2-22-3953/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud kohtu enda kogutud andmeid ja tõendeid, on seisukohal, et Axxx Lxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees. Ehkki võlgniku pankrotiavalduses on märgitud, et ta ei mäleta, kellele on võlg, on pankrotiavalduses ja võlanimekirjas siiski kirjas võlausaldajate andmed ehk kes on iga täitemenetluses oleva nõude puhul sissenõudja. Võlanimekirja järgi on võlgniku Axxx Lxxxxx suhtes menetluses 7 täiteasja ning võlgnevuste kogusumma on 133 650,95 eurot. Võlgnik töötab, igakuine sissetulek töötasu näol 410 eurot. Pankrotimenetluse käigus on vajalik välja selgitada põhjused, miks võlgniku töötasu jääb allapoole riiklikult kehtestatud töötasu alammäära. Kohus kontrollis võlgniku töötamist töötamise registrist ja selles registris võlgniku töötamist ei kajastu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnisasi nimetusega „xxxxx“xxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxx külas, registriosa number 1016033. Kinnistule on kantud käsutamise keelumärge Mxxx Rxxxxxx kasuks. See isik on võlausaldaja ka pankrotiavaldusest nähtuvalt. Kinnistule on seatud hüpoteek Luminor Bank AS kasuks, keda pankrotiavalduse võlausaldajate nimekirjas ei ole esitatud. Võlgnik märgib vara nimekirjas, et temale kuuluvale kinnisasjale on toimunud enampakkumine veebruaris 2022, mis nurjus. Konstateerides, et kinnisasja enampakkumine on nurjunud, saab teha järelduse, et võlgnikul Axxx Lxxxxxxx olemasolev sissetulek ja vara ei võimalda võlgade tasumist. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt ka väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Axxx Lxxxxxx kohustuste summat, mis ületab 133 000 eurot, ei ole võimalik tasuda lühikese ettenähtava aja jooksul. Kohus kontrollis avalikest registriandmetest, et Axxx Lxxxxxxx puudub osalus äriühingutes. Kohus kontrollis kättesaadavast kohtute infosüsteemist Axxx Lxxxxxx kohta tehtud kohtulahendeid ja nende alusel hinnates on võlanimekirjas esitatud andmed võlgniku kohustuste suuruse kohta peamiselt õiges suurusjärgus. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 133 650 euro ulatuses. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha enam kui 5500 euro ulatuses, kuid võlgnikul käesolevalt selline võimekus puudub. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Võlgniku väitel on tema majandusraskused tekkinud juba aastaid tagasi. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Võlgnik on avalduses märkinud, et tema makseraskused tekkisid aastal 2008 seoses majanduskriisiga ja Lxxxxx Puhkekülaga seonduvatel asjaoludel. Kohtute infosüsteemist saadavad andmed võlgniku selliseid väiteid ei kinnita ja nähtuvad sellest erinevad asjaolud. Nimelt on võlgnik aastal 2009 pannud toime kriminaalkorras karistatava teokindlustuskelmuse KarS § 212 lg.1 järgi, milles ta on süüdi tunnistatud, karistatud ja võlgniku peamine täitmata kohustus on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Selle teoga seondub ka muid võlanimekirjas olevaid nõudeid. Selliste asjaolude põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tõenäoliselt kuriteo tunnustega tegu. Täpsed maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatava alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimalikkuse. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Pankrotihaldur Einar Vallandi on andnud kohtule nõusoleku olla Axxx Lxxxxxx pankrotihaldur. Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda saab nimetada. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.