Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi HousePartner OÜ ja V Si vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks Hagihind 8000 eurot Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn, epost [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP, e-post [email protected]); Kostja I: HousePartner OÜ (registrikood 14131929, asukoht Ülesõidu tn 1, 41536 Jõhvi, e-post [email protected]); Kostja I seaduslik esindaja: A T (isikukood XXX, viibimiskoht XXX); Kostja II: V S (isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
17.jaanuaril 2023 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja esindaja advokaat Päivi Margna, kostja I seaduslik esindaja A T
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Resolutsioon
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi HousePartner OÜ ja V Si vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista HousePartner OÜ-lt ja V Silt solidaarselt välja põhivõlgnevus 4000 eurot ja intress 401,85 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
3.Mõista HousePartner OÜ-lt ja V Silt solidaarselt välja 22.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 732,83 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
4.Mõista HousePartner OÜ-lt ja V Silt solidaarselt välja viivised määraga 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 4000 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks alates 23.06.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2865,32 eurot. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja HousePartner OÜ (edaspidi ka kostja I või laenusaaja) sõlmisid 07.01.2022 laenulepingu nr Xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 4% kuus (p 3.1 ja p 3.8). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.01.2022, arvestades laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot.
2.Laenuandja ja V S sõlmisid 07.01.2022 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot (p 1.2).
3.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 07.01.2024 (p 3.13.1). Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 24.03.2022. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 5134,68 eurot, millest põhinõue moodustab 4000 eurot, intress 401,85 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 732,83 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu p-st 6.3 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks.
5.29.03.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.
6.Hagejal on laenusaaja vastu laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 4000,00 eurot. Laenulepingu p-s 3.8 on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 4% kuus. Hagejal on laenusaaja vastu intressinõue summas 401,85 eurot.
7.Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu p-s 3.9 ja 6.1 leppinud kokku, et juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 732,83 eurot.
8.Hagejal on õigus nõuda kostjalt II käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt II või mõlemalt ühiselt. Kostja II on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 8000 euro ulatuses (kostja II kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses).
9.Laenuandja ja laenusaaja, st kostja I, sõlmisid laenulepingu nr Xxx 07.01.2022. Nimetatud laenulepingu sõlmimisel kinnitas kostjat I esindanud juhatuse liige O P, et tal on esindusõigus ja seda kinnitas ka 07.01.2022 laenuandjale näha olev registrikaart äriregistris. Tagasiulatuvalt on võimalik kindlaks teha, et kandeavaldus äriregistrile O P juhatuse liikmena kustutamiseks esitati alles 12. jaanuaril 2022. Kandeavalduse aluseks olev ainuosaniku otsus on küll märgitud 06.01.2022 kuupäevaga, kuid hageja hinnangul on alust kahelda selle õigsuses, sest mõlemad dokumendid (ainuosaniku otsus ja kandeavaldus) on allkirjastatud omakäeliselt, allkirjad on samade pastakatega ning ainuke digitaalne allkiri on 12.01.2022 kuupäevaga. Samas ei ole ainuosaniku otsuse kuupäev käesolevas asjas oluline, sest kolmandate isikute suhtes kehtib äriregistrist nähtuv õigusnäivus. Kuigi laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostja I osanik võtnud vastu ainuosaniku otsuse, millega kutsuti juhatuse liige O P juhatusest tagasi, siis kuivõrd äriregistrist nähtusid endiselt teistsugused andmed, võis laenuandja äriregistri andmetele siiski tugineda ja ebaõigetest andmetest tulenevat riisikot kandis kostja I.
10.Kostja I väidab, et on laenuandjale teinud avalduse tehingu tühistamiseks, kuid ei ole vastavat avaldust lisana esitanud. Kostja I esindaja heidab laenuandjale ette hooletust, kuna ei kontrollinud laenusaaja, st kostja I juhatuse liikme tausta ega suhelnud äriühingu osanikuga. Hageja hinnangul on tegemist asjakohatute vastuväidetega, sest esiteks ei saa laenuandja karistuse ära kandnud isikuid ise edasi sanktsioneerida laenu mitte andmise näol, samuti ei ole laenuandja kohustatud kontrollima majandus- ja kutsetegevuses antava väikelaenu korral äriühingu juhatuse liikmete varasemat karistatust, eriti kuna toimepandud kuriteod ei ole seotud majandusalaste kuritegudega. Teiseks, äriühingut esindab juhatuse liige. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Osanike pädevus on sätestatud ÄS §-s 168 ning sisaldab eelkõige fundamentaalsemaid otsuseid kui igapäevase majandustegevusega seotud otsused. Seadusest või ka tavast ei nähtu laenuandjale
kohustust enne laenulepingu sõlmimist saada nõusolek või heakskiit äriühingu osanikult või aktsionärilt. Seetõttu ei saa laenuandjale ette heita, et ta ei võtnud ühendust osaühingu osanikuga.
11.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 5134,68 eurot, millest põhinõue moodustab 4000 eurot, intress 401,85 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 732,83 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendav viivis 0,2 % põhinõude (4000 eurot) tasumata osalt päevas alates 23.06.2022 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2865,32 eurot. Kostja I vastuväited hagile
12.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et ei vastuta esindusõiguseta sõlmitud tehingu tagajärgede eest. O P, kes tehingu sõlmis, esindusõigus oli lõpetatud juba 06.01.2022, kuid leping sõlmiti 07.01.2022. Kostja I on seetõttu esitanud lepingu tühistamise avalduse. Samuti leiab kostja I, et hageja on olnud lepingu sõlmimisel hooletu, kuna ei ole kontrollinud O P ega käendaja tausta. Lisaks oleks hageja pidanud enne laenulepingu sõlmimist uurima, kas laenusaaja osanik, kes oli ühtlasi laenusaaja juhatuse liige, kiidab lepingu sõlmimise heaks. Kostjale I jääb ka arusaamatuks, kes on tegelik võlausaldaja, kuna Credit Invest OÜ on loovutanud nõudele mitmele isikule. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja I vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Asjas puudub vaidlus, et Credit Invest OÜ ja HousePartner OÜ sõlmisid 07.01.2022 laenulepingu nr Xxx (dtl 38-45). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 4% kuus (p 3.1 ja p 3.8). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.01.2022 (dtl 46), arvestades laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Lisaks sõlmisid laenuandja ja V S 07.01.2022 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX (dtl 48-49). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot (p 1.2).
15.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 07.01.2024 (p 3.13.1). Laenusaaja laenu koos intressiga tähtaegselt ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 24.03.2022 (dtl 54). 29.03.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu (dtl 53), mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.
16.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 5134,68 eurot, millest põhinõue moodustab 4000 eurot, intress 401,85 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 732,83 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendav viivis 0,2 % põhinõude (4000 eurot) tasumata osalt päevas alates 23.06.2022 (kaasa arvatud) kuni
põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2865,32 eurot. Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu.
17.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et Credit Invest OÜ (laenuandja) andis kostjale I 07.01.2022 laenulepingu nr Xxx (dtl 38-45) alusel üle 4000 eurot, millest oli laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu 100 eurot.
18.Kostja I kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 07.01.2024 (dtl 38). Kostja I jättis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 24.03.2022 (dtl 54). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuleping lõppes 24.03.2022 ning nõue on muutunud sissenõutavaks.
19.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 29.03.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu (dtl 53), mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hagejal alus nõuda kostjatelt võlgnevuse tasumist. Kostja I on esitanud vastuväite, et talle jääb arusaamatuks, kellele nõue on loovutatud. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et 29.03.2022 lepinguga on vaidlusalune nõue loovutatud just hagejale, sellest on informeeritud nii laenusaajat kui käendajat ning seetõttu on just hageja nõude hagemiseks õigustatud isik.
20.Antud juhul ei ole kostja I võlgnevuse tasumise kohustust tähtaegselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal I tuleb VÕS 396 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus. VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul on kostja II sõlminud 07.01.2022 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX (dtl 48-49), mille punkti 2 kohaselt vastutab kostja II kostjale I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kostjaga I solidaarselt. Seega tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingu alusel tasumata põhivõlgnevus summas 4000 eurot.
21.Seoses kostja I vastuväitega, et laenuleping oli sõlmitud esindusõigusteta isiku poolt, märgib kohus, et nähtuvalt laenulepingust nr Xxx (dtl 38-45) on selle kostja I nimel sõlminud kostja I seaduslik esindaja O P. Kostja I on esitanud 06.01.2022 ainuosaniku otsuse kandeavalduse tegemiseks O P juhatuse liikmena äriregistrist kustutamiseks, kuid see on esitatud notarile alles 12.01.2022 (dtl 80). Seega oli hagejale lepingu sõlmimise ajal, s.o 07.01.2022 äriregistrist nähtav teave, et O P on kostja I seaduslik esindaja ning õigustatud isik laenulepingu sõlmimiseks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-17-12 p-s 9 asunud seisukohale, et vastavalt ÄS § 34 lg 2 esimesele lausele kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (5. jaanuari 2001. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, p 26), et see tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega. Sellises olukorras saab kolmas isik tugineda äriregistri kandest tekkinud õigusnäivusele ning pidada tulundusühistu juhatuse liikmeks äriregistrist nähtuvaid isikuid. Sellist õigust ei ole aga juhatuse liikmel ega juriidilisel isikul, kelle juhatuse liiget vastav kanne puudutab.
22.Kohus on lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest seisukohal, et hagejal oli õigus lähtuda äriregistri kandest, mis näitas, et O P oli hageja seaduslik esindaja. Kostja I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks 07.01.2022 seisuga informeerinud O Pt või hagejat sellest, et O Pl ei ole hageja esindamise õigust, lisaks ei ole kostja I esitanud tõendeid, et ta oleks edastanud hagejale avalduse tehingu tühistamiseks. Samuti on põhjendamatud kostja I väited selle kohta, et hageja oleks pidanud kontrollima O P tausta või kooskõlastama lepingu sõlmimise teise kostja I juhatuse liikme ja osanikuga. Kohus märgib, et nimetatud kohustused ei tulene hagejale ühestki õigusaktist ning hageja oli oma hoolsuskohustuse täitnud, kui kontrollis kehtivaid äriregistriandmeid ning kostja I kui laenusaaja finantsvõimekust. Seega on kostja I vastuväited põhjendamatud.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Credit Invest OÜ ja kostja I vahel 07.01.2022 sõlmitud lepingu punkti 3.8 alusel on intressi määr 48% aastas (dtl 38). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel seni tasumata intress summas 401,85 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud laenulepingu väljavõttes (dtl 50-52). Kostjad ei ole intressi kujunemise arvutuskäigule vastu vaielnud.
24.Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjatelt viiviseid põhivõlgnevuselt 4000 eurot lepingu punktis 3.9 kokku lepitud intressimääras, mis on 0,2% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista summas 732,83 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda
viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjatelt nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjatelt nõuda sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 4000 eurot viivisemääraga 0,2% summas 732,83 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud laenulepingu väljavõttes (dtl 50-52). Kostjad ei ole viivise kujunemise arvutuskäigule vastu vaielnud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 22.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 732,83 eurot.
25.Hageja nõuab kostjatelt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 4000 eurot määraga 0,2% päevas alates 23.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui kokku 8000 eurot, kuna see on kostja II kui käendaja vastutuse piirmäär vastavalt käenduslepingu punktile 1.2. Võttes arvesse, et kostjatelt on hageja kasuks juba välja mõistetud põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 401,85 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 732,83 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 2865,32 eurot (8000-4000-401,85-732,83).
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 8000 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.