistmise juures asjaolu, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja loobus seetõttu osaliselt nõudest.
35.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 360 eurot (200+20+140).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.