Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-115916
Tsiviilasi
Europark Estonia OÜ hagi K Ae vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia pst 9, 10143 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: P M (EFTA Legal OÜ, Sõbra tn 61, 50106 Tartu, e-post: xxx); Kostja: K A (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K Aelt (isikukood xxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 40 (nelikümmend) eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt K Aelt (isikukood xxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot, millest 128 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot on kulu riigilõivule.
3.Mõista kostjalt K Aelt (isikukood xxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskulult 228 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
2.Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
3.Kostja parkis sõiduki hageja parkimisalale Mustamäe tee 5i Tallinnas 16.12.2019. Leppetrahvinumber on 1201 6121 9115 8484, maksetähtaeg oli 30.12.2019 ja võlgnevuse summa 30 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud. Kostja parkis parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
4.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 8 lõigetele 1 ja 2, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1.
5.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
6.Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik
parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja lepingu sõlmimise pakkumuseks.
7.Kostjal oli õigus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, hagejale kuuluvalt parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja viitas LS § 2 punktile 49.
8.Kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevaga on tõendatud hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping, mille pooleks oli kostja. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 p 93.
9.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue.
10.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt. Kohtueelselt saatis hageja 09.02.2021 tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmise kulu.
11.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 96 eurot. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on alusetult väitnud, et sõiduki parkimine oli kioskis registreeritud. Parkimiskioski väljavõttest (logist) nähtub, et sõiduk xxx parkimine oli registreeritud 16.12.2019 alates 16:03 ja parkimine lõppes 16.12.2019 kell 20:03. Parkimiskorraldaja ei tuvastanud sõiduki xxx parkimisõigust ja oli kohustatud väljastama 16.12.2019 kell 11:58 leppetrahvi nõude. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.
13.Mustamäe tee 5i parkimisalal on vastavalt parkimistingimustele Telia külalistel lubatud parkida 4 tundi tasuta tingimusel, et sõiduki number on Telia hoone parkimiskioskis registreeritud. Kostja sõidukile xxx on esitatud parkimistingimuste rikkumise tõttu Mustamäe tee 5i parkimisalal leppetrahvinõudeid ka eelnevalt. EUROPARK ESTONIA OÜ andmetel on sõidukile xxx väljastatud parkimistingimuste rikkumise tõttu 3 leppetrahvi ja 1 hoiatus, aadressil
Mustamäe tee 5i. Eeltoodud leppetrahvide kohta on kostjale saadetud meeldetuletuskiri.
14.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Vastuväitega tutvumine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine võttis aega 2 tundi. Kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine võttis aega 20 minutit. Kompromissina pakkus hageja kostjale, et kostja tasub 40 eurot, poole riigilõivust ja 2/3 esindaja kuludest. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kirjeldatud Europark Estonia OÜ parklas annab parkimiseks õiguse auto registreerimismärgi registreerimine parkimiskioskis, mis asub Mustamäe tee 3 majas. Sõiduk numbrimärgiga xxx oli parkimise ajal parkimiskioskis registreeritud, seega parkla kasutamise nõudeid ei rikutud ja nõudeks puudub alus. Parkimiskioskis sõiduki registreerimist ei ole kostjal võimalik tõendada, sest parkimiskiosk ei väljasta tõendina kasutatavat dokumenti. Samuti ei ole kostjale esitatud tõendit et parkimiskioski tehniline lahendus oleks auditeeritud pädeva audiitori poolt.
16.26.01.2023 seisukohas leidis kostja, et infosüsteem, mida hageja püüab tõendina näidata, on hageja valduses ja hageja saab seda teadlikult manipuleerida. Samuti on võimalikud infosüsteemi kasutamisest ja töökindlusest tulenevad vead, mida hageja võib mitte teada. Selleks, et infosüsteemides olevaid andmeid saaks tõendina käsitleda, peavad infosüsteemid olema selliseks ehitatud ja auditeeritud. Hageja ei ole esitanud parkimiskioskite auditeerimise kohta andmeid, seega ei ole võimalik parkimiskioskist tulevat infot mitte mingil moel tõendina kasutada.
17.Politsei kasutab kiiruse mõõtmiseks töövahendeid, mis peavad olema pädevalt kontrollitud ja kontrollimine fikseeritud. Samuti nõutakse, et mõõtmist teostav isik oleks läbinud vastava koolituse. Hageja loodud tehniline vahend on auditeerimata ja selle toimimismehhanisme teab vaid hageja.
18.Parkimiskioski on hageja seadistanud viisil, et kostjale ei jää parkimiskioskis tehtavast registreeringust mitte mingit dokumenti. Infosüsteem on hageja valduses ja toimib vastavalt hageja soovile, sealhulgas on hagejal võimalus muuta infosüsteemis olevaid andmeid vastavalt enda soovile. Kostjal on võimatu registreerimist tõendada ja seda seetõttu, et hageja loodud infosüsteem seda ei võimalda. Hageja on eraettevõte, mis sunnimeetodil raha nõuab. Kohtuotsus ei tohiks sellist väljapressimist toetada. Hageja nõue on tõendamata ja aegunud. Hageja kompromissettepanekuga kostja ei nõustunud. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõiduki 16.12.2019 Tallinnas aadressil Mustamäe tee 5i asuvas parklas ning hageja koostas parkimistingimuste rikkumise eest kostjale leppetrahvinõude summas 30 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvina 30 eurot ja sissenõudekuluna 10 eurot.
21.Hageja leidis, et kostja rikkus parkimistingimusi, sest sõiduki parkimine oli jäetud
parkimiskioskis registreerimata. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele ning kostja leppetrahvi ei vaidlustanud. Parkla sissesõidu juurde olid paigaldatud liiklusmärgid, milles teavitati parkijaid parkimistingimustest. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmise kulu. Leppetrahvi koostamise ajal ei olnud sõiduki parkimist kioskis registreeritud, vaid sõiduki xxx parkimine oli registreeritud 16.12.2019 alates 16:03 kuni 20:03.
22.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et sõiduki parkimine oli parkimiskioskis registreeritud ja alus leppetrahvi nõudmiseks puudub. Parkimiskioskis sõiduki registreerimist ei ole kostjal võimalik tõendada, sest parkimiskiosk ei väljasta tõendina kasutatavat dokumenti. Parkimiskioski infosüsteemi saab hageja manipuleerida või süsteemis võivad esineda vead, mida hageja ei tea. Infosüsteem ei ole auditeeritud ja parkimiskioskist tulevat infot ei saa tõendina kasutada. Hageja on eraettevõte, mis sunnimeetodil raha nõuab.
23.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §-st 235 tulenevalt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
24.18.01.2023 pöördumises selgitas kohus kostjale, et viimase vastuväited ja tõendid ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus osundas, et kuna kostja on nõustunud, et ta parkis sõiduki 16.12.2019 kell 11:58 hageja väidetud parklasse ega ole vastu vaielnud sellele, et tal tuli parkimistingimusi järgida, tuleb kostja tõendada väidet, et sõiduki parkimine oli parkimiskioskis registreeritud. Kohus selgitas, et ei saa hagimenetluses kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendeid koguda. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja kohtule ühtegi tõendit. Kostja esitas üksnes põhistamata ja tõendamata spekulatsioone selle kohta, miks tema arvates ei ole hageja parkimiskioski infosüsteem usaldusväärne. Kostja põhistamata väidete alusel ei saa kohus tuvastada, et süsteemis esinesid vead või hageja manipuleeris süsteemiga. Kuigi sõiduki registreerimisel parkimiskioskis ei väljastata sõiduki omanikule paberil kinnitust, ei ole kostja põhistanud, millised asjaolud takistasid tal endal pöördumast parkimise korraldaja poole, et viimane kontrolliks sõiduki parkimist ja väljastaks talle kostja väiteid tõendava tõendi. Seega ei ole kostja ühtegi oma väidet tõendanud ega põhistanud.
25.Muus osas puudub poolte vahel sisuline vaidlus selle üle, et kostja kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja LS § 2 p 93 mõistes parkis sõiduk hageja opereeritavasse parklasse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parklasse sisenemisel olid kostjale teatavaks tehtud parkimistingimused. Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 21-22) nähtub, et parkla sissesõidu juures asuvad infotahvlid, milles teavitatakse sisenejaid parkimise tingimustest.
26.VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
27.VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised.
28.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
29.Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (RK TKo 3-2-1-82-16, p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (RK TKo 3-2-1-68-16, p 31, 3-2-1-82-16, p 22). Eeltoodut kokku võttes saab esitatud tõendite alusel lugeda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping sõidukile parkimisteenuse osutamiseks. Kostja nõustus parklasse sisenemisel ja sõiduki parkimisel lepingu sõlmimisega infotahvlitel avaldatud tingimustel.
30.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud Mustamäe tee 5i parklas 16.12.2019 kell 12.00. Fotodest nähtub, et sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimiskella. Hageja koostas leppetrahvi nõude (toimiku lk 16) kostja sõidukile 16.12.2019 kell 11.58. Leppetrahvinõue koostati summas 30 eurot, sest parkimist ei olnud parkimiskioskis registreeritud. Hageja fotodest nähtub, et trahvikviitung jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Transpordiameti vastusest nähtub, et sõiduki omanikuks oli kostja (toimiku lk 23-25).
31.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RK TKo 2-15-3430, p 18). Parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146). Eeltoodust lähtuvalt on hageja tõendanud, et kostja parkis sõidukit viisil, mis ei olnud lepingu tingimustega kooskõlas. Hageja on kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja leppetrahvi ei vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta registreeris sõiduki parkimise nõuetekohaselt parkimiskioskis.
32.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja rikkus lepingut, on hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi tasumist summas 30 eurot.
33.VÕS § 1132 lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
34.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja soovis kostjale saata tähitud kirja leppetrahvi meeldetuletusega (toimiku lk 26), kuid kostja sellele järgi ei läinud (toimiku lk 27). Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu 10 euro hüvitamist.
35.Kogumis on hageja nõue summas 40 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulu.
36.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
37.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Vastuväitega tutvumine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine võttis aega 2 tundi. Kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine võttis aega 20 minutit. Õigusabi osutati tasuga 96 eurot tunnis.
38.Kohus leiab, et kuigi hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, ei saanud hagiavalduse koostamiseks aega kuluda 2 tundi. Hagiavalduse näol on tegemist tavapärase antud hageja esitatava hagiavaldusega ning tegemist ei ole vaidlusega, mis oleks tavapärasega võrreldes keerukam või detailide rohkem. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund, millele lisandus 20 minutit kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kokku on hageja esindaja põhjendatud kulud õigusabile 1 h 20 minutit ehk 128 eurot. Antud kulule lisandub kulu riigilõivule hagiavalduse esitamisel summas 100 eurot. Hageja taotlus mõista kostjal välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei kuulu rahuldamisele, sest antud summas hüvitatakse kulu TsMS § 4842 alusel vaid siis, kui menetlus lõppeb maksekäsu koostamisega.
39.Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 228 eurot, millest 128 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot kulu riigilõivule. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 228 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.