Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-22-146140
Tsiviilasi
O. A. F. hagi O. S. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O. A. F. ; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: A. Ž. e-post XXX Kostja: O. S. , isikukood XXX; elukoht XXX
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. S. lt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna O. S. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 11. jaanuari 2023. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 12. jaanuaril 2023 hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus loeti hagejale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2, lg 3 p 2 alusel 26. jaanuaril 2023, saatmisega maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressil XXX.
Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustas TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Hagi tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 1834 eurot 55 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinna puhul üle 1500 euro kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.