2-20-5953/35 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled sõlmisid 15.05.2017 kliendilepingu avalduse alusel müügilepingu nr 150517. Leping on kostja poolt allkirjastamata, kuid pooled tegutsesid aastaid allkirjastamata lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Pooltevahelise müügilepingu raames esitas hageja kostjale arve nr 167816 summas 3794,75 eurot, arve nr 168699 summas 1684,36 eurot, kreeditarve nr 170704K summas -28,18 eurot. Saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas. Seega müüja üleandmise kohustus on täidetud nõuetekohaselt. Poolte vahel puudus ja puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi kohta. Hageja on esitanud kohtule allkirjastatud saatelehed. Arvete koostamise aluseks on allkirjastatud saatelehed. Kostja on jätnud esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal hageja ees põhivõlgnevus 21 398,81 eurot. Hageja pöördus Kreedix OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes esitas kostjale nõudekirja. Kostja keeldus võlgnevuse tasumisest, sest kostja teine võlausaldaja võttis kaubad oma võlanõude katteks. Kostja võlgnevus hagejale on 21.04.2020 seisuga koos viivistega 3541,48 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3350,93 eurot ja viivisest 190,55 eurot. Õigussuhted tulenevad 15.05.2017 poolte vahel sõlmitud müügilepingust, mille täitmiseks on esitatud arved nr 167816, 168699 ja 170704K. Poolte vahel toimunud tehingud vastavad müügilepingule, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavalduse esitamise ajal ei ole lepingus sätestatud kohustused täidetud, mis on aluseks õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 14.12.2019. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes (dtl-d 3-8). Kostja leidis 24.10.2022 seisukohas, et kohtule on esitamata arvel nr 167816 märgitud saatelehed nr 157514, 157846 ja 159229 ning arvel nr 168699 märgitud saateleht nr 160913. Kostja ei saanud kaupa, järelikult ei ole hagi selles ulatuses põhjendatud. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Kostja tugines oma 11.05.2020 vastuses hagiavaldusele elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 01.21-12.2019, millest tuleneb, et saatelehel nr 157514, saatelehel nr 157846 ja saatelehel 2 (8)

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata, tervikuna rahuldamata. Kostja sai 05.03.2020 Kreedix OÜ-lt nõudekirja nr.05032020-04. Antud kirjas märgiti, et kostja oleks justkui võlgnik hageja ees ning firma võlgnevuse summa moodustab 4141,18 eurot, mis koosneb alljärgnevatest komponentidest: põhivõlgnevus: 3379,11 eurot, viivis 113,28 eurot, kahjunõude hüvitamine 648,79 eurot. Kreedix OÜ nõudis veenvalt likvideerida ülalnimetatud võlgnevus 24 tunni jooksul ning tasuda arved nr 168699, 67816. Kostja esindaja saatis Kreedix OÜle kirja, kus selgitati kõiki asjaolusid, kuid pärast seda kirja avaldas Kreedix OÜ 24.03.2020 veebilehtedel www.inforegister.ee ja www.scorestorybook.ee negatiivse info, mis võib kahjustada negatiivselt nii kostja juhatuse liikme J. V.i kui ka kostja mainet. Hageja nõuab kostjalt sisse 3541,48 eurot. Hageja nõude motiveering rajaneb lepingul nr 150517, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja ei vaidlusta fakti, et hageja esitas 2017 maikuus talle ostu-müügilepingu nr 150517 tutvumiseks ning allkirjastamiseks. Kostja ei allkirjastanud antud lepingut, kuna tal olid sel ajal muud elektrivarustusesaamise pakkumised. Leping jäi kostja poolt allkirjastamata, kuid kostja omas perioodilisi finantssuhteid hagejaga mitmesuguse elektrivarustuse saamiseks ning hagejal pole kunagi olnud pretensioone kostja suhtes viimasele tarnitud kauba eest tasumise küsimuses. Edaspidi kasutas seda asjaolu ära J. P., kes on spordikompleksi ,,ARIGATO“ omanik ning firma RMT-3 OÜ juhatuse liige. Hageja väidab oma hagiavalduses, et kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu raames esitas hageja kostjale arve nr 167816 summas 3794,75 eurot, arve nr 168699 summas 1684,36 eurot, aga ka kreeditarve nr 170704K summas -28,18eurot. Hageja väidab seejuures, et saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas. Seega müüja üleandmise kohustus on täidetud nõuetekohaselt. Kostja ei nõustu hageja väitega. Kostjal on küsimus, millistest saatelehtedest käib jutt. Hageja ei esitanud numbritega saatelehtede loetelu, milledel peaks olema kostja allkiri. Hageja esitatud arves nr 167816 summas 3794,57 eurot on ära toodud saatelehtede numbrid, kuid ei ole kinnitust, et kõik need saatelehed on allkirjastatud kostja poolt. See tähendab, et nad ei ole aktsepteeritud tasumiseks. Kostja esitab allkirjastatud ja mitte allkirjastatud saatelehtede loetelu. Vastavalt allkirjastatud saatelehtede loetelule tasus kostja hagejale 2100 eurot (maksekorraldus nr 468;15.12.2019). Hageja ei esitanud kirjalikke tõendeid tarnitud kauba üleandmise kohta isiklikult kostjale. Hageja esitas kohtule müüja kulleri poolt tarnitud kauba üleandmise-vastuvõtuakti, millel peavad olema kulleri ning kauba saaja allkirjad. Kostja ei võtnud kullerilt vastu mittemingisugust kaupa ning ta ei tea, kus, millal ning millises kindlaksmääratud kohas see aset leidis. Kostjale ei ole samuti teada, millisest laost kaupa tarniti. Eeldatavasti toimetati kaup kulleri poolt kohale firma OBO BETTERMANN OÜ laost. Kauba üleandmis-vastuvõtu aktil ei saa olla kostja allkirja, sest kostja polnud faktiline kaubasaaja. Kostja osutas kaasabi kauba saajale – RMT-3 OÜ-le, tehes seda juhatuse liikme J. P.i palvel. Hageja poolt kostjale esitatud kreeditarve nr 170704K summas 28,18 eurot ei muuda väljakujunenud asjaolusid ning peale kauba on see arve kostjale arusaamatu. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millisel moel tekkis kostjal võlgnevus hageja ees summas 21 398,81eurot. Kostja juba maksis hagejale üle arve nr 167816 alusel üle summa suuruses 619,15 eurot, mida ta soovib tagasi saada. Kostja töötas varem kaubasaajaga RMT-3 OÜ-s. 2019.a septembris firmade vaheline leping lõpetati. Pärast lepingu lõpetamist J. P.iga tekkis vajadus viia objektil ARIGATO läbi 3 (8)

mõningaid edasisi töid, millised olid seotud elektrivarustuse ja elektrijuhtmestikuga. Kaubasaaja RMT-3 OÜ juhatuse liikme J. P.i isikus palus kostjat aidata teda hädast välja ning saada vajalikku kaupa hageja kaudu, kus kostjal olid võimalused saada kaupa nimetatud laost. Kostja nõustus aitama J. P.i kaubasaamisel, kuid seejuures tundes J. P.i iseloomu, esitas talle arv eesmärgiga garanteerida hagejalt tellitud kauba eest tasumist. J. P. lubas kostjale, et ta tasub kõik arved pärast kauba kättesaamist. Hageja saab materjali suurelt tarnijalt OBO BETTERMANN OÜ. J. P. soovis saada kaupa otse firmalt OBO BETTERMANN OÜ. Kostja otse nimetatud firmaga töötada ei saa, kuna nende vahel pole sõlmitud lepingut ning seepärast saab kostja kogu kauba ainult hageja kaudu. Kostja selgitas J. P.ile, et sedasi töötada ei saa, mille peale J. P. vastas, et aeg pitsitab teda tagant ning seepärast on vaja kaupa tellida. J. P. kinnitas seejuures, et tasub tarnitud kauba eest otse hagejale või siis kannab esitatud arve alusel raha kostjale, kostja aga omakorda kannab raha üle hagejale. Nimetatud asjaoludel nõustus kostja J. P.i kauba saamisel aitama. Nagu selgus, töötab OBO BETTERMANN OÜ-s J. P.i hea tuttav, müügimänedžer R. J.. Projektisõlmede arutamise eesmärgil tegi J. P. kostjale ettepaneku sõita R. J.i poole ning arutada viimasega tellimusetehnilisi peensusi, kuna J. P. seda ise ei jagavat. Pärast kostja poolset nõustamist, koostas R. J. J. P.ile tellimuse, mis pidi minema kostja nimel hagejale, kus kostja pidi saama selle allkirja vastu ning andma seejärel üle J. P.ile, kes pidi tasuma kostjale varem esitatud arve. Kõike seda ei juhtunud, sest kogu tellitud materjal tarniti kostjale arusaamatutel põhjustel hagejast mööda, minnes otse objektile „ARIGATO“ RMT-3 OÜ-le. Võimalik, et J. P. leppis R. J.iga kokku kauba tarnimise kohta kostjast mööda minnes, kuid esitades kostjat kui isikut, kes on kohustatud kauba tarnimise eest tasuma. Nimetatud asjaolud kinnitavad fakti, et kostja ei võtnud osa kauba tarnimisest ning ei andnud oma allkirja kaubasaamise kohta hagejalt. Kostja üksnes nõustas J. P.i kaupade nimetuse ja koguse küsimustes ning seepärast puuduvad kostja allkirjad saatelehtedel just nagu kostjale tellitud kauba väljastamise kohta. J. P. kasutades ära kostja võimalusi hagejaga ning laoga OBO BETTERMANN OÜ, sai kauba ning mõistis, et tarnija esitab arve kostjale, taandus vaikselt vastutusest ning sunnib kostjat kauba eest tasuma. Pärast kauba kättesaamist oli J. P. just nagu teatanud tarnijafirmale, et nad ei muretseks, kuna ta oli just nagu kandnud raha kostja arvele. Tegelikult ei kandnud mitte keegi mingit raha mitte kellelegi üle. Olles oodanud mõnda aega, esitas hageja kostjale arve summas 3504 eurot kauba tarnimise eest kostja firmale. Kostja, omades enda käes hageja poolt esitatud arved, esitas need tasumiseks kauba vahetule saajale J. P.ile, kes lubas kostjale uuesti tasuda kõik arved ning palus kostjat allkirjastada laost OBO BETTERMANN OÜ saadud materjalide üleandmis-vastuvõtuakti. Kostja keeldus seda tegemast, sest ta ei tarninud isiklikult kaupa ega andnud seda üle RMT-3 OÜ-le. Sellist kohustust kostjal ei olnud, kuid J. P. käis kostjale peale, motiveerides seda asjaoluga, et raamatupidamine ei saa kanda kostjale raha üle ilma kostja allkirjata kaubaüleandmis-vastuvõtuaktil. Midagi kahtlustamata ning oletades, et selle järgi on vajadus, nõustus kostja J. P.iga ning andis kauba üleandmis-vastuvõtuaktile enda digiallkirja. See formaalne allkiri anti kostja poolt J. P.i palvel tunduvalt hiljem, kui kaup faktiliselt tarniti ostjale ning kui kuller tarnis kauba firma OBO BETTERMANN OÜ laost. Kauba üleandmis-vastuvõtuaktil on ära näidatud kauba tarnimise kuupäev ning ainult kulleri ja J. P.i allkirjad. Pärast kostja poolt kauba üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamist, teatas J. P. kostjale, et ta oli juba andnud kõik arved ning akti raamatupidamisse tasumiseks. Kostja hakkas ootama raha ülekandmist, et seejärel kanda raha üle hagejale. J. P. ei andnud aga raamatupidamisse mingeid arveid ega akti ning pettis kostjat veelkord. Hagi on esitatud vale kostja vastu ning võib taotleda kostja välja vahetamist, kelleks peaks menetluses esinema firma RMT-3 OÜ. Just see firma pettis kostjat, omastades tellitud materjali ning jättis tasumata kostja arved ning sundis hagejat kandma raha üle tarnija OBO BETTERMANN OÜ pangakontole. Hageja kui lepingu nr 150517 üks pooltest, rikkus oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Kauba, mis valmistati ette ostjale RMT-3 OÜ-le, pidi hageja andma akti alusel üle kostjale, kostja aga pidi omakorda tarnima selle kauba lõppostjale. Lõppostja RMT-3 OÜ oli aga kohustatud tasuma kostja poolt esitatud arve ning kostja pidi seejärel tasuma raha hageja firmale. Kuid seda ei juhtunud. Kostja jaoks arusaamatutel põhjustel saabus kaup otse OBO BETTERMANN OÜ-st RMT-3 OÜ-le, minnes hagejast kui lepingulisest tarnijast mööda. Kostja on veendunud selles, et seoses asjaoluga, et firmade OBO BETTERMANN OÜ ja hageja vahel on lepingulised suhted, ei soovinud hageja neid suhteid rikkuda ning seepärast otsustas nõuda raha sisse kostjalt. Hageja hakkab nõudma raha kostjalt, tehes seda algul Kreedix OÜ kaudu, seejärel pöördub kohtusse, jättes varju oma suhted faktilise kaubasaaja 4 (8)

RMT-3 OÜ-ga ning müüja OBO BETTERMANN OÜ-ga, RMT-3 OÜ juhatuse liikme J. P.i ning OBO BETTERMANN OÜ müügijuhi R. J.i isikus, kuna nad on sõbrad. Kostja ei ole kohustatud oma lepingulisi kohustusi täitma ja tal on õigus taganeda lepingu nr 130517 täitmisest. Kostja palub vaadata läbi taotlus tunnistajate väljakutsumiseks kohtusse ning juhul, kui asjas menetlust ei lõpetada, rahuldada taotlus täies mahus (dtl-d 45-53). Kohtu poolt osundatud arved on allkirjastatud J. V.i poolt. Tegemist ei ole arvetega-saatelehtedega, millele on rajatud hageja nõue. Hageja nõue on rajatud arvetele-saatelehtedele, millised ei kanna J. V. allkirja. Saatelehetel, mis hageja poolt lisatuna kannavad kostja seadusliku esindaja allkirja, on tegemist ehtsa allkirjaga. Tegemist on arve-saatelehtedega, millel märgitud kauba on kostja tellinud ja selle eest tasunud. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on asjaolu, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt arvete 167816 ja 168699 tasumist täies ulatuses olukorras, milles kostja on tellinud ja vastu võtnud arvetel nimetatud kaupu vaid osaliselt. See, et kostja enda poolt tellitud ja vastuvõetud kaupade eest tasumise üle vaidlus puudub, nähtub hagiavaldusest, millest nähtuvalt on kõnealused arved osaliselt tasutud. Hageja on tegelikkuses kohut eksitanud. Hageja poolt nimetatud arvetes toodud esile konkreetsed saatelehed, millel antud arve põhineb. Samaaegselt on hageja esitanud kohtule üksnes need saatelehed, mis faktiliselt kannavad kostja seadusliku esindaja allkirja, kuid mis ei „kata“ kogu arvete summat. Tegemist on sihiliku eksitamisega, kuivõrd hagiavalduses on selline „pisiasi“ jäänud märkimata. Selline tegevus on lubamatu. Näiteks arves 167816 nimetatud saatelehtedes on kohtule jäetud esitamata saatelehed 157514, 157846, 159229, sest kostja ei ole kaupa saanud ning arves 168699 saateleht nr 160913, sest kostja ei ole kaupa saanud ning milliste saatelehtede summa kokku moodustab hagiavalduse alusetu nõude. Hagiavaldus esitatud ebaõige kostja vastu. Olukorras, milles kaupu on tellinud ning ilmselt ka vastu võtnud kolmas isik (tõenäoliselt RMT-3 OÜ või J. P. eraisikuna), saaks hagejal olla nõue isiku vastu, kellele on faktiliselt kaup üle antud. Lisatud akti kostja ja OÜ RMT-3 Keskus vahel osapooleks ei ole hageja. Sellise akti nii-öelda tekkimist selgitanud enda esmases vastuses hagiavaldusele. Akt ei tõenda asjaolu, mille kohaselt on hageja andnud neis nimetatud saatelehtede alusel lähetatud kauba üle kostjale. Selliseid saatelehti ei ole hageja esitanud (nende puudumisel ei saagi hageja neid esitada), nagu ei ole hageja tegelikkuses tõendanud sedagi, et nimelt kostja on kirjeldatud materjali tellinud. Olukorras, milles eeltoodud asjaolud on hageja poolt tõendamata, puudub tegelikkuses antud aktil igasugune tõenduslik väärtus käesolevas asjas (dtl-d 140-141). II.

6.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et tsiviilkäibes on müügilepingu sõlmimine muus vormis kui kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tavapärane. Kohtu hinnangul nähtub müügilepingu sõlmimine ja selle tingimused eelkõige poolte käitumisest pärast müügilepingu sõlmimist: näiteks müüja poolt asjade üleandmisest ostjale, müüja poolt ostjale arve esitamisest ostuhinna tasumiseks, ostuhinna tasumine. Hageja ei ole kirjeldanud, kuidas sõlmiti müügileping või müügilepingud, mille alusel on hageja kostjale esitanud 29.11.2019 arve nr 167816 ning 31.12.2019 arve nr 168699. Seetõttu lähtub kohus poolte käitumisest. 29.11.2019 arve nr 167816 on koostatud järgmiste saatelehtede alusel: 04.11.2019 saateleht 157346, 04.11.2019 saateleht 157364, 04.11.2019 saateleht 157369, 05.11.2019 saateleht 157514, 11.11.2019 saateleht 157846, 13.11.2019 saateleht 158138, 14.11.2019 saateleht 158202, 19.11.2019 saateleht 158528, 27.11.2019 saateleht 159066, 27.11.2019 saateleht 159100, 28.11.2019 saateleht 159229 (dtl-d 17-19 – 29.11.2019 arve nr 167816). 04.11.2019 saateleht 157346, 04.11.2019 saateleht 157364, 04.11.2019 saateleht 157369, 13.11.2019 saateleht 158138, 14.11.2019 saateleht 158202, 19.11.2019 saateleht 158528, 27.11.2019 saateleht 159066 ja 27.11.2019 saateleht 159100 on J. V.i poolt allkirjastatud (dtl-d 23-31). Seega on kostja saatelehtedel märgitud asjad kätte saanud. Hageja on 29.11.2019 arvega nr 167816 esitanud saatelehtedel märgitud asjade eest ostuhinna tasumise nõude. Arvest nähtuvalt on arve osaliselt tasutud, st ostuhinna tasumise nõue on osaliselt täidetud (dtl 19). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele asjade ostmise kohta asjade osas, mille kostjale üleandmise kohta on J. V. allkirjastanud saatelehed. Samuti on ostuhind osaliselt tasutud. Kohus leiab eeltoodut kogumis arvestades, et tõendatud on müügilepingu sõlmimine loetletud saatelehtedel märgitud asjade osas. 05.11.2019 saatelehte 157514 ja 11.11.2019 saatelehte 157846 ei ole kohtule esitatud. Saatelehtedele on viidatud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl-d 145-146). Kostja juhatuse liige on akti digitaalselt allkirjastanud (dtl 145). Kohtu hinnangul nähtub aktist kostja poolt 6 (8)

asjade üleandmine kolmandale isikule, kusjuures on viidatud hageja arvel märgitud saatelehtede numbritele 157514 ja 157846, mis on hageja arve koostamise aluseks. Dokument tõendab, et kostja on lugenud ennast saatelehtedel olevate asjade osas õigustatuks andma need kolmandale isikule üle. Kostja on avaldanud kohtule, et kostja nõustus J. P.i aitama kauba tellimisel (dtl 48). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud poolte vahel müügilepingu sõlmimine ka saatelehtedel nr 157514 ja 157846 märgitud asjade osas. Kostja ei vabane müügilepingu täitmise kohustusest põhjusel, et ta on müügilepingu sõlminud eesmärgiga aidata kolmandat isikut kauba tellimisel. Samuti ei ole müügilepingu kehtivuse eelduseks see, kui asjad antakse müügilepingu alusel üle kolmandale isikule, mitte ostjale. 28.11.2019 saateleht 159229 on allkirjastamata (dtl 147). Seda ei ole märgitud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl 146). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub pooltevahelise müügilepingu sõlmimine saatelehel 159229 märgitud asjade osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud saatelehel 159229 märgitud asjade osas müügilepingu sõlmimist. Saatelehel 159229 märgitud asjade ostuhind on 29.11.2019 arve nr 167816 kohaselt 724,92 eurot (dtl-d 18-19). 29.11.2019 arvel nr 167816 on tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks märgitud 3162,29 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd ostuhinna 724,92 eurot tasumise nõude osas ei ole müügilepingu sõlmimine tõendatud, on hagejal õigus nõuda ostuhinna tasumist 2437,37 euro ulatuses (3162,29-724,92=2437,37). Arve alusel tasumisele kuuluv ostuhind koos käibemaksuga on põhjendatud seega summas 2924,84 eurot. Arvest nähtuvalt on arvest tasutud 2128,18 eurot (dtl 19). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda arve alusel kostjalt 796,66 euro tasumist. Kreeditarvel märgitud ostuhind puudutab saatelehel 159229 märgitud asja (dtl-d 19, 22, 147). Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda saatelehel 159229 märgitud asjade eest tasumist, ei mõjuta kreeditarve väljastamine hageja nõude suurust kostja vastu. 31.12.2019 arve nr 168699 on koostatud järgmiste saatelehtede alusel: 09.12.2019 saateleht 159917 ja 20.12.2019 saateleht 160913 (dtl-d 20-21 – 31.12.2019 arve nr 168699). 09.12.2019 saatelehte 159917 ja 20.12.2019 saatelehte 160913 ei ole kohtule esitatud. Saatelehtedele ei ole viidatud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl 146). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub pooltevahelise müügilepingu sõlmimine saatelehtedel 159917 ja 160913 märgitud asjade osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud saatelehel saatelehtedel 159917 ja 160913 märgitud asjade osas müügilepingu sõlmimist. 31.12.2019 arve nr 168699 kohaselt on tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks koos käibemaksuga 1684,36 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist, ei ole hagejal arvel märgitud asjade eest ostuhinna tasumise nõuet kostja vastu.