Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(7)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Kohus teatab, et vastavalt Viru Maakohtu esimehe 25.10.2022 käskkirjale nr 11-1/23 menetleb tsiviilasja nr 2-22-134376 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Kaire Pullerits. Ferratum Bank p.l.c esitas 06.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. M.lt (võlgnikult) 6017,80 euro saamiseks. Võlgnik N. M. ja tema esindaja Ljudmila Tšeussova esitasid nõudele vastuväited. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.11.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, so 18.11.2022 hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama seisukoha kohtualluvuse osas, oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata (sh riigilõivu tähtaegselt tasumata), keeldub kohus hagi menetlusse võtmast (TsMS § 487 lg 3). 17.11.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega.

2(7)

23.11.2022 jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, so 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada tõendid esindusõiguse kohta. Kohus märkis, et hagis on märgitud, et laenuleping sõlmiti 28.06.2016 ja krediidikulukuse määraks on 61,79%, kuid maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja seevastu märkinud, et tarbijakrediidileping nr CLS-EE-39610 on sõlmitud 02.03.2022 ning krediidikulukuse määraks on 50,850%. Lisaks eeltoodule ei ühti hagiavalduse punktis 5 toodud intressimäär 49,09% ja krediidikulukuse määr 61,79% Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehes tooduga. Hagejal tuli kohtule eeltoodud vastuolu põhjendada. Hagejal tuli kohtule edastada lepingu sõlmimist kinnitavad asjaolud (st millal ja milline leping kostjaga sõlmiti, millistel tingimustel leping sõlmiti) ja tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3). Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, millises ulatuses hageja kostjale krediiti andis ning millises ulatuses kostja krediiti kasutas. Hagejal tuli eeltoodud asjaolude kinnitamiseks esitada tõendid, millest nähtuks, millal ja millises ulatuses hageja kostjale krediiti võimaldas ning millises ulatuses kostja krediiti kasutas. Kohus märkis, et hagi lisas 9 toodud exceli tabel ei kinnita hagi punktis 10 toodud asjaolusid. Viidatud tabelist ei ole arusaadav, millises ulatuses krediiti kostjale anti, palju tagastati ning millises suuruses on nõude, so tagastamisele kuuluv krediidi jääk, mis võimaldaks omakorda kontrollida omakorda kõrvalnõuete (intressi- ja viivisenõuete) õigsust. Eeltoodu tõendamiseks oli hagejal võimalik esitada arusaadav tabel, maksekorraldus(ed) ja pangakontoväljavõtted. Kohus leidis, et hagejal tuli seega täpsustada põhi- ja kõrvalnõuete kujunemist, sõltumata sellest, et hageja ei nõua hagis kostjalt põhinõuet. 12.12.2022 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. 30.12.2022 kohtunõudes märkis kohus, et Multitude Bank p.l.c esitas tsiviilasjas nr 2-22134376 12.12.2022 Viru Maakohtule täiendatud hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: intressivõlgnevus 676,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 887,79 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagiavalduse p-is 10 tabeli lõpus on hageja märkinud, et kuivõrd kostja tunnustas maksekäsu kiirmenetluses vastuväites põhinõuet ei palu hageja põhinõude kostjalt väljamõistmist. Hagiavalduse punktis 1 ja 5 on hageja märkinud, et laenuandja ja kliendi vahel loeti laenuleping sõlmituks 28.06.2016, krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks on 61,79 % aastas (hagi lisa 6). Eesti Panga kodulehel avaldatu kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määr kostjale krediidi väljastamise, s.o 28.06.2016 seisuga 19,49%. Seega on hageja nõuete aluseks olev krediidileping tühine (VÕS § 4062 lg 1; VÕS § 4062 lg 3) kuna krediidi kulukuse määr 61,79% ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (3 x 19,49=58,47). Eeltoodust tulenevalt tegi kohus hagejale ettepaneku täpsustada oma 12.12.2022 täiendatud hagis esitatud nõudeid hiljemalt 06.01.2023. 06.01.2023 menetlusdokumendis viitas hageja lepingu tingimuste punktile 13.6, mille kohaselt võib lepingut muuta igal ajal muudatuste tõttu õigusaktide, majandus- ja ärinõuetes ja/või muudatuste tõttu tehnilises keskkonnas ja/või muudatuste tõttu toodete või teenuste kriteeriumites. Lepingu muutmise kord on järgmine: Ferratum teavitab kliente kavandatavatest muudatustest. Muudatused jõustuvad viivitamata pärast nendest teatamist (kui need ei ole klientide jaoks ebasoodsad või kui nad tulenevad kohaldatavast õigusest). Vastasel korral on kliendil õigus sellised muudatused tagasi lükata, paludes Ferratumil lõpetada leping kümne kalendripäeva jooksul sellistest muudatustest e-posti või posti teel teavitamisest. Sellisel juhul maksab klient tagasi lepingu alusel maksesumma Ferratumi ja kliendi vahel kokkulepitud osamaksetena ja leping lõpeb niipea, kui selle alusel maksesumma on tagasi makstud. Kui klient ei taotle Ferratumilt lepingu lõpetamist kümne kalendripäeva jooksul kavandatud muudatustest 3(7)

teavitamisest arvates, käsitletakse klienti kavandatud muudatused aktsepteerinuna, millisel juhul jõustuvad sellised muudatused kümne kalendripäeva jooksul arvates kuupäevast, mil klienti teavitati sellistest kavandatud muudatustest. Antud juhul oli leping viimati muudetud 19.04.2021. Krediidi kuluse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest, sest et antud laenutoote puhul on keeruline eeldada, mis summas laenuvõtja võtab raha kasutusele, kuna seda otsustab laenuvõtja. Seega krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks oli võetud summa 5 000 eurot. Siiski antud eeldus ei olnud täidetud, kuivõrd kostja ei võtnud kunagi korraga laenu summas 5 000 eurot. Lepingu tingimuste punkt 13.10 sätestab, et kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.01.2023. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse kätte 17.01.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 31.01.2023 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud nõude kostja vastu poolte vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kõrvalkohustuste (intressi ja viivise) täitmiseks. Kostja on füüsiline isik ning seetõttu vastavad kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingud tarbijakrediidi lepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 4011 tähenduses. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-17, p 20). Alates 01.07.2015 sõlmitud lepingute puhul kehtib VÕS § 4062 lg 1, mille järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 4(7)

30.12.2022 kohtunõudes tegi kohus hagejale ettepaneku täpsustada 12.12.2022 täiendatud hagis esitatud nõudeid. Kohus selgitas, et Eesti Panga kodulehel avaldatu kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määr kostjale krediidi väljastamise, s.o 28.06.2016 seisuga 19,49%. Seega on hageja nõuete aluseks olev krediidileping tühine, kuna krediidi kulukuse määr 61,79% ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (3 x 19,49=58,47). 06.01.2023 vastuses viitas hageja lepingu tingimuste punktile 13.6 ja leidis, et leping muudeti 19.04.2021 ning krediidikulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest, sest laenutoote puhul on keeruline eeldada, mis summas laenuvõtja võtab raha kasutusele, kuna seda otsustab laenuvõtja. Seega krediidikulukuse määra arvutamise aluseks võeti aluseks krediidisumma 5000 eurot, kuid antud eeldus ei olnud täidetud, kuivõrd kostja ei võtnud kunagi korraga krediiti summas 5000 eurot. Lepingu tingimuste punkt 13.10 sätestab, et kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Kostja ei ole kohtule esitanud selgitusi ega tõendeid, kuidas on krediidi andmisel krediidikulukuse määr lepingust tulenevalt kujunenud. Hagi lisas 4, so 19.04.2021 lepingu lisas (laenulimiidi suurendamine) ei ole krediidikulukuse määra erinevust (erinevalt lepingust toodust) sätestatud. Seega lähtub kohus krediidilepingus ja hagis märgitust. Hageja esitatu kohaselt oli tema nõuete aluseks olevas 28.06.2016 Multitude Bank p.l.c (endise ärinimega Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu tarbijakrediidilepingus krediidikulukuse määr 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehe kohaselt oli mais 2016 keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr ületas seega Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra enam kui 3 korda (3 x 19,49 = 58,47%). Kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tühine. VÕS § 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 12.12.2022 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: lepingust tulenev intressivõlgnevus 676,67 eurot (krediidivõlgnevuselt, so põhinõudelt 4981,45 eurolt, lepingujärgne intressimäär 49,09%, periood 03.03.2022-11.06.2022), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 887,79 eurot (põhinõudelt 4981,45 eurolt, viivisemäär 49,09% aastas, so päevas 0,134% päevas, periood 12.06.2022 kuni 22.10.2022). Seoses tarbijakrediidilepingu tühisusega puudub krediidiandjal õigus nõuda kostjalt enamat intressi kui VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. www.intressikalkulaator.ee kasutades on seadusjärgne intressivõlgnevus 0 eurot (põhinõudelt 4981,45 eurolt, periood 03.03.202211.06.2022, perioodis päevi 101). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli perioodil 01.01.2022 kuni 01.07.2022 0,00%. Seega, hageja nõue intressi summas 676,67 euro väljamõistmiseks jääb täies ulatuses rahuldamata. 5(7)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seoses lepingu tühisusega on viivist võimalik nõuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. www.viivisekalkulaator.ee kasutades on viivisevõlgnevus põhjendatud 145,21 euro ulatuses (põhinõudelt 4981,45 eurolt, periood 12.06.2022-22.10.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus jätab viivisenõude summas 742,58 eurot rahuldamata (887,79145,21= 742,58 eurot). 12.12.2022 hagis nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja tarbijakrediidi teabelehe p-i 3 alusel kostjalt ka sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd kohus on tuvastanud eelnevalt lepingu tühisuse, siis ei saa sissenõudmiskulude osas tarbijakrediidi teabelehe p-ist 3 lähtuda ning kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivisevõlgnevuse summas 145,21 eurot. Hagi jääb intressivõlgnevuse 676,67 eurot, viivisevõlgnevuse 742,58 euro ning sissenõudmiskulude 50 euro nõude osas rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 615 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja 300 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 91,01% ulatuses ja kostja kanda 8,99 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 55,29 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6(7)

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.