If Skadeförsäkring AB hagi A E vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
177 446 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If Skadeförsäkring AB (registrikood 516401-8102), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kosstja: A E lepinguline esindaja Indrek Repnau
Kohtuistungi toimumise aeg
10.jaanuar 2023
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A Elt If Skadeförsäkring AB kasuks kahjuhüvitis 164 302,17 eurot ja alates 18.02.2020 viivised arvestatuna kahjuhüvitise summalt (164 302,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nõude tegeliku täitmiseni.
3.TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus 23.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud
6.Määrata If Skadeförsäkring AB-le hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 17 350,67 eurot.
7.Välja mõista A Elt If Skadeförsäkring AB kasuks menetluskulud summas 17 350,67 eurot.
8.Välja mõista
A Elt If Skadeförsäkring AB kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses
2-20-4269 ettenähtud ulatuses viivis menetluskulude tasumata osalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik
1.If Skadeförsäkring AB (hageja) esitas 18.03.2020 Pärnu Maakohtule hagi A E (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 164 302,17 eurot ning viivise arvates hagi esitamisest.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja E AB (varasem ärinimi H.E AB) Rootsi äriühing, kellel oli perioodil 25.10.1999 kuni 01.09.2016 Eestis filiaal (registrikood XXXXXX). Kostja oli 14.06.2000 kuni 04.04.2012 H.E AB Eesti filiaali juhataja. Harju Maakohus tunnistas kostja XX-XX-XXX otsusega kriminaalasjas XXXXXX (XXXXXXXXXX) süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et perioodil 01.01.2010-19.03.2012 pööras kostja ebaseaduslikult enda kasuks H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt raha summas 1304270.94 eurot. Otsus jõustus 16.03.2017. Kostja sõlmis 09.02.2017 kriminaalasjas nr 12230104345 kokkuleppe, milles tunnistas, et tegi H.E AB Eesti filiaali Swedbank arvelduskontolt nr 221013667785 perioodil 01.01.2010 19.03.2012 enda arvelduskontole ülekandeid, võttis välja sularaha ja kasutas kasiinodes kokku summas 1 304 270.94 eurot (vt kokkuleppe punktid 3 ja 5). Samas tegi kostja perioodil 01.01.2010- 19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontole korduvalt tagasimakseid kokku summas 1 139 968.80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tekitas kostja H.E AB-le kahju summas 164 302.17 eurot (vt. kokkuleppe punkt 6). Kostja nõustus tekitatud kahju laadi ja suurusega (vt kokkuleppe punkt 11). H.E AB esitas kriminaalasjas nr 12230104345 kostja vastu 11.03.2013 tsiviilhagi summas 310 799.49 eurot, kuid see hagi jäi kriminaalmenetluses lahendamata, kuna kohtueelne menetleja asus 09.02.2017 kokkuleppes seisukohale, et kindlustusandja on H.E AB-le kahju hüvitanud ning H.E AB Eesti filiaal on oma tegevuse lõpetanud (vt kokkuleppe punkt 8). Hageja on kindlustusettevõte (lisa 5 - Rootsi Äriregistriameti väljatrükk). Hageja hüvitas 25.04.2013 H.E AB-le kostja poolt tekitatud kahju summas 451 747 eurot (Lisa 6- 25.04.2013 maksekorraldus) ning nõudeõigus kostja vastu läks üle hagejale. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 164 302.17 eurot ja sellelt kahjusummalt viiviste tasumist võlaõigusseaduses ettenähtud määras.
4.Kostja esitas hagile aegumise vastuväite. Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu ja palus teha aegumise kohta vaheotsuse.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 30.09.2020 määrusega hageja aegumise kohta vaheotsuse tegemise taotluse ning jättis 1.10.2020 vaheotsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2021 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 1.10.2020 otsus ja tuvastati, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud. Asi saadeti maakohtule menetluse jätkamiseks.
2-20-4269
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet tõendanud, kuna kriminaalasjas 12230104345 sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et kostja oleks tunnistanud perioodil 01.01.2010 -19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt 1304270.94 euro pööramist enda kasuks ning kokkuleppemenetluse kohaldamine ei eelda süüdistatava poolt enda süüdi tunnistamist temale esitatud süüdistuses. Samuti peab kostja väitel hageja tõendama, et hagejal on kahju tekkinud ja tal on õigus nõuda hagiavaldusest nähtuva summa tasumist kostjalt. Kostja väitel tema volitused H. E AB Eesti filiaali juhatajana ja 09.04.2000 alanud töösuhe H. E AB Eesti filiaalis lõppesid 22.03.2011, mida kinnitab tema poolt 22.03.2011 esitatud avaldus, milles ta palub end vabastada H. E AB Eesti filiaali juhataja ametikohalt omal soovil alates 22.03.2011. Kostja väitel ei olnud tal peale nimetatud kuupäeva ligipääsu H. E AB Eesti filiaali arvelduskontodele ja pangakaartidele. Seega 22.03.2011 lõppesid kostja volitused H. E AB Eesti filiaali juhatajana ning peale nimetatud kuupäeva on välistatud kostja poolt H. E AB Eesti filiaalile kahju põhjustamine. Kostja väidab samuti, et H. E AB Eesti filiaali juhtkonnale oli seisuga 22.03.2011 teada, et H. E AB Eesti filiaalis on aset leidnud kahjujuhtum, mida kinnitab A E 22.03.2011 avaldus, millest nähtub A E soov korvata firmale mittetahtlikult põhjustatud kahju. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Vaidlus puudub selles, et hageja nõue on käsitatav ÄS § 315 lg 2 alusel koosmõjus ÄS § 385 lg-ga 5 äriühingu filiaali juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena.
10.Hageja toob esile, et alates 13. märtsist 2011 pani kostja kriminaalasjas koostatud menetlusdokumentide kohaselt toime 502 rikkumist ning kandis endale üle või võttis sularahas välja kokku 503 515 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuse kohta vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab kostjalt üksnes 164 302,17 euro suurust kahjuhüvitist, sest ülejäänud osas on kostja teinud äriühingule tagasimakseid. Seega on kostja ka pärast 13. märtsi 2011 tekitatud kahju äriühingule suures osas hüvitanud ning hageja nõude aluseks on pärast 13. märtsi 2011 toime pandud rikkumised.
11.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
12.Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et kostja pööras perioodil 01.01.2010 – 19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr 221013667785 AS-is Swedbank enda kasuks 1304270.94 eurot st pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
13.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kriminaalmenetluses kokkuleppemenetluse kohaldamine ei eelda süüdistatava poolt enda süüdi tunnistamist temale esitatud süüdistuses.
14.Hageja osundab kohtu hinnangul siinkohal õigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-79-05, mille punktis 9 on kolleegium selgitanud, et kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks on prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ning tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras (kuriteoga kahju tekitamisel ka selle kahju laadis ja suuruses). KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud alles siis, kui sellele on alla kirjutatud nii prokurör, süüdistatav kui ka tema kaitsja. Sellise kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ei vähenda aga kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel, rääkimata sellest, nagu taanduks kohtu tegevus
2-20-4269 kokkuleppemenetluses pelgalt sõlmitud kokkuleppe n.-ö tehnilisele kinnitamisele. Kuigi kokkuleppemenetluses märgitakse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas vaid see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi tunnistab ja kokkuleppe sisu, tuleb ka selles menetluses kohtul eelnevalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi Karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Samuti peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas (KrMS §306) lahendama küsimuse ka sellest, kas süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Mõistetavalt ei saa nende küsimuste lahendamine toimuda sellise põhjalikkusega, nagu üldmenetluses, sest kohus saab oma veendumuse kujundada vaid süüdistatava küsitlemise ja kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt. Sealjuures tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada, kui asjas ilmnevad KrMS § 199 lg 1 p-des 1-5 loetletud alused, või tagastada toimik prokuratuurile, kui kohus ei nõustu kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse, karistuse liigi või määraga, samuti juhul, kui kohtul tekivad kohtuotsuse tegemisel muud kahtlused (KrMS § 248 lg-d 1-3). Sama lahendi punktis 10 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteos süüdi olevana. Seejuures ei ole oluline, et süüdistatav oleks end varasemas menetluses otsesõnu süüdi tunnistanud – kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav või kahtlustatav menetluse varasemates staadiumites on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 lasub viimati nimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul.
15.Antud juhul on kostja 09.02.2017 allkirjastanud kriminaalasjas nr BBBBBBBBB kokkuleppe, milles kostja on nõustunud temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, et kostja pööras perioodil 01.01.2010 – 19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr 221013667785 AS-is Swedbank enda kasuks 1 304 270,94 eurot st pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - omastamise suures ulatuses. Samuti mõistis Harju Maakohus XX-XX-XXX otsusega kriminaalasjas XXXXXX kostja talle inkrimineeritud kuriteos süüdi. Seega on kostja poolt perioodil 01.01.2010-19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr 221013667785 AS-is Swedbank enda kasuks 1 304 270,94 euro pööramine tõendatud.
16.Kohus on seisukohal, et kostja vastutab H.E AB Eesti filiaali juhatajana H.E AB-le tekitatud kahju eest summas 164 302, 17 eurot.
17.H.E AB Eesti filiaali äriregistri väljavõtte kohaselt oli kostja perioodil 14.06.2000 kuni 04.04.2012 H.E AB Eesti filiaali juhataja (vt I kd tlk 10).
18.Äriseadustiku § 385 lg 5 ja 315 lg 1 kohaselt peab filiaali juhataja täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemine tähendab oma kohustuste täitmisel sarnase hoolsuse rakendamist, nagu rakendaks keskmine heas usus tegutsev professionaal vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-33-10 p. 18). Seega peab filiaali juhataja tegutsema heas usus ja äriühingu huvides. Äriseadustiku § 385 lg 5 ja § 315 lg 2 koosmõjus vastutab filiaali juhataja oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju eest ning vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
2-20-4269 Kostja vastutuse realiseerumiseks peavad olema täidetud alljärgnevad eeldused: kohustuse rikkumine, äriühingule on tekkinud varaline kahju ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Riigikohus on 19.12.2016 lahendis nr 3-2-1-113-16 selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides ning juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Arvestades osaühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub Riigikohtu kolleegiumi arvates äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktinõuete esitamise.
19.Kostja oli H.E AB Eesti filiaali juhatajana kohustatud käituma korraliku ettevõtja hoolsusega. A.Eigo rikkus hoolsuskohustust sellega, et perioodil 13.03.2011 kuni 19.03.2012 kandis ta korduvalt õigusliku aluseta H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt raha enda pangakontodele ja võttis välja sularaha, millega pani ühtlasi toime ka kuriteo (omastamise).
20.Kohus leiab, et hageja esitatud PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse üldkuritegude teenistuse juhtivuurija Siret Rätseppa poolt 15.09.2015 kriminaalasjas BBBBBBBBB koostatud H.E AB Eesti filiaali AS Swedbank arvelduskonto nr 221013667785 perioodi 01.01.2010 - 31.03.2012 vaatlusprotokolliga (I kd, tlk 121 jj), H.E AB Eesti filiaali (registrikood XXXXXX) AS Swedbank pangakonto nr 221013667785 väljavõttega perioodil 01.01.2010-31.03.2012 (II kd tlk 3-110), PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse üldkuritegude teenistuse vanemuurija Elviira Külaotsa poolt 01.07.2016 kriminaalasjas nr BBBBBBBBBB koostatud H.E AB Eesti filiaali AS Swedbank arvelduskonto nr 221013667785 perioodi 01.01.2010-31.03.2012 vaatlusprotokolliga ning sama vaatlusprotokolli parandusega, mille koostas 06.02.2017 ringkonnaprokurör Õnne NeareVaarmann (I kd tlk 209-213) on tõendatud, et: - kostja kandis perioodil 13.03.2011 kuni 19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr 221013667785 AS-is Swedbank temale kuuluvatele arvelduskontodele nr 1104168180 AS-is Swedbank ja nr 335115360009 AS-is Danske Bank kokku 67 korral kogusummas 296 700 eurot; - kostja võttis perioodil 13.03.2011 kuni 19.03.2012 H.E AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr 221013667785 AS-is Swedbank sularaha kokku 435 korral kogusummas 205 235 eurot; Seega kokku tekitas kostja 502 korral oma kohustuse rikkumisega perioodil 13.03.2011 kuni 19.03.2012 kahju summas 501 935 eurot. Samade dokumentaalse tõenditega on tõendatud asjaolu, et perioodil 01.01.2010 kuni 19.03.2012 tegi kostja H.E AB Eesti filiaali AS Swedbank arvelduskontolt nr 221013667785 enda arvelduskontodele ülekandeid, võttis sularaha välja ning kasutas kasiinodes kogusummas 1 304 270,94 eurot. AS Swedbank 21.05.2013 vastusega päringule kriminaalasjas nr 12230104346 on tõendatud, et H.E AB Eesti filiaali arvelduskonto nr 221013667785 kasutamiseks väljastatud pangakaartide nr 4797264000743204 ja nr 5473720000274050 omanik oli A E. Sama tõendiga on tõendatud ka asjaolu, et A E omas AS-is Swedbank arvelduskontot nr 1104168180, mida kasutas ainuisikuliselt (II kd tlk 115). Samal perioodil so 01.01.2010 kuni 19.03.2012 tegi kostja H.E AB Eesti filiaali arvelduskontole nr 221013667785 ka tagasimakseid. Tagasimaksete suurus kokku oli 1 139 968,8 eurot. Seega on kostja poolt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja tehtud tagasimaksete vahe 164 302,17 eurot. Kostja ei ole tagasimaksete tegemisel määranud, milliste kohustuste täitmiseks on need tagasimaksed tehtud. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas menetluses 17.05.2021 tehtud vaheotsuse punktis 9.2
2-20-4269 selgitanud, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 4 järgi täidetuks varem tekkinud kohustus. Seega saab kostja tehtud tagasimakseid lugeda VÕS § 88 lg 6 p 4 järgi varasemate rikkumistega põhjustatud kahju hüvitamiseks ning hageja nõude aluseks on kostja ajaliselt hilisemad rikkumised. Seega on tõendatud, et perioodil 13.03.2011- 19.03.2012 tekitas kostja kohustuste rikkumistega kahju summas 501 935 eurot ning jättis sellest hüvitamata 164 302,17 eurot.
21.Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud ning ilma õigusliku aluseta H.Eigenbroth AB Eesti filiaali arveldusarvelt endale ülekandeid teinud ja sularaha välja võtnud, ei oleks äriühingul kahju tekkinud. Seetõttu on tuvastatud, et kostja poolt toimepandud rikkumiste ja H.E AB-l tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Eeltooduga on tõendatud, et kostja vastutab H.E AB Eesti filiaali juhatajana perioodil 13.03.2011-19.03.2012 E AB-le kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest summas 164 302,17 eurot.
22.Kohtu hinnangul tõendavad alljärgnevad hageja esitatud tõendid asjaolu, et E AB kui GGGGGGG AB tütarettevõtja oli hageja poolt kindlustatud kuriteoga tekitatud kahju eest sh ka A E poolt perioodil 2010-2012 toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest: - kindlustuspoliis nr LP000003189-1 tõendab, et If Skadeförsäkring AB sõlmis GGGGGGGGGAB-ga kindlustusperioodiks 01.11.2011-31.10.2012 kindlustuslepingu, mis sisaldas ka kindlustust varavastase kuriteoga tekitatud kahju eest (II kd tlk 163 jj). Vastavalt poliisile oli kindlustuse geograafiline kehtivus kogu maailmas (s.t ka Eestis) ning kindlustus kehtis alaliselt täieliku tagasiulatuva kaitsega. Kindlustussumma varavastase kuriteo kindlustuse puhul oli 100 000 000 Rootsi krooni (SEK) ja omavastutus juhtumi kohta 500 000 Rootsi krooni (SEK). Kindlustuslepingule kohaldusid GCI 1:2 ülemaailmse kuriteokindlustuse tingimused; - GCI 1:2 ülemaailmse kuriteokindlustuse tingimused (edaspidi Tingimused, II kd tlk 166 jj) tõendab asjaolu, et kindlustus katab kahju, mis esmakordselt avastatakse kindlustusperioodi ajal (vt Tingimuste punkt 3.1). Antud juhul avastati A.Eigo poolt kuriteoga tekitatud kahju esmakordselt 2012 aasta märtsis so kindlustusperioodil 01.11.2011-31.10.2012. Kindlustus katab ka GGGGGGGGGAB tütarettevõtjale tekitatud kahju (vt Tingimuste punktid 1.1 ja 3.2). Tingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustus hageja hüvitama kindlustatud isikule kuriteost tuleneva otsese rahalise kahju, mis ületab kokkulepitud omavastutuse ning vastavalt Tingimuste 4.1.1 ja 4.1.2 kuulus hüvitamisele nii kindlustatud isiku töötaja poolt kui ka kolmanda isiku poolt tekitatud kahju. Vastavalt Tingimuste p. 12 tähendab kuritegu süütegu, mis riiklike õigusaktide järgi on karistatav kriminaalkorras; - väljavõtetest E AB 2010 (allkirjastatud 30.06.2011), 2011 (allkirjastatud 30.06.2012), 2012 (allkirjastatud 10.06.2013) ja 2013 (allkirjastatud 22.05.2014) majandusaasta aruannetest nähtub, et vaidlusalusel perioodil (2010-2013) kuulus E AB sajaprotsendiliselt A I AB-le (reg. nr. XXXXXXXX, asukoht: Stockholm) ning A I AB kuulus omakorda kontserni, mille aastaaruande koostas GGGGGGGGGAB (reg.nr. XXXXXXXX, asukoht: Stockholm) (II kd tlk 179 jj); - A I J AB finantsjuhi kinnituse kohaselt E AB omandistruktuuri kohta 2012. kalendriaastal, kuulus E AB 100% A I AB-le, mis kuulus omakorda 100% A I J AB-le, mis kuulus omakorda 100% Axel Johnson AB-le, mis kuulus omakorda 100% GGGGGGGGGAB-le (III kd, tlk 4 ja pöördel). Seega oli E AB kostja poolt kuriteoga tekitatud kahju avastamisel 2012 märtsis GGGGGGGGGAB tütarettevõtja. - 02.04.2012 on GGGGGGGGGAB kontserni kuuluva A I AB finantsjuht P H esitanud kindlustusandja (hageja) esindajale K Rle teate kindlustusjuhtumi kohta (II kd tlk 187 ja pöördel), milles selgitas, et tütarettevõtja E AB Eesti filiaalis on A E omastanud ettevõttest raha.
2-20-4269 Kahju avastati seoses asjaoluga, et A E helistas 20.märtsi 2012 õhtul kolleegile Soome ja ütles, et tegutses juhtnööride, korralduste ja volituste vastaselt. 22.03.2012 avastati, et Eesti filiaalis puudub suurem osa kassast ning juhtumiga tegeleb advokaat, kes tegi 26.03.2012 politseile avalduse. Vastavalt Tingimuste punktile 9.1 pidi kindlustatud isik teatama kahjujuhtumist viivitamata, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast seda, kui kindlustatud isiku tegevjuht, finantsjuht, õigusnõunik või riski/kindlustusjuht (või mõni nendega võrdväärset ametikohta täitev isik) saab kuriteost teada. Seega nähtub eelnevast, et E AB emaettevõte teatas kahjujuhtumist hagejale (kindlustusandjale) vähema kui 2 nädala jooksul A E poolt toime pandud kuriteost teadasaamisest; - 19.04.2013 e-kirjas on hageja (kindlustusandja) esindaja K R teatanud P Hile (so samale isikule, kes teatas hagejale 02.04.2012 tütarettevõtjas E AB toimunud kindlustusjuhtumist), et kindlustusandja (hageja) hüvitab kahjuhüvitisena 451747 eurot ning palus summa ülekandmiseks kontoandmeid (II kd tlk 188 ja pöördel); - 23.04.2013 e-kirjas palus E AB finantsjuht B L kindlustusandjal (hagejal) kanda hüvitise üle E AB žiirokontole nr 466-6025 (II kd tlk 189 ja pöördel). 24.04.2013 maksedokumendist nähtub, et hageja tegi samal kuupäeval korralduse kahju hüvitise makseks E AB kontole nr 466-6025 summas 3 881 640 Rootsi krooni, viitega kahju hüvitamine (II kd tlk 5). Hageja makse summas 3 881 640 Rootsi krooni kanti 25.04.2013 üle E AB Bankgiro kontole nr 466-6025 (vt maksekorraldus I kd tlk 65-66). Seega on tõendatud, et hageja kindlustusandjana hüvitas E AB-le kostja poolt kuriteoga tekitatud kahju summas 451 747 eurot ( 3 881 640 Rootsi krooni).
23.GCI 1:2 ülemaailmse kuriteokindlustuse tingimuste punktile 11.7.3 kohaldus hageja ja GGGGGGGGGAB vahelisele kindlustuslepingule Rootsi õigus. Hageja on esitanud väljavõtted Rootsi Kindlustuslepingute seaduse sätetest, mis reguleerivad nõude üleminekut kindlustusandjale (III kd tlk 6-8). Viidatud seaduse 7.peatüki 9. jao “Õigus nõude üleminekule” kohaselt läheb kindlustusseltsile üle kindlustatu kahju hüvitamise nõue ulatuses, mis on kaetud kindlustuspoliisiga ja on seltsi poolt makstud. Viidatud seaduse 8.peatüki Ettevõtluskindlustus 19.jao kohaselt kohaldatakse 7.peatüki 9.jaos sätestatut nõude ülemineku kohta ka ettevõtluskindlustusele. Tingimuste p. 11.4 “Regressiõigus” kohaselt võtab kindlustusandja makstud hüvitise ulatuses kindlustatud isikult üle õiguse nõuda hüvitist isikult, kes kahjuga seoses vastutab kindlustatud isikule tekitatud kahjude eest. Hageja ja E AB on allkirjastanud 18.03.2020 kinnituse nõude ülemineku kohta (I kd tlk 144 ja pöördel), milles pooled kinnitavad seoses 25.04.2013 hageja poolt kindlustushüvitise väljamaksmisega nõude üleminekut E AB-lt hagejale, viidates seejuures Tingimuste punktile
11.4.Seega on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et E AB nõue kostja vastu läks summas 3 881 640 Rootsi krooni (451 747 eurot) üle hagejale.
24.Kohus nõustub siinkohal hagejaga selles, et mh on kostja selle asjaolu enda 16.06.2021 kassatsioonkaebuse p-s 2.2. (vt e-toimik) TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud, väites, et: ,,Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja hüvitas 25.04.2013.a. H.E AB-le tekitatud kahju summas 451747,00 eurot. Seega läks 25.04.2013.a. H.E AB nõudeõigus kostja vastu üle hagejale.“
25.Kohus leiab eelneva alusel, et hageja nõue on tõendatud.
2-20-4269
26.Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt perioodil 1.01.2010 -19.03.2012 H.E AB kontolt tehtud rahaülekanded kostja kontodele ja sularaha väljavõtmine ning raha kasiinodes kasutamine oleks vastanud äritegevuse eelarvele. Kostja esitatud 05.02.2001 tööleping (II kd tlk 122 ja pöördel), ei ole kohtu hinnangul selleks kohane tõend.
27.Kostja on esitanud kohtule 22.03.2011 avalduse, milles palub end vabastada H.E AB Eesti filiaali juhataja ametikohalt omal soovil alates 22.03.2011 (III kd tlk 12). Nimetatud tõendiga soovib kostja tõendada asjaolu, et tema volitused H.E AB Eesti filiaali juhatajana ja 09.04.2000 alanud töösuhe H.E AB Eesti filiaalis lõppesid 22.03.2011. Kostja väitel ei olnud tal peale nimetatud kuupäeva ligipääsu H.E AB Eesti filiaali arvelduskontodele ja pangakaartidele ning et peale 22.03.2011 on välistatud kostja poolt H.E AB Eesti filiaalile kahju tekitamine.
28.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja eelnimetatud väited ja esitatud tõendid ei ole usutavad, kuna on vastuolus ja ümberlükatud muude asjas esitatud tõenditega.
29.H.E AB Eesti filiaali registrikaardi väljatrükist (I kd tlk 10) nähtub, et kostja oli registreeritud filiaali juhatajana perioodil 14.06.2000 kuni 04.04.2012. E AB 22.03.2012 kinnituse kohaselt A E vabastati ametist ning võeti ära esindusõigus 22.03.2012 ning samast päevast nimetati filiaali juhatajaks A L (III kd tlk 22-23). Seega on tõendatud, et kostja oli H.E AB Eesti filiaali juhataja kuni 22.03.2012. H.E AB Eesti filiaali AS Swedbank arvelduskonto EE192200221013667785 väljavõttest perioodil 01.01.2020-31.03.2012 (II kd tlk 3-112) nähtub, et kostja kasutas ka pärast 22.03.2011 filiaali kontot sh konto pangakaarte edasi kuni 19.03.2012. Nimetatud arvelt kanti kostjale kuni 05.03.2012 igakuiselt üle töötasu. AS Swedbank on 21.05.2013 päringu vastuses kinnitanud, et kostja oli H.E AB Eesti filiaali arvelduskonto allkirjaõiguslik isik kuni 22.03.2012 ning pangakaartide nr 4797254000743204 ja 5473720000274050 omanik (II kd tlk 115). Seega on tõendatud, et kostjal oli ligipääs H.E AB Eesti filiaali arvelduskontole ja pangakaartidele kuni 22.03.2012.
30.Kostja esitas kohtule ka 22.03.2011 kuupäeva kandva avalduse, milles soovib esimesel võimalusel korvata mittetahtlikult firmale tekitatud kahju (III kd tlk 13). Kostja väitel soovib ta selle tõendiga tõendada asjaolu, et H.E AB Eesti filiaali juhtkonnale oli seisuga 22.03.2011 teada, et H.E AB Eesti filiaalis on aset leidnud kindlustusjuhtum. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka kostja eelnimetatud väide ja esitatud tõendi ei ole usutav, kuna on vastuolus ja ümberlükatud muude asjas esitatud tõenditega. Kohus märkis eelpool, et A L nimetati H.E AB Eesti filiaali juhatajaks 22.03.2012 ning seega ei ole usutav, et kostja oleks saanud esitada H.E AB Eesti filiaali juhatusele avalduse enne 22.03.2012 ning et H.E AB Eesti filiaali juhtkond oleks olnud seisuga 22.03.2011 teadlik kindlustusjuhtumist. 02.04.2012 e-kiri (II kd tlk 187 ja pöördel) kinnitab, et A E poolt H.E AB Eesti filiaalis kahju tekitamine avastati esmakordselt 22.03.2012.
31.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahjunõue kostja vastu summas 164 302,17 eurot põhjendatud.
2-20-4269
32.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viiviseid arvestatuna kahjunõude summalt 164 302,17 eurot alates hagi esitamisest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud.
33.TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus 23.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kuludeks on mh TsMS § 143 p 1 ja 2 järgi tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (III kd tlk 31 jj) on hageja menetluskulud maakohtus kokku 13 663,17 eurot: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1800 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot ning kulud õigusabile 11 375 eurot arvestusega 75 tunni ja 45 minuti eest hinnaga 150 eurot tund (ilma käbemaksuta). Hageja tõlkekulud on 438,17 eurot. Hageja menetluskulud apellatsioonmenetluses on summas 3687,50 eurot (sh riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulud 1887,50 eurot), mille kohta on esitatud 06.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekiri. Kokku on hageja menetluskulud käesolevas asjas 17 350,67 eurot.
36.Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Tõlkekulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.
37.TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17) (p 11).
38.Kohus olles analüüsinud osutatud õigusabi toiminguid, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu (kolm köidet, menetluse kestus ca 3 aastat, apellatsioonmenetlust) ja sisu leiab, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud (sh ajakulu) on olnud kõik põhjendatud ja vajalikud. Arvestades tsiviilasjas esitatud seisukohtade keerukust ja tsiviilasja vaidluse sisu, peab kohus õiglaseks ja hüvitatavaks tunnitasu suuruseks 150 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks peab kostja hagejale hüvitama dokumentide tõlkimisele kulunud 438,17 eurot ning hagiavalduselt, hagi tagamise avalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu kokku 3650 eurot.
2-20-4269
39.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.