Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7481
Kohtuasi
Swedbank AS avaldus X pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja KR Puudutatud isik (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2022 määrus ja saata asi samale maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (võlausaldaja) esitas 19.05.2022 Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks.
Pärnu Maakohtu 02.09.2010 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-10-35057 kohustas kohus võlgnikku tasuma võlausaldajale põhinõudeid 32 302,20 krooni, kõrvalnõudeid 2535,23 krooni ja hüvitama riigilõivu 969,07 krooni ning tasuma viivist 0,022% päevas summalt
2-22-7481 21 211,49 krooni alates 03.09.2010, 0,022% päevas summalt 792,96 krooni alates 03.09.2010, 0,022% päevas summalt 10 297,75 krooni alates 03.09.2010.
3.Võlgniku võlg tulenes 04.05.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja limiidi suurendamise lepingust, 24.07.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 06-120299-VL ja 23.10.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 08-203405-VV. Lepingust nr 08-203405-VV tuleneva võla tasus võlgnik 08.10.2010. Seega on tasumata veel võlg krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingust nr 06-120299-VL.
4.Kuivõrd võlgnik ei tasunud võlausaldajale väljamõistetud summasid, esitas võlausaldaja 24.07.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse, kuid siiani ei ole võlausaldaja saanud oma nõudeid täitemenetluses rahuldatud. Pankrotihoiatuse sai võlgnik kätte 26.03.2022. Võlgnik ei ole täitnud kohtulahendist tulenevaid kohustusi, mistõttu esitas võlausaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse. Seisuga 18.05.2022 on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees kokku 4069,38 eurot.
5.Hüpoteegi seadmise leping, millega on võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek, on sõlmitud 02.01.2007 ning seatud hüpoteegiga on tagatud üksnes nõuded, mis tulenevad 21.12.2006 sõlmitud lepingust nr 06-244126-EV (leping on kehtiv ja selle tähtaeg saabub 11.03.2027) ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Puudutatud isiku seisukohad
6.Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu.
7.Võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Seega tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 alusel jätta ajutine haldur nimetamata.
8.Võlgniku omandis oleva korteriomandi väärtus ületab võlgniku kohustusi.
9.Pankrotiavaldusest nähtuvalt on maksekäsk antud täitmiseks 24.07.2012, s.t nõude aegumine saabub kuu aja pärast. Seega on pankrotiavalduse tegelik eesmärk nõude võimaliku aegumise vältimine. Eeltoodud asjaolu ei tohiks olla pankrotimenetluse algatamiseks lubatav. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 24.10.2022 määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
11.Menetlusosalistel puudus vaidlus selles, et 18.05.2022 seisuga on võlgniku võlg võlausaldaja ees 4069,38 eurot. Vaidlus puudus ka selles, et võlausaldaja nõue ei ole selge.
12.Maakohus tuvastas, et pankrotiavalduses nimetatud leping nr 06-120299-VL ei ole hüpoteegiga tagatud, mistõttu ei nõustunud kohus võlgnikuga, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata põhjusel, et võlausaldaja nõue on tagatud hüpoteegiga.
13.Maakohus tuvastas PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduste täitumise, kuid jõudis järeldusele, et vaatamata sellele ei ole võlgniku maksejõuetus põhistatud, mistõttu esineb PankrS § 15 lg 3 p-s 4 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
14.Võlgniku vara ületab võlausaldaja nõuet. Võlgnikule kuulub kinnisvara ja ta ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku kinnisvarale on seatud hüpoteek esimesele
2-22-7481 järjekohale 330 000 krooni (21 090,84 eurot). Võlausaldaja nõue on 4069,38 eurot. Pärast esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Võlgnik ei ole varatu. Võlgnik on jõudumööda võlgnevusi tasunud. Lisaks koormaks pankrotimenetluse algatamine oluliselt võlgnikku ja on võlgniku suhtes ebaõiglane. Arvestades nõude suurust 4069,38 eurot, võib pankrotimenetlus võlgnikule kaasa tuua kodust ilma jäämise. Kohus kaalus sissenõude asjaolusid ja leidis, et võlausaldaja nõue on ebaproportsionaalselt väike, et kinnisvarale sissenõuet pöörata. Määruskaebus
15.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
16.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning et võlausaldaja pankrotiavaldus on põhistamata.
17.Maakohus märkis ekslikult, et nõude aluseks on krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-120299-VL võlgnevus. Poolte vahel on teiste hulgas sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja käenduseta väikelaenuleping nr 06-120299-VL.
18.Väär on maakohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Kohtulahendist tulenev nõue on selge. Vastupidist ei ole väitnud võlgnik ega põhjendanud maakohus. Selles osas on maakohtu määrus vastuoluline.
19.Võlausaldaja ei nõustu, et pankrotiavaldust ei ole piisavalt põhistatud. Võlausaldaja nõue on võlgnikult maksekäsumäärusega välja mõistetud. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet täitnud ja seda ei ole saanud täidetud ka läbi täitemenetluse (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgnikul on olnud nõude täitmiseks piisavalt aega. Võlgnikul on võlausaldaja ees ka teisi kohustusi, lisaks on võlgnikul hulgaliselt kohustusi teiste võlausaldajate ees, mis on samuti täitmisele esitatud. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet rahuldanud (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja nõue ületab 1000 eurot (PankrS § 15 lg 3 p 3).
20.Maakohtu määrus tugineb tõendamata ja ennatlikel järeldustel. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad võlgniku vara väärtust (üksnes kinnisvara omamine ei tähenda, et isik ei ole püsivalt maksejõuetu), kõikide olemasolevate kohustuste suurust jms vajalikku, otsustamaks, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Maakohus ei saa ajutise halduri määramise otsustamisel hinnata, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte, sest see on ajutise halduri ülesanne ja sellega on maakohus ületanud diskretsiooniõiguse piire.
21.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pärast esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks piisavalt vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet täita. Maakohtul puuduvad andmed võlgniku kinnisvara väärtuse ja sellel lasuvate hüpoteegiga tagatud kohustuste suuruse osas.
22.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt koormaks pankrotimenetluse algatamine oluliselt võlgnikku ja oleks tema suhtes ebaõiglane, arvestades võlausaldaja nõude suurust. Võlausaldaja nõue on võlgnikult kohtumäärusega välja mõistetud, seda pole pika aja jooksul täidetud vabatahtlikult ega läbi täitemenetluse. Võlausaldaja on teinud kõik võimaliku oma nõude täitmiseks, kuid sellest pole piisanud, mistõttu ei jäänud võlausaldajal oma õiguste kaitseks üle muud kui esitada pankrotiavaldus. Kohus ei ole arvestanud võlausaldaja põhjendatud õiguste ja huvidega.
2-22-7481
23.Võlausaldaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et maakohtu määrus on tehtud viis kuud pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist, kuigi PankrS § 15 lg 1 kohaselt tulnuks ajutise halduri nimetamine otsustada 10 päeva jooksul. Menetluse edasine käik
24.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27.Maakohus jättis ajutise haldur nimetamata, kuna leidis, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et maakohus on selle järelduseni jõudmisel rikkunud õigusnormi, mis viis ennatliku järelduseni, et PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel tuleb jätta ajutine haldur nimetamata.
28.PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
29.Vaidlust ei ole, et võlausaldaja nõue tuleneb kohtulahendist ja võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud.
30.Maakohtu määruse seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldaja nõue ei ole selge, on sõnastatud ebaselgelt. Määruse põhjendustest on aru saada, et maakohtu hinnangul on võlausaldaja nõue selge. Lisaks on maakohus ekslikult märkinud, et nõude alus on krediitkaardi kasutamise leping nr 06-120299-VL. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlausaldaja nõude aluseks võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja käenduseta väikelaenuleping nr 06-120299-VL, millest tulenev nõue on rahuldatud maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusega. Eeltoodud eksimused ei ole aga olnud ajutise halduri nimetamata jätmisel määravad.
31.Maakohus tuvastas, et võlgniku võlg võlausaldaja ees on pankrotiavalduse esitamise seisuga 4069,38 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduses nimetatud võlausaldaja nõue ei ole hüpoteegiga tagatud, kuid on eri meelt selles, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetuse osas oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud.
32.Võlausaldaja on pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-dele 1 ja 2. PankrS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (p 1); võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (p 2).
2-22-7481
33.Maakohtul tuli asjas esile toodut arvestades tuvastada, kas on täidetud vähemalt üks PankrS § 10 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud tingimustest. Maakohus seda teinud ei ole. Samas on võlausaldaja esitanud kohtule dokumendid pankrotihoiatuse kättetoimetamise ja täitmisavalduse esitamise kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et ta on võlausaldaja nõude täitnud. Eeltoodust saab järeldada, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse. PankrS § 1 lg 2 mõttes alalise maksejõuetuse tuvastamine ei ole ajutise halduri nimetamise eelduseks. Seega on maakohus ebaõigesti jätnud ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi nimetamata.
34.Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et ajutise halduri nimetamise välistab see, et võlgniku vara ületab võlausaldaja nõuet. Esiteks jääb määruse põhjendustest arusaamatuks, mille alusel maakohus järeldas, et pärast esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist jääks piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Teiseks PankrS § 22 lg 2 p 1 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, mistõttu seda, kas võlgniku varad ületavad kohustusi ja seetõttu ei saa pidada võlgnikku alaliselt maksejõuetuks, saab kohus otsustada alles ajutise halduri arvamusele tuginedes. Kui selgub, et võlgnik ei ole maksejõuetu, puudub kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks.
35.Lisaks tugines maakohus järelduste tegemisel alusetult hea usu põhimõttele, leides, et pankrotimenetluse algatamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kuna võib võlgnikule kaasa tuua kodust ilma jäämise. Üksnes võimalik ebaõiglus ja asjaolu, et pankrotimenetlus võib olla võlgniku jaoks koormav, ei saa olla aluseks jätta pankrotimenetlus algatamata ja ajutine haldur nimetamata.
36.Maakohtul tuleb anda avalduse uuel menetlemisel hinnang sellele, kas esineb alus ajutise halduri nimetamiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võivad võlausaldaja väited anda selleks alust. Võlgniku esitatud väited ja asjaolud ei ole piisavad, et lükata ümber kahtlus, et võlgnik võib olla maksejõuetu, ning jätta ajutine halduri nimetamata. PankrS § 3 lg 3 järgi peab maakohus vajadusel ka ise võtma tarvitusele abinõusid, sh koguma tõendeid, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks.
37.Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja etteheitega, et maakohus ei lahendanud ajutise halduri nimetamist PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. PankrS § 15 lg 1 sätestab, et võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Maakohtul on ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse tegemiseks alates pankrotivalduse esitamisest kulunud 5 kuud.
38.Avaldaja on palunud määruskaebuses nimetada ajutine haldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 15 lg 1 järgi nimetab ajutise halduri esimese astme kohus ja samuti otsustab pankroti väljakuulutamise üle maakohus. Eeltoodu tõttu kuulub määruskaebus osalisele rahuldamisele.
39.Määruse peale ei saa PankrS § 15 lg 5 järgi koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust esitada.
2-22-7481
40.TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi määrab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel lahendamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.