Harku Vara OÜ hagi Osaühingu Reaalprojekt vastu leppetrahvi saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harku Vara OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Harku Vara OÜ (rk: 12763252), esindaja Jaanus Silm Vastustaja (kostja): Osaühing Reaalprojekt (rk: 10765904), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus osaliselt Harku Vara OÜ-lt Osaühingu Reaalprojekt kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Harku Vara OÜ-lt välja Osaühingu Reaalprojekt kasuks menetluskulude katteks 10 226 eurot 50 senti (käibemaksuta).
2.1.Rahuldada osaliselt Osaühingu Reaalprojekt avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-21-10626 ja määrata kindlaks Osaühingu Reaalprojekt menetluskulud kokku 10 226 eurot 50 senti (käibemaksuta).
2.2.Välja mõista Harku Vara OÜ-lt Osaühingu Reaalprojekt kasuks menetluskulude katteks 10 226 eurot 50 senti.
2.3.Välja mõista Harku Vara OÜ-lt Osaühingu Reaalprojekt kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (10 226,50 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.
2.4.Määrus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus rahuldas 08.12.2021 otsusega Harku Vara OÜ (hageja) hagi Osaühingu Reaalprojekt (kostja) vastu leppetrahvi saamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.05.2022 otsusega maakohtu 08.12.2021 otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ja jättis mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu 30.05.2022 otsus jõustus 05.12.2022, kui Riigikohus jättis 05.12.2022 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostja esitas 26.11.2021 täiendatud menetluskulude nimekirja maakohtus kantud kulude kohta summas 6035 eurot (lepingulise esindaja ajakulu 35,5 tundi) ning 19.04.2022 menetluskulude nimekirja ringkonnakohtus kantud kulude kohta summas 3444,25 eurot (lepingulise esindaja ajakulu 20,25 tundi). Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Taivo Ruusi tunnitasu suurus on 170 eurot (ilma käibemaksuta).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. detsembri 2022 määrusega Osaühingu Reaalprojekt avaldused osaliselt ja määras kindlaks Osaühingu Reaalprojekt menetluskulud kokku 10 312,50 eurot (käibemaksuta) ning mõistis Harku Vara OÜ-lt välja Osaühingu Reaalprojekt kasuks menetluskulude katteks 10 312,50 eurot ja viivise menetluskuludelt (10 312,50 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. Määruse kohaselt hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Maakohtus on kostja kandnud menetluskulusid 6035 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu tunnitasumääraga 170 eurot (ilma käibemaksuta), ajakulu 35,5 tundi: 3 tundi hagi ja lisadega tutvumine; 8,5 tundi hagile vastuse koostamine; 0,25 tundi kohtuistungi aja kooskõlastamine, kutse vastuvõtmine; 0,25 tundi e-kirjavahetus kliendiga kompromissist ja istungist; 0,5 tundi kirjavahetus hageja esindajaga kompromissist; 4 tundi Kabelisauna kirjavahetuse, projektide ja DP analüüs; 5 tundi täiendavate vastuväidete koostamine; 0,5 tundi Mall Metsaliga kirjavahetus DP koondvõrkude plaanist; 0,25 tundi M. Metsaliga telefoninõupidamine pumpla asukohast; 1,5 tundi tõendite komplekteerimine ja esitamine vastuväidetega; 3 tundi ettevalmistamine istungiks; 2 tundi osalemine istungil; 0,5 tundi kompromissi koostamine, kooskõlastamine Mikk Reieriga, edastamine hageja esindajale, kirjavahetus J. Silmaga kompromissi võimalikkusest; 2 tundi tõendite komplekteerimine, taotluste ja menetluskulude
nimekirja koostamine; 0,5 tundi hageja menetlusdokumendiga tutvumine, kirjavahetus kliendiga; 2 tundi taotluse koostamine hageja hilinenult esitatud dokumendi mitte menetlemiseks. Maakohus leidis 08.12.2021 otsuses, et menetluskulude nimekirjades poolte esindajate märgitud toimingute tegemisel kohaldatavate tunnitasude suurus on vastavuses asja keerukuse, toimingute keerukuse ja mahukuse, esindajate kvalifikatsiooni ja menetluse kestusega. Apellatsioonimenetluses on kostja kandnud lepingulise esindaja kulu 3444,25 eurot tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta), ajakulu 20,25 tundi: 7,5 tundi maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine; 0,25 tundi vastuapellatsioonkaebuse määrusega tutvumine; 7 tundi vastuapellatsiooniga tutvumine, vastuse koostamine; 2 tundi ettevalmistamine ringkonnakohtu istungiks; 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine; 2 tundi sõit kohtuistungile ja tagasi (koefitsient 0,5, tegelik ajakulu 4 h); 1 tund osalemine ringkonnakohtu istungil. Lisaks on kostja tasunud riigilõivu 1260 eurot. Ringkonnakohtu istung kestis 19.04.2022 kell 15.02 kuni 15.45. Kohus pidas põhjendatud ajakuluks ettevalmistuseks ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemiseks kokku 1,5 tundi. Kostja taotleb esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist 2 tunni ulatuses 170-eurose tunnihinna alusel. Kohus pidas põhjendatuks sõidule kulutatud aega 1 tunni ulatuses, s.o 170 eurot. Kohus luges kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks ja vajalikuks maakohtus summas 6035 eurot ja ringkonnakohtus summas 3017,50 eurot, kokku 9052,50 eurot (käibemaksuta). Lisandub riigilõiv, seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 10 312,50 eurot (käibemaksuta) ning viivis menetluskuludelt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Harku Vara OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. detsembri 2022 määruse tühistamist ning uue määrusega kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta hageja kostja kulusid riigilõivule (1260 eurot) ega kostja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot ilma käibemaksuta), kuid kostja esindajakulud kogusummas 9052,50 eurot on ülepaisutatud. Kohus on leidnud, et kostja esindajakulud on maakohtu menetluses põhjendatud täies ulatuses, s.o 6035 eurot, ja ringkonnakohtus kantud 3444,25 eurost on põhjendatud kulu 3017,50 eurot. Kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis, määrusest ei nähtu. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus (35,5 tundi) ületab märkimisväärselt hageja lepingulise esindaja ajakulu (20 tundi). Menetlus ei olnud sellise iseloomuga, kus ühe menetlusosalise lepingulise esindaja ajakulu peaks ületama teise oma märkimisväärselt. Seega kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus on suurusjärgus 20 tundi. Samuti on põhjendamatu mõista välja esindajatasu istungile sõiduks kulunud aja eest tunnitasuna, s.o 1 tunni eest 170 eurot. Menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamisele kohaldub analoogia korras riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukoht, mille järgi tuleb kulud hüvitada vajalikus ulatuses ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada (RKTKo 3-2-1-40-15). Analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (RKTKm 2-14-14536, p 16) või riigi õigusabi korras osutatud õigusabiga seotud kulutuste hüvitamise määradest (justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 151). Riigikohtu praktika kohaselt saab kostja esindaja põhjendatud sõidukulu olla seega 92 eurot (vahemaa advokaadibüroo ja Viljandi kohtumaja vahel on 153 km, edasi-tagasi 306 km, 306 × 0,3 ≈ 92 eurot).
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Osaühing Reaalprojekt vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on määruskaebus ebaselge ega ole põhjendatud. Olukorras, kus hageja ei vaidlusta ühtegi konkreetset kostja esindaja menetlustoimingut ega ühegi menetlusdokumendi põhjendatust, samuti esindaja tunnitasu suurust, jääb arusaamatuks, millise maakohtu määrusest erineva kohtumääruse tegemist hageja ringkonnakohtult taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse mõtte ja eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui kohus peaks sisulise vaidlusega kohtuasjas menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsima vandeadvokaadi osalemise põhjendatust eraldi iga kulunud ajaühiku kohta. Kui kohus on lugenud lepingulise esindaja ajakulu reaalseks ja ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada selle ajakulu õigustatavust, ongi menetluses osalemise kulu põhjendatud. Asjaolu, mitu tundi hageja esindaja (õigusbüroo jurist) menetluses osales, ei oma kostja esindaja (vandeadvokaat) menetluses osalemise aja põhjendatuse aspektist tähtsust. Iga esindaja tööpanus kujuneb vastavalt kliendi huvile, vaidluse iseloomule, asjaoludele, tõendite kogumile ning esindaja teadmistele ja kogemustele. Ka on loogiline, kui menetluses edukaks osalemiseks kuluv aeg on mahult suurem kui loodetud tulemuseta osalenud esindaja töömaht. Kohus mõistis hagejalt välja kulu seoses kostja esindaja ettevalmistuse ja istungil osalemisega 3 tunni asemel 1,5 tunni eest. Ringkonnakohtu istungile ja sealt tagasi transpordi aja eest luges kohus põhjendatuks esindaja ühe tavapärase töötunni tasu, s.o 170 eurot. Kuna aega kulus esindajal 4 tundi, on kohus hindanud esindaja sõidule kulunud aja 1 tund 42,50 eurot (st sõiduajale on kohaldatud koefitsienti 25%). Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16) (edaspidi Kord) järgi on istungile sõitmise aeg hüvitatav vastavalt sõidu ühe suuna pikkusele määruses nimetatud summas. Hageja on nõustunud sõidukuluna 92 euro väljamõistmisega, mis ületab Korra § 151 lg 1 kohast määra. Seega on hageja möönnud Korras kehtestatust suurema sõidukulu väljamõistmise võimalust. Kohus on mõistnud sõidule kulunud 4 tunni eest välja 170 eurot ehk veerandi kokkulepitud õigusabihinnast, mida saab pidada mõistlikuks. Hageja viidatud Riigikohtu seisukoht, mille järgi saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.06.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast, ei ole kohane, kuna kohus ei ole lahendanud mitte kostja esindajal tekkinud transpordikulu (s.o otsese sõidukulu) hüvitamise taotlust, vaid esindaja sõiduajakulu hüvitamise taotlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29.12.2022 määrus tuleb tühistada osaliselt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 10 226,50 eurot.
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas kostja lepingulise esindaja kulud kogusummas 9052,50 eurot olid põhjendatud ja vajalikud. Kohustust hüvitada kostjale apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1260 eurot ei ole hageja vaidlustanud.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osas, milles hageja ei nõustu osaliselt kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtu istungile sõiduga seonduvate kulude hüvitamisega.
Kostja lepingulise esindaja tasu ringkonnakohtus (3444,25 eurot, ajakulu 20,25 tundi) sisaldab kulusid seoses Tallinnast Tartusse ringkonnakohtu istungile sõitmisega 2 tunni ulatuses (2 × 170 = 340 eurot), selgitusega „koefitsient 0,5, tegelik ajakulu 4 h“. Maakohus vähendas taotletud sõiduaja tasu 170 euroni. Riigikohus on 29.09.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12) selgitatud, et alates
1.augustist 2016 saab analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast. Korra § 17 lg 2 (2022. aastal, s.o ringkonnakohtu istungi ajal kehtinud redaktsiooni) järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Lisaks näeb alates 29. jaanuarist 2018 Korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Kuna kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib Korra § 151 lg 1 p 4, ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest (s.o pool tavapärasest tunnitasust, mida maakohus vähendas veel poole võrra). Kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi Tallinna sõitmisele kulutatud aja eest. Õigusabi osutamise (kohtuistungil osalemine) koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit. Seega peab hageja hüvitama kostjale lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Hageja on kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtu istungile sõiduga seotud kulu pidanud põhjendatuks summas 92 eurot. TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt kohaldab kohus õigust omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb hagejalt lähtudes Korra § 17 lg-st 2 ja Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12) mõista kostja kasuks välja ka kostja lepingulise esindaja sõidukulu 54 eurot (180 km × 2 × 0,15). Ülaltoodut arvestades tuleb hagejal hüvitada seoses kostja lepingulise esindaja sõiduga ringkonnakohtu istungile kulu 84 eurot (30 + 54), mitte 170 eurot. Selles osas kuulub määruskaebus rahuldamisele.
9.Ülejäänud osas ringkonnakohus määruskaebusega ei nõustu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja tugineb määruskaebuse põhjendustes asjaolule, et kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus (35,5 tundi) ületab oluliselt hageja lepingulise esindaja ajakulu (20 tundi), ning leiab, et selline erinevus ei ole põhjendatud ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu peaks samuti olema ca 20 tundi. Asjaolust, et kostja esindajal kulus maakohtus menetlustoimingute tegemiseks rohkem aega kui hageja esindajal, ei saa järeldada kostja esindaja ajakulu põhjendamatust. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17). Seega ei pidanud maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel poolte esindajate ajakulu võrdsusest lähtuma. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab
sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12). Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja ei ole määruskaebuses vaidlustanud ühegi kostja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabitoimingu vajalikkust või põhjendatust ning on kinnitanud, et ei vaidlusta kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust (170 eurot ilma käibemaksuta). Kumbki pool ei esitanud teise poole menetluskulude kohta seisukoha ka maakohtus (pooltele oli antud tähtaeg seisukoha esitamiseks teise poole menetluskuludele maakohtu 25.10.2021 määrusega). Ringkonnakohtu istungil 19.04.2022 jätsid pooled samuti kulude suuruse kohtu otsustada ja ei soovinud esitada seisukohta teise poole kulude osas. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga vastuses määruskaebusele, et kohus ei pea menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsima esindaja iga õigusabitoimingu põhjendatust eraldi. Vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab aga vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu on kooskõlas tsiviilasja olemuse, keerukuse (keskmisest mõnevõrra keerukam tsiviilasi) ja mahu ning kostja esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning selline ajakulu oli vajalik, et kostja huve vaidluses asjakohaselt kaitsta. Menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.