2-22-131937/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 23.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.10.2022 hagiavalduse L.M. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja L.M. 13.05.2019 IPF Digital Estonia OÜ-ga (praegune IPF Digital AS, edaspidi krediidiandja) laenulepingu xxxx, mille järgi on kostja kasutanud lepingu alusel limiiti kuni 1100 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel ja loob isikliku identifitseerimistunnuse. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot avama. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja oli teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitas klienti otsusest SMS-i teel. Lepingu sõlmimisel avab krediidiandja kliendile krediidikonto personaalsetes tingimustes määratud limiidiga. Krediidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient. Krediidikonto limiit on korduvkasutatav krediidilimiit, mille summat võib poolte kokkuleppel suurendada ja vähendada, muutes sellega vajadusel ka muid personaalseid tingimusi. Sellist muudatust loetakse käesoleva lepingu muudatuseks ning muudatusele kehtivad kõik lepingu tingimused. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 14.09.2019, lepingu nr xxxx. Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (vt. lepingu xxxx punkt 13.6.). Käesolevas tsiviilasjas lähtub hageja nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 13.05.2019 kuni 25.09.2021 kogu summas 2479 eurot. Laenulepingu xxxx krediidilimiit oli kuni 1250 euroni. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud nõuetekohaselt ei ole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 17.05.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks

Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida klient on kohustatud krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 1204,64 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.10.2022, s.o. 142 päeva eest intressiga võrdses määras 0,125% päevas kokku summas 213,82 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 08.06.2022. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 16.06.2022, 30.06.2022, 07.07.2022, 14.07.2022. Lisaks sellele saatis hageja 05.08.2022 hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud asjaoludest kujuneb hageja sissenõudmiskulude nõue järgmiselt: 1) nõudekiri 08.06.2022 – 0 eurot; 2) teade 16.06.2022 – 25 eurot; 3) pretensioon 30.06.2022 – 5 eurot; 4) teade 07.07.2022 – 5 eurot; 5) teade 14.07.2022 – 5 eurot; 6) hagihoiatus 05.08.2022 – 5 eurot; 7) muud kulud (päringud, hageja andmebaasi haldamine jne) – 5 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Kostja on rikkunud laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus

summas 1204,64 eurot, intress summas 218,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 213,82 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid saadetud 03.01.2023 kostja e-postile xxxx, mida kostja kasutab (dtl 7, 9, 14, 16). Kohus luges TsMS § 3141 alusel hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 09.01.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile xxxx (kostja enda poolt käesolevas tsiviilasjas kasutatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 09.01.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.01.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. IPF Digital AS on teatanud 17.05.2022 kostjale, et loovutab tema vastase nõude OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (praegune IPF Digital AS) ja L.M. 13.05.2019 krediidikonto lepingu nr xxxx limiidiga 1100 eurot ning 14.09.2019 lepingu muutmisena krediidikonto lepingu nr xxxx, millega suurendati krediidikonto limiiti 1250 euroni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud jättes tagastamata laenatud summa ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid kokku 2479 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1274,36 eurot, seega kostja poolt on tasumata põhivõlg summas 1204,64 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Krediidikonto lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 45,96% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil alates viimase tagasimakse järgnevast päevast 14.01.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 07.06.2022 intressimääraga 0,125% päevas, summas 218,34 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja intressiarvestusega, seega tasumata intress summas 218,34 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis intressimääraga võrdses määras ehk 45,96 % aastas/0,125% päevas põhinõudelt 1204,64 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.10.2022, s.o. 142 päeva eest kokku summas 213,82 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Seega kuulub eelmärgitud viivis kostjalt väljamõistmisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole esitatud kujul õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele taotletud suuruses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest (VÕS kommentaaride kohaselt rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud – vt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 582), võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud tasulisi päringuid, kuid nimetatud kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega arvestades eeltoodut on põhjendatud määrata 30.06.2022 kirja eest 25 eurot ning 14.07.2022 ja 05.08.2022 mõlema kirja eest 5 eurot, kokku 35 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada 08.06.2022 kirjaga (VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimene tasuline kiri olla kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest) ning 16.06.2022 ja 07.07.2022 teadetega, kuivõrd teadetes puuduvad nii võlgnevuse aluseks olevad andmed (nt. lepingu nr) kui ka võlgnetavad summad. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude summas 15 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1686,80 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik