Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-3953/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 06.02.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4971

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS SEB Pank10004252 OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096 OMEGA INVEST OÜ10866568 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal12970620

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-3953

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

06.veebruaril 2023, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3953

Tsiviilasi

Axxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Axxx Lxxxxx (pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxtalu xxxx külaxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxx maakond; telefon: xxxxxxxx; e-post: [email protected]); Pankrotihaldur: Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel

0583,

8670; e-post [email protected])

Menetlustoiming

lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Ärakuulamistoiming 06.02.2023.a.

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada Axxx Lxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne.

2.Lõpetada Axxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus.

3.Axxx Lxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (isiku- või registrikood) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (12970620)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4).

2.5.Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. PankrS § 65 lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. Axxx Lxxxxxx pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis enne väga kõrge inflatsiooni perioodi oli umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1900 eurot, millele vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 380 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 28,79 töötunni eest. Pelgalt võrdluse eesmärgil viitan ka PankrS §-le 651 lg 1, mille kohaselt on 14 086,28 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 3 264,08 eurot, lisandub käibemaks 652,82 eurot. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE261010010235907013 AS-is SEB Pank raha 2 280,38 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 1900 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 380 eurot, lisaks saab ASile SEB Pank tasuda ülekande teenustasu 0,38 eurot.

10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tekkimise aeg (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik on pankrotiavalduses makseraskuste tekkimise ainsa põhjusena viidanud Lxxxxx Puhkeküla OÜ äritegevuse ebaõnnestumisele 2008. aastal. Võlgnik oli 23.07.2002 – 24.01.2012 Lxxxxx Puhkeküla OÜ ainuosanik ja juhataja. See ühing esitas äriregistrile viimati majandusaasta aruande 31.12.2006 lõppenud majandusaasta kohta. Ühing kustutati äriregistrist 24.01.2012 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tagantjärgi on kõrvalseisjal raske öelda, miks täpselt LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevus ebaõnnestus. Võlgniku väitel investeeris ta ettevõttesse nii palju kui võimalik, kuid peamiselt üldise majandussurutise tõttu jäi loodetud tulu teenimata. On usutav, et majanduskasvu ajal tehtud äriplaan ei toimi majanduslanguse ajal. Lxxxxx Puhkeküla OÜ ja võlgniku käekäik oli muuhulgas seotud sel viisil, et LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevuse üheks osaks oli inimeste majutamine xxxxxxxx asuval kinnisasjal. Kinnisasja kasutati pangalaenude tagatisena. Laenulepingute täitmist refinantseeriti uute pangalaenudega. Viimase refinantseerimise raames ostis võlgnik kinnistu OÜ-lt Lxxxxx Puhkeküla enesele (ehk Lxxxxx Puhkeküla OÜ pangalaen tasuti võlgnikule võetud uue pangalaenu arvel). Ka pärast omaniku vahetumist sai Lxxxxx Puhkeküla OÜ kinnistut kasutada. Laenu tagastamise eest vastutas võlgnik, kes nähtavasi lootis selleks vajaliku raha teenida LxxxxxxPuhkeküla OÜ majandustegevusest. 2008. aastal tekkis võlgnikul raskusi laenukohustuste täitmisega. Pank ütles laenulepingu üles ja 2009. a aprillis algatas hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Mingil põhjusel ei pidanud võlgnik laenu tagatise realiseerimist sobivaks lahenduseks ning tellis kinnistul paiknenud hoone süütamise, et täita kohustused kindlustushüvitise arvel. 19.08.2009 toimunud tulekahjus hoone häviski. Hiljem tuli kindlustuskelmus ilmsiks. Võlgnik pälvis kriminaalkaristuse ja kohustuse tasuda pangal saamata jäänud laenuosa ning kindlustusandja poolt võlgnikule tehtud väljamakse. Kohus on ses menetluses varem juhtinud võlgniku tähelepanu faktile, et suurem osa kohustustest on seotud 2009. aastal tellitud süütamisega, mille tulemusena vähenes pangalaenu taganud vara väärtus ja pank kandis kahju. Võlgniku seletuse kohaselt valis ta süütamise LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevusega seotud probleemide tõttu, mille ületamiseks ta ei osanud valida paremat lahendust kui kuriteo toimepanemine lootusega saada kindlustushüvitist. Tagantjärgi saab võlgnik oma valiku ebaõigsusest ilmselt isegi aru, kuid olnut olematuks teha ei saa. Enne pankroti väljakuulutamist toimus võlgniku suhtes 7 aastatel 2009 – 2017 algatatud täitemenetlust. Ehkki mõne kohustuse kohta on kohus lahendi teinud käesoleva sajandi teisel kümnendil, tekkisid võlgniku kohustused sajandi esimesel kümnendil tehtud halbade valikute tõttu. Praeguseks on võlgnik üle kümne aasta elanud tagasihoidlikult ega ole andnud alust uute üle jõu käivate varaliste kohustuste tekkeks. Võlgnik on alates 2014. aastast töötanud osalise tööajaga xxxxxxxxxxx jäätmejaamas jäätmete vastuvõtjana. Selle tööga ei ole võlgnik

Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on KarS § 212 lg.1 järgi kvalifitseeritav tegu ehk kindlustuskelmus, mille eest teda on Tartu Maakohtu 26.09.2013.a. kohtuotsusega karistatud. Nõustuda võib küll pankrotihalduri poolt 29.06.2022. a PankrS § 132 kohases ettekandes väljendatud seisukohaga, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda kui lootus kuriteoga tulu teenida luhtub ja loodetud tulu asemel tekivad isikul hoopis üle jõu käivad kohustused. Ehkki võlgniku toimepandud teos puuduvad KarS § 384 sätestatud teomaksejõuetuse põhjustamine- tunnused (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõutus), oleks selline lähenemine maksejõuetuse tekkimise põhjustele PankrS § 28 lg.1 mõttes äärmiselt kitsendav. Võlgnik Axxx Lxxxxxx tasumata nõuete hulgas omab ülekaaluka osa (93,34%) kohustus AS SEB Pank ees, mis tekkis põhjusel, et võlgnik tellis pangalaenu tagatiseks olnud hoone süütamise (et täita kohustused kindlustushüvitise arvel). Kuna võlgniku käitumisele on juba antud hinnang KarS sätete järgi, puudub vajadus seda veelkordselt kriminaalmenetluse raames hinnata ajendatuna pankrotimenetlusest. Kuna Axxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Axxx Lxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.04.2022. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Tulenevalt kohustuse sisust ja PankrS § 176 lg 2, ei saa võlgnik võimaliku kohustustest vabastamise korral vabaneda kohustustest Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali ja AS SEB Pank ees, sest tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et olulises osas ei saa võlgnik kohustustest vabastamise menetluse tulemusel kohustustest vabaneda, tuleb võlgnikule anda võimalus kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise tulemusel vabaneda ülejäänud kahest nõudest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Lxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses

ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4). PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on 13.01.2023. a andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks 17.11.2022. a kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust ükski võlausaldaja osa ei võtnud. Kohus kuulas võlgniku ära 06.veebruaril 2023 telefoni teel. Võlgnik kinnitas valmisolekut olla ise usaldusisik kohustustest vabastamise menetluses. Talle on teada kohustustest vabastamise menetluse olemus, saab tehtud aruanded kohtule ja ülekanded võlausaldajatele. Vajadusel kasutab abi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Axxx Lxxxxxxt ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Axxx Lxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Axxx Lxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Axxx Lxxxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Axxx Lxxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Axxx Lxxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Axxx Lxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 10.08.2023, järgnev 10.02.2024, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 20. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest

vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Halduri tegevuse tulemusena on AxxxxLxxxxxx pankrotivarasse laekunud 14 086,28 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 12 801–32 000 eurot on 3 093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 13,3% ehk 170,94 eurot, kokku seega 3 263,94 eurot. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu toimingutasuna summas 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2 280 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 19.04.2022. a koostatud pankrotimenetluse kulude kalkulatsioonis taotles haldur tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning