Infra Baltic OÜ hagiavaldus Worx OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
3 474.48 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Infra Baltic OÜ (registrikood 14553926, asukoht: esindajad Võidu 70, 44313 Rakvere), seaduslik esindaja: K.E., lepinguline esindaja: Kristiina Pralla (e-post: [email protected]); Kostja: Worx OÜ (registrikood 12850672, asukoht: Täpiku 3, 11913 Tallinn, e-post: xxxx), seaduslikud esindajad: J.M. ja K.S., lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline vahendusel).
esindaja
Kristiina
Pralla
(videosilla
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Worx OÜ-lt hageja Infra Baltic OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (2 200 eurolt) alates 12.07.2022 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.02% päevas, kuid mitte rohkem kui 440 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 1 320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 320 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta hageja 31.01.2023 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.
8.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.05. septembril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt Infra Baltic OÜ töövõtjana ja Worx OÜ tellijana sõlmisid 07.09.2021 arendustööde töövõtulepingu nr xxxx kostja tööjõuhalduse infosüsteemi ja veebilehe arendustööde tegemiseks. Hageja teatas kostjale enne lepingu sõlmimist, et lepingus kokku lepitud tähtaja suhtes tuleb olla paindlik. Töö teostamiseks mõistlikult vajalik aeg võib muutuda, kui kostja soovib arenduse ajal suurendada töömahtu, näiteks tellida veebilehele lisafunktsioone.
2.Hageja täitis kõik enda lepingust tulenevad kohustused kohaselt ja tegi tööd vastavalt lepingutingimustele ja kostja poolt jooksvalt töö käigus antud juhistele. Kostja tegi enda juhistes korduvalt olulisi muudatusi, mistõttu lükkus töö valmimine algselt plaanitust edasi. Hageja andis töö esmakordselt kostjale üle vaatamiseks 18.04.2022 ja väljastas kostjale teostatud töö eest arve. Kostja saatis töö esialgsele versioonile omapoolse tagasiside 25.04.2022. Hageja esitas töö kostjale teistkordseks ülevaatamiseks 18.05.2022. Kostja teatas 24.05.2022, et ei ole Tööga rahul. Kostja saatis 27.05.2022 enda täpsustused puudustest ja lisatööde soovid. Hageja asus viidatud puudusi kõrvaldama 20.06.2022 ning lõpetas nii tööd kui ka tellitud lisatööd 29.06.2022. Kostja teatas 04.07.2022, et tööl esineb üks pisipuudus ja kinnitas, et ülejäänud töö sobib. Hageja kõrvaldas viidatud pisipuuduse 11.07.2022. Seega saab lugeda, et hageja andis kostjale töö üle 04.07.2022.
3.Kostja keeldus osaliselt hageja poolt teostatud töö eest tasumast. Lepingu p 5.3 järgi pidi kostja tasuma töö eest kahes võrdses osas: esimene osamakse 2 200 eurot enne töö alustamist ja teine osamakse 2 200 eurot pärast Töö üleandmist. Kostja tasus vastavalt lepingule ettemaksu 2 200 eurot 10.09.2022. Kostja on peale töö valmimist keeldunud tasumast teist osamakset. Kostja on tasumisest keeldumist põhjendanud arusaamatute ja üldsõnaliste etteheidete edastamisega.
4.Kui kostja 04.07.2022 e-kiri ei ole käsitletav töö vastuvõtmise kinnitusena, tuleb kostja lugeda töö vastu võtnuks. Kostja on jätnud täitmata nii kohustuse teatada puuduste esitamisest tähtaegselt kui ka kohustuse puudusi kirjeldada. Kostja ei tuginenud väidetavatele töö lepingutingimustele mittevastavusele tähtaegselt. Lepingu p-le 4.2 pidi kostja teatama tööl esinevatest puudustest hagejale kirjaliku pretensiooni esitamisega viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest hageja poolt. See 2 (10)
2-22-13131 tähendab, et VÕS § 644 lg 1 mõttes möödus mõistlik tähtaeg puudusele tuginemiseks peale viit tööpäeva töö üleandmisest arvates ehk 06.07.2022. Kostja ei teatanud hagejale 6. juuliks ühestki puudusest, mistõttu saab lugeda, et kostja võttis Töö vastu.
5.Kostja 04.07.2023 kirjas viidatud pisipuudus ei anna kostjale võimalust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Lepingu p 4.3 võimaldab kostjal keelduda töö vastuvõtmisest üksnes juhul, kui töö ei vasta olulises osas lepingutingimustele. Käesoleval juhul oli tegemist pisipuudusega, mis mõjutas väga väikest osa tööst. Nimelt seisnes pisipuudus selles, et töö käigus arendatud veebileht kuvas ankeedil üleslaadimise piiranguga faili lisamisel piiranguga faili nime. Eelnimetatud pisipuudus ei mõjutanud mingil viisil töö funktsionaalsust ega takistanud veebilehe eesmärgipärast kasutamist. Üleslaadimise piirang oli toimiv ehk piiranguga failiformaati üles laadida ei olnud võimalik hoolimata sellest, et ankeedil kuvati piiranguga faili nimetust. Seega ei saa 04.07.2022 e-kirjas sisalduvat viidet pisipuudusele lugeda lepingu p 4.2 ja VÕS § 644 lg 1 mõttes tähtaegseks teavitamiskohustuse täitmiseks kostja poolt.
6.Kostja ei täitnud VÕS § 644 lg 2 mõttes enda kirjeldamiskohustust. Kostja edastas 22. ja 23. juulil 2022 hagejale kaks e-kirja, mis sisaldasid arusaamatuid ja äärmiselt üldsõnalisi etteheiteid hageja teostatud tööde kohta. Konkreetseid puudusi ega kirjeldusi puudustest kirjas ei olnud. 19.08.2022 saatis kostja hagejale nimekirja väidetavatest puudustest. Ühtegi kostja poolt esitatud väidetavad puudusest ei saa käsitleda lepingutingimustele mittevastavusena. Osaliselt on nimekirjas esitatud tööd käsitletavad lisatöödena, mille teostamises pooled lepingu raames kokku ei ole leppinud. Ülejäänud osas on tegemist hageja poolt juba teostatud tööga, mille osas kostja on hagejale varasemalt sisendid andnud. Hageja teostas kogu töö vastavalt kostja sisenditele. Asjaolu, et kostja muutis hiljem meelt, ei saa olla aluseks hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele.
7.Lepingu p 6.5 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,02% võlgnetavalt summalt ehk 0.44 eurot päevas. Vastavalt Lepingu p-le 6.7 on võlausaldajal viivise nõudeõigus alates rikkumisest teada saamisest kuni kohase täitmiseni. Praegusel juhul võttis kostja töö vastu 04.07.2022, mistõttu oli töö tasumise tähtpäevaks 18.07.2022. Hageja arvestab viivist alates 19.07.2022. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga 05.09.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 33.88 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist summas 1 000 eurot. Vastavalt lepingu p-le 6.1 kannavad pooled täielikku vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest. Käesoleval juhul pidi hageja tegema kulutusi õigusabile 1 000 eurot võlgnevuse sissenõudmiseks ehk 17.08.2022 nõudekirja koostamiseks ning kostjaga läbirääkimiste pidamiseks. Hageja nõuab lepingu p 6.1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel eelnimetatud otsese varalise kahju hüvitamist.
9.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 2 200 eurot, viivised põhivõlgnevuselt alates 19.07.2022 määraga 0,02% päevas, kahju 1 000 eurot, viivised kahjult alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.21. septembril 2022 esitatud vastuses kostja vaidles hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Vastuse kohaselt lepingu p 4.1 sätestab, et teenuse vastavuse tellimusele kinnitab tellija esindaja e-kirjaga. Tellija ei ole täitjale vastavat kinnitust saatnud. Vastupidiselt on tellija täitjale avaldanud, et 3 (10)
2-22-13131 üleandmiseks esitatud tööl ei ole selle lepingus ettenähtud eesmärgil kasutamiseks vajalikke omadusi. Pooltevahelise lepingu p 4.3 kohaselt tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta olulises osas alusdokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule. Kostja on seda ka teinud. Pooltevahelise lepingu punkt 4.2, millele hageja tugineb, ei reguleeri iseseisvalt töö üleandmist ega välista puuduste kõrvaldamise nõudmist.
11.Hagiavalduse punktist 7 nähtuvalt jääb ebaselgeks, millest pidi kostja järeldama, et hageja ühtäkki töid üleantuks lugema hakkas. Hagist nähtuvalt hageja selleks mingit selget avaldust ega sooritust ei teinud ning ka hagi sõnastusest nähtuval peaks selle soorituse toimumise kuidagi tuletama: „Seega saab lugeda, et hageja andis kostjale töö üle 4. juuli 2022.a“. Sellest konkreetsest 04.07.2022 e-kirjast ei selgu kuidagi, et tegemist oleks tööde üleandmise aktiga ning et kostja peaks aru saama, et sellest kuupäevast algab talle mingi tähtaeg. Sama hagi lisa 16 hulgas on hoopis 11.07.2022 e-kiri, millest nähtuvalt kostja tellitud veebileht ei olnud internetist leitav. Selle kohta on hageja kohtule ise hagi lisana 19 esitanud tõendi. 23.08.2022 e-kirjas juhib kostja hageja tähelepanu, et hagejalt tellitud koduleht pole leitav ega kasutatav.
12.Kostja on hagejale töö kohta pretensioonid avaldanud. Kuivõrd lepingu esemeks oli spetsiifiline infotehnoloogiline töö, siis üksikasjalik puuduste kirjeldus eeldab erialaseid infotehnoloogilisi teadmiseid. Kostja majandus- ja kutsetegevus ei ole infotehnoloogia. Põhjusel, et hageja eitas oma töös igasuguseid puudusi ja ignoreeris kostja kaebusi, et hageja arendatud infosüsteem ei tööta, seda ei saa kasutada, pöördus kostja teise töövõtja, Bonamore OÜ poole. Kostja esitas kohtule Bonamore OÜ poolt worxest.ee veebilehele tehtud muudatuste loetelu. Kõik need tööd kuulusid lepingujärgselt hageja töövõttu.
13.Pooltevahelisse lepingu lisaks 1 on „Tööjõuhalduse infosüsteemi eelanalüüs ja teostatavate tööde kirjeldus“, mis sätestab muuhulgas: Kindlasti peab olema veebilehel mobiilile kohandatud ülesehitus, et töötajate haldamist on mugav teha ka läbi telefoni ja tahvelarvutite, mugavalt ja efektiivselt; Teostatavad tööd: Testimistööd ja arenduse järelkontroll. Väljatoodud testimistöid ja arenduse järelkontrolli ei ole tehtud. Seega hagejal sissenõutav nõue puudub.
14.Lepingu punkti 5.2 kohaselt lepingu punktis 5.1 sätestatud tasu 4 400 eurot sisaldab endas tasu teenuse tulemitega seotud intellektuaalse omandi õiguste andmise eest juhul, kui selliste õiguste üleandmises on lepingus kokkulepitud. Samuti hõlmab tasu kõiki täitja kulusid ja võimalikke kahjusid teenuse tegemisel, kui pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti. Seega kui täitjal tekivad võimalikud kulud ja kahjud, siis lepingu punktis 5.1 sätestatud tasu juba hõlmab selle eest hüvitist. Sellest tulenevalt välistab leping eraldi kahjunõude esitamise nagu antud juhul on hagist nähtuvalt toimunud. Kohtuvälise nõude esitamisega seotud kulud ei ole antud juhul VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad, kuna kohtuvälise nõude esitamine ei ole kuidagi võlanõudes hagi esitamise eelduseks ega vajalik. Peab hindama kas hageja õiguste kaitse oleks võimalik ka ilma kohtuvvälise nõude esitamiseta (28.09.2020 RKL tiviilasi nr 2-16-8751 p 28).
15.Hagi lisast 18 nähtuvalt esitati kohtueelselt 17.08.2022 kostjale lepingu täitmise nõue. Tegemist on sisult Infra Batic OÜ hagiga kattuva tööga. Kui kohus hagi rahuldab, siis ilmselgelt hagi nõude eest menetluskulude väljamõistmisel oleks kaetud ka kohtueelse nõude kulu. Vastupidisel juhul mõistetaks kostjalt sama kaasuse ja sama kirjatöö eest välja topelt hüvitis ja see oleks juba hageja aluseta rikastamine.
HAGEJA SEISUKOHT
4 (10)
2-22-13131
16.05. oktoobril 2022 esitatud seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, leides, et kostja vastusest ei selgu isegi, milles täpsemalt seisneb väidetav hagejapoolne rikkumine, millele tuginedes keeldub kostja hagejale kokkulepitud tasu maksmast. Hageja arendas kostjale avalikult kättesaadava ja toimiva veebilehe (https://www.worxest.ee/) ning töötajate haldamiseks mõeldud infosüsteemi, millele pääseb ligi vaid kostja poolt määratud isikute ring. Infosüsteemi saavad kostja poolt määratud kasutajad sisse logida veebilehe kaudu. Nii töö käigus arendatud veebileht kui ka infosüsteem on toimivad ja eesmärgipäraselt kasutatavad. Hageja ei ole lepingut rikkunud.
17.Vaidlus lepingu täitmise üle tekkis sellest, et kostja nõudis hagejalt ebamõistlikus mahus tasuta lisatööde tegemist. Leping ei anna kostjale õigust enda antud juhiseid ja sisendeid tagantjärele muuta ning eeldada, et hageja teeb iga kostja meelemuutuse peale tasuta tööd. Hageja lisatöö tasuta tegemisest keeldumist ei saa pidada lepingu rikkumiseks.
18.Kostja ei ole sisuliselt käsitlenud hageja poolt esitatud tõendeid, kirjeldanud milles seisnes pooltevaheline kokkulepe või selle rikkumine ega esitanud ühtegi tõendit enda väidete toetamiseks.
19.Lepingu alusel arendatud koduleht on internetis ilmselgelt olemas ja toimiv. Kostja veebilehe indekseerimine (ehk Google otsingumootori jaoks leitavaks tegemine) ei kuulunud lepingu alusel hageja poolt teostatavate tööde hulka. Eeltoodust hoolimata, esitas hageja kostja veebilehe Google otsingumootorisse indekseerimise taotluse ning selgitas indekseerimisega seonduvat kostjale.
20.Kõik Bonamore OÜ hinnapakkumises nimetatud tööd on olemuslikult pisitööd, mis ei ole vajalikud veebilehe ega infosüsteemi eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kirjeldatud pisitööd viitavad peamiselt kostja isiklikule eelistusele, kuidas üks või teine koht infosüsteemis võiks välja näha, kuid ei seondu infosüsteemi tehniliste omadustega. Hageja on kõigi hinnapakkumises seonduvaga kostjalt sisendeid küsinud ning Töö vastavalt kostja sisendile juba ära teinud. Kostja kannab vastutust enda antud juhiste sisu osas.
21.Kostja ei saa õigustada enda äärmiselt pealiskaudset puuduste käsitlust asjaoluga, et kostja enda äritegevus on infotehnoloogia vallast väljaspool. Kostja peab puudusi kirjeldama vähemalt üldsõnalisel moel. Praegusel juhul, jättis kostja enda kirjeldamiskohustuse täielikult täitmata ega saa seega vastavalt VÕS § 644 lg 3 tugineda väidetavatele töö lepingutingimustele mittevastavusele.
KOSTJA SEISUKOHT
22.25. jaanuaril 2023 esitatud täiendavas seisukohas teatas kostja, et töö pidi valmis olema hiljemalt 01.12.2021. Hagiavaldusest nähtub aga, et hageja loeb kostjale tööd üle antuks 04.07.2022, seega üle poole aasta hiljem, kui lepingus kokku lepiti. Ainuüksi asjaolu, et hageja hilines tööde üleandmisega (mille vastuvõtmisega kostja ei nõustu) üle poole aasta andis kostjale aluse keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja ei ole tõendanud töö lepingukohasust (VÕS § 641 lg 1). Samuti ei ole hageja tõendanud, et tööd oleks kostja poolt vastu võetud või need loetakse vastuvõetuks.
23.Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja.
24.Juhul, kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama, siis kostja vastutus makstava viivise eest on lähtuvalt lepingu p-le 6.5 piiratud 10% tellimuse maksumusega, mis on maksimaalselt 440 eurot. Samuti on kostja võimalik koguvastutus vastavalt lepingu p-le 6.2 piiratud lepingu hinnaga. 5 (10)
2-22-13131
25.Hageja väide, et ta on teinud kulutusi õigusabile 1 000 euro ulatuses on tõendamata. Arvestades nõude sisu ning asja keerukust, siis ei ole õigusabile kulunud aeg täies ulatuses põhjendatud ning kohtueelseid õigusabikulusid tuleks juhul, kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama, vähendada. Samuti ei ole tasumäär kooskõlas kohtupraktikaga ja asja keerukusega.
KOHTUISTUNG
26.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Esindaja selgitas, et vaidlusalune koduleht on leitav ja kättesaadav (worxest.ee). Nimekiri (hinnapakkumine), mis kostja esitas, tegelikult hageja tegi need tööd ära. Kostja lihtsalt andis ühed juhised, hageja tegi ära ja siis kostja muutis juhiseid ja ootas, et hageja teeks sama tööd uuesti ära tasuta. 1 000 eurot on õigusabikulud ning see on hind, milles lepiti kliendiga kokku, et nõuda kohtuväliselt lepingu täitmist. Arendustöös lepitakse mingites esialgsetes eesmärkides kokku ja jooksvalt tehakse uusi kokkuleppeid, mida klient soovib. Lisadest on näha, kuidas kokkuleppeid on tehtud. Sealt on ka näha, kui kuupäevi jälgida, siis tööde tegemine mingil määral lükkus edasi, kas kostja ise küsis aega vastamiseks juurde. Hageja ei hilinenud tööde tegemisega, hageja täitis kostja juhiseid. Lepingu p.5.2. käsitleb muu lepingu täitmise jooksul tekkinud kulusid ja kahjusid. Hetkel tegemist lepingu rikkumisest ja lepingu rikkumise tagajärgedest tekkinud kahjuga. See ei ole töö tegemisega seonduv nõue. Lepingu täitmise nõue ei ole saama, mis töö tegemise jooksul võimalikult tekkivad kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingutasu väljamõistmine
28.Infra Baltic OÜ (edaspidi tekstis - hageja) kui töövõtja ja Worx OÜ (edaspidi tekstis - kostja) kui tellija sõlmisid 06.09.2021 arendustööde töövõtulepingu nr 06092021. Pooled leppisid määrata lepinguga kindlaks, üles ehitada ja lepingus sätestatud tähtajaks (01.12.2021) üle anda lepingu esemeks oleva tööjõuhalduse infosüsteemi ja veebilehe arendustööde osutamise tingimused. Lepingu punkti 2.4 järgi tellitava teenuste loetelu on indikatiivne ja selgub lepingu täitmise käigus. Tellija kohustus maksma täitjale nõuetekohaselt teostatud teenuste tegemise eest 4 400 eurot, millest 2 200 eurot enne tööde alustamist ning 2 200 eurot pärast tööde üleandmist (t.lk. 10-18). Pooltel ei ole vaidlust käesolevas punktid toodud lepingu sõlmimisele ning pooltel lepingust tulenevate kohustuste tekkimise üle.
29.Hageja väidab, et ta täitis lepingust tulenevad kohustused kohaselt, kuid seoses kostja juhiste korduvate ja oluliste muudatustega lükkus töö valmimine plaanitust edasi. Hageja väidab, et andis töö esmakordselt kostjale üle vaatamiseks 18.04.2022 ja samal päeval väljastas kostjale ka töö eest arve (t.lk. 44). 25.04.2022 e-kirjaga nõudis kostja hagejalt sisendeid kirjas märgitud määratlustele (t.lk. 47). 04.07.2022 e-kirjas teatas kostja hagejale, et tegelikult võiks hageja ka ise testida ja lisas tavalise doc dokumendifotona ning teatas, et ülejäänu tundub korras olevat (t.lk. 20). Hageja väidab, et ta on töid testinud ja on ka esitanud töö testimise protokolli (t.lk. 117-120). Hageja testimise protokoll on saadetud kostjale 08.04.2022, mis tähendab seda, et kostja 04.07.2022 e-kirja saatmise ajaks ei olnud hageja töös esinenud puuduseid kõrvaldanud. Hageja väidab, et kõrvaldas kostja 04.07.2022 osundatud pisipuuduse 11.07.2022, kuid sellelegi vaatamata loeb, andis kostjale töö üle 04.07.2022. 6 (10)
2-22-13131
30.Võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud leping näeb ette tööde üleandmise kinnitamiseks tellija poolt e-kirjasaatmist. Kohus ei nõustu hagejaga tellija 04.07.2022 e-kirja tööde vastuvõtmiseks lugemise kohta. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna pispuudused kõrvaldas hageja 11.07.2022, siis muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 11.07.2022, mis omakorda kinnitab, et hageja ei täitnud töövõtja kohustused tähtaegselt, s.o hiljemalt 01.12.2021.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et hageja on jätnud lepingust tulenevad kohustused ning et vastutab kohustuste rikkumise eest. Millised tõendeid selleks esitada, oli kostja enda otsustada.
32.Kostja on oma vastuses seda seletanud sellega, et kostja majandus- ja kutsetegevus ei ole infotehnoloogia ning et lepingu esemeks olev spetsiifiline infotehnoloogiline töö eeldab erialaseid infotehnoloogilisi teadmiseid. Kuna hageja arendatud infosüsteemi ei olnud võimalik kasutada, siis tellis kostja OÜ-lt Bonamore veebilehe worxest.ee muudatused summas 745.20 eurot (t.lk. 99-104). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega alljärgnevatel põhjendustel.
33.Pooled on lepingu punktis 6.6. kokku leppinud, et lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 2 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole tuginenud hageja poolsele olulisele lepingurikkumisele. Kostja esitatud vastuväidete alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et ettevalmistatud tööjõuhalduse infosüsteem va veebilehe arendustööd ei võimalda nende sihtotstarbelist kasutamist. Kohtuistungil on kohus koos hageja esindajaga avanud hageja valmistatud veebilehe https://www.worxest.ee/, mis on Google otsinguga leitav. Maakohtu arvates poolte lahkarvamused veebilehe funktsionaalsuses on tingitud mitte hageja poolt ebakvaliteetse töö tegemisest, vaid sellest, et pooled ei suutnud lepingus töövõtja kohustusi üksikasjalikult kirjeldada ja tellija soovi, millistele tingimustele tellitud ja 7 (10)
2-22-13131 soovitud töö vastama pidi, täpsemalt määrata. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et töövõtja on töövõtulepingu oluliselt rikkunud. Sellepärast ei ole võimalik ka järeldada, et kostja poolt OÜ-lt Bonamore tellitud veebilehe worxest.ee muudatused olid hageja tehtud töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. VÕS § 77 lg 1 tulenevalt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Väidetud ei ole, et hageja valmistatud tulemus ei vasta sarnaste lepingute alusel valmistatava keskmise kvaliteediga tööle.
34.Käesoleval juhul on hageja põhinõude suuruseks 3 200 eurot, s.h tasumata kokkulepitud tasu 2 200 eurot ja kahju 1 000 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhisumma 2 200 eurot väljamõistmise osas ja ei pea vajalikuks hagi selles osas rahuldamist rohkem põhistada.
35.Lepingu punkti 6.5. järgi kohustus tellija tasuma viivist kohustuste rikkumise eest tähtaegselt tasumata summalt 0.02% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tellimise maksumusest. Käesoleva otsuse punktis 30 on kohus tuvastanud, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 11.07.2022. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt 2 200 eurot alates 12.07.2022 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.02% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4 400 eurot. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine
36.Hageja on hagis nõudnud kostjalt kahjuna 1 000 eurot väljamõistmist. Hageja ei ole hagile lisanud tõendeid, milledest saaks tuvastada kahju suurust ega selle arvestamise metoodikat. Hagejat esindab menetluses advokaadist esindaja. TsMS § 363 lg 1 p 3 alusel hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja vaidleb hagile kahu hüvitamise osas vastu. Kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et tegelikult kujutab kahju ennast hageja kohtuvälised õigusabi kulud, sh hageja kulud, millised on tekkinud kostjale 17.08.2022 lepingu täitmise nõude esitamisega.
37.Riigikohus on lahendi 2-16-8751 punktis 28 selgitanud, et kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Pooled on enne hageja poolt lepingu täitmise nõude esitamist on väga palju pidanud kirjavahetusi, millede sisust tulenevalt oli hagejale selge, et kostja ilmselt ei kavatse hagejale teise osa lepingutasust maksta. Sellises olukorras ei olnud hagejal ohtegi mõisliku põhjendust, miks hageja ei saanud oma õiguste kaitsmiseks ilma kohtuväliselt nõude esitamata otse kohtusse pöörduda. Maakohtu arvates hageja põhinõude suurust 2 200 eurot arvestades ei olnud mõistlik ega vajalik esitada kostjale kohtuväline nõue. Samuti ei ole kohtuväline täitmisnõue vaidluse kohtuväliselt lahendamist soodustanud põhjusel, et sellega määrati kohustuse täitmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (vaid 9 päeva) ning hagi esitati kohtule 18 päeva jooksul pärast kohtuvälise nõude koostamist. Hageja üritab sellise käitumisega nõuda kostjalt kahju, mille oleks saanud vältida, esitades hagi ilma 8 (10)
2-22-13131 hagihoiatust tegemata. Seega maakohtu arvates puudub alus 1 000 eurot hageja põhjendatud kahjuks lugemiseks ega selles ulatuses hagi rahuldamiseks. Kohus jätab hagi kahju 1 000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
38.Lisaks eeltoodule ei suutnud hageja kahju ka selles osas tõendada. Hagiavaldusele ei ole kahju arvestamise kohta tõendeid esitatud. Kahju arvestusi koostas hageja alles 27.01.2023 (t.lk. 153,154) ja esitas neid kohtule 31.01.2023, so pärast kohtu poolt asja kohtuistungil arutamist. Vastuväite lahendamine
39.31.01.2023 on hageja esitanud vastuväite kohtu tegevusele, s.o hagejale tema kahju hüvitamise nõude tõendamiseks täiendavate tõendite esitamise mittelubamise peale. Hageja selgitas vastuväites, et nõuab kahjuna kostjalt hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja jättis esialgu esitamata tõendi kohtueelselt kantud õigusabikulude suuruse kohta, sest tundus tõenäoline kohtumenetlus lõpetada kompromissi abil. Sisuliselt tegutses hageja kuni 26.01.2023 kohtuistungini teadmisega, et asi lahendatakse tõenäoliselt kompromissiga. Kohus keeldus hageja tõendit vastu võtmast. Hageja ei saanud menetlusõiguses ette nähtud mõistlikku võimalust enda tõendi esitamiseks.
40.Enne 26.01.2023 toimunud kohtuistungit ja ka kohtuistungil ei olnud hagejal esitada tõendeid, mis tõendaks hagejal kahju tekkimist ja väidetava kahju arvestamise metoodikat. Hageja palus lubada neid tõendeid esitada pärast kohtuistungit, millega kohus ei nõustunud, leides, et tegemist on nõude täpsustamisega, mida kohus ei saa lubada. TsMS § 333 lg 2 alusel, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Hageja ei ole kohtuistungil kohtu tegevusele vastuväidet esitanud. Sellepärast kohus ei nõustu vastuväitega. TsMS § 333 lg 3 alusel sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei või menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi lepingutasu väljamõistmise osas rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
43.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja 9 (10)
2-22-13131 esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 05.09.2022 esitanud hagiavalduse, 05.10.2022 seisukoha kostja vastusele, 31.01.2023 menetluskulude nimekirja ja on osalenud 26.01.2023 toimunud kohtuistungil, mis kestis 30 min.
44.Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, esindatavaga suhtlemiseks asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja istungil osalemiseks kokku 5 tundi, sh hagiavalduse koostamiseks 2 tundi (sh õiguslik analüüs), seisukoha koostamiseks 1,5 tund, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,50 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 0,5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 900 eurot (150 eurot x 5 tundi + 20% ), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot.
45.Hageja on palunud kohtuväliste õigusabikulude kahjuna mitteväljamõistmise korral lugeda kohtuvälised kulud TsMS § 144 lg 1 toodud menetluskuluna. Kohus leiab, et hageja kohtuvälised õigusabikulud ei ole TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 alusel tsiviilasja menetluskulud ega TsMS § 144 lg 1 sätestatud lepingulise esindaja kulud ja jätab neid nendel alustel kostjalt välja mõistmata.
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 31.01.2023 menetlusdokumendis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
47.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.