Lõpetada A.L.-i suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A.L. menetluses.
usaldusisiku
kohustustest
A.L.-i
kohustustest
vabastamise
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja avaldada teade A.L.-i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
1
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 28.03.2022 kohtumäärusega kuulutati välja A.L.-i pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 06.02.2023 kohtumäärusega (jõust. 25.02.2023) lõpetati A.L.-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas A.L.-i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20.jaanuaril ja esitama kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 10.augustil ja 10.veebruaril. Esimene aruanne tuli esitada 10.08.2023.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.08.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik alates 01.03.2023 Töötukassas töötuna arvel. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks vaid töötutoetus.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.02.2024. Võlgnik esitas aruande 12.01.2024. Aruande kohaselt oli võlgnik endiselt töötu ning polnud sobivat tööd leidnud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.08.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas võlgnikule e-posti aadressile XXX meeldetuletuse. Võlgnik esitas aruande 23.08.2024, kuid antud formaadis dokumendid ei avanenud. Uue aruande esitas võlgnik alles pärast korduvaid kohtu poolseid kirju 05.11.2024. Aruande kohaselt viibib võlgnik alates juunist Hispaanias, kus otsib aktiivselt tööd, kuid pole siiani leidnud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.02.2025. Võlgnik esitas aruande 19.02.2025 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt viibib võlgnik endiselt Hispaanias ning on töötu.
6.Kohus küsis 02.04.2025 võlausaldajate seisukohti menetluse jätkamise osas.
6.1.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal esitas oma seisukoha 02.04.2025, mille kohaselt ei ole võlgnik menetluse ajal teinud ühtegi väljamakset ning võlausaldaja ei ole nõus kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamisega. Tegemist on 26.09.2013.a Tartu Maakohtu otsusest nr 1-13-8579 tuleneva tsiviilhagi nõudega kogusummas 3712 eurot. Võlgnik tekitas kahju õigusrikkumisega, olles süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi kindlustuskelmuses. Tegemist ei ole juhusliku kergest hooletusest tekitatud juhtumiga, vaid tahtliku, süülise õigusrikkumise tagajärjel tekitatud kahjuga. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §· 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.
6.2.OMEGA INVEST OÜ esitas oma seisukoha 04.04.2025. Võlausaldaja teatab, et võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset võlausaldajale. Menetluse algul oli tunnustatud nõude summa 1195,98 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
6.3.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 09.04.2025, milles leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Nimelt ei ole võlgnik menetluse algusest peale tegelenud tulutoova tegevusega ega ka seda otsinud. Võlgnik ei ole näidanud millised on olnud tema püüdlused töö otsimiseks. Tõendamata on igasugune töö otsimine võlgniku poolt, mis oleks võinud tagada võlgnikule sissetuleku. Võlgnik teavitas kohut elukoha vahetusest alles 10.02.2025, kuigi oli Hispaanias elanud juba üle poole aasta. Lisaks ei ole eluliselt usutav võlgniku väide, et tal sissetulekud puuduvad ja elab heade inimeste abist. Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel võlausaldajale ühtegi
2
väljamakset, seega on võlgnik tahtlikult oma kohustustest eemale hoidnud. Võlgnikule on laekunud pensionisamba väljamakse summas 3049,06 eurot, millest võlausaldaja hinnangul oleks saanud vähemalt osa kasutada võlausaldajate kohustuste täitmisele. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning on rikkunud neid süüliselt, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Antud asjaolud on aluseks kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on asunud teadlikult seisukohale, et ei soovigi kohustustest vabastamist.
6.4.Tarvi Söömer teatas 16.04.2025, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega kuna võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega vaid lootis, et ta lihtsalt vabastatakse võlgade tasumisest.
7.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 16.04.2025, kuid võlgnik teavitas 14.04.2025, et kohtusse ilmumine ei ole võimalik kuna asub Hispaanias. Kohus pakkus võimalust osaleda istungil video vahendusel, saates võlgnikule virtuaalruumi lingi, kuid võlgnik istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
6.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid A.L.-i tasumata nõuete hulgas omab ülekaaluka osa (93,34%) kohustus AS SEB Pank ees, mis tekkis põhjusel, et võlgnik tellis pangalaenu tagatiseks olnud hoone süütamise (et täita
3
kohustused kindlustushüvitise arvel). Võlgnik on 26.09.2013.a Tartu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud neli aruannet, millest viimased kaks pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud terve menetluse kestel töötu, kuid aktiivselt tööd otsinud. Samas pole võlgnik esitanud kohtule ühtegi tõendit tööotsingute kohta. Kohtu järelepärimisele vastas võlgnik 12.01.2024, et ei ole säilitanud tööotsimisega seotud kirjavahetusi, kuid teeb seda tulevikus. Järgmiste aruannetega tõendeid esitatud ei ole. Samal ajal on võlgnik ka öelnud, et on otsinud tööd erinevate tööandjate juures kohal käies ja helistades neile. Seega on kohtule antud info vastuoluline. Edastatud konto väljavõtetel sisuliselt tegevus puudub. Kohus kutsus võlgniku 16.04.2025 ärakuulamisele, võimaldades osaleda video vahendusel, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada tõendeid tööotsingute kohta.
9.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötutoetus ja pensionisamba laekumine summas 3049,06 eurot, millest eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi, mida kohus on võlgnikule selgitanud. Võlgnik on kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
4
Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kaks aastat ja kolm kuud. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud töötu ja väidetavalt tööd otsinud, kuid pole leidnud. Piiravate asjaoludena töö leidmisel tõi võlgnik 21.01.2024 kirjas välja enda vähese hariduse, eraisiku pankroti ning elukoha (maapiirkond). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit tööotsingute kohta ning võlgnik viibib alates 2024.a juunist Hispaanias, kus väidetavalt elab heade inimest abist. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. 19.04.2025 saatis võlgnik kohtule e-kirja, milles märgib, et kohtutäitur Tarvi Söömer on teadlikult esitanud aegumistähtaja ületanud nõude. Kohus on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud 2024.a maikuus pensionisamba väljamakse summas 3049,06 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele, vaid on saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Ka elukoha vahetus ja välismaale kolimine ei ole taganud võlgnikule paremaid sissetulekuid, mille arvelt võlausaldajate kohustusi täita. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
11.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus märgib, et võlgniku 19.04.2025.a teade, et kohtutäitur Tarvi Söömer on menetluses esitanud teadlikult aegumistähtaja ületanud nõude, ei kuulu käesolevas menetlusstaadiumis sisulise käsitlemisele. Kõik pankrotimenetluses esitatud nõuded ja nende õiguslikud alused on pankrotihalduri poolt kontrollitud, kohus on andnud nõuete põhjendatusele hinnangu 08.08.2022.a võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses.
12.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.L. vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
5
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.