Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-16272
Tsiviilasi
X avaldus täiteasjas nr 025/2011/4599 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ esindajad ringkonnakohtus (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid (X
7.oktoobri 2022. a avaldused ja kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri).
2.Võtta asja materjalide juurde Julianus Inkasso OÜ poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid (kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri ja Julianus Inkasso OÜ
Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4–6) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
4.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.
5.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.1.Jätta X avaldus täiteasjas nr 025/2011/4599 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega.
7.2.Jätta rahuldamata X 3. novembri 2022. a taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
7.3.Jätta rahuldamata X taotlus riigilõivu tagastamiseks.
7.4.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
7.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 28. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 025/2011/4599 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada täiteasja menetlus kuni avalduse alusel tehtava kohtumääruse jõustumiseni, sh tühistada 15. novembril 2022 kell 11.00 algav elektrooniline enampakkumine. Avalduse kohaselt algatati sissenõudja Swedbank AS-i 12. detsembri 2011. a. avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetlus nr 025/2011/4599. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 20. mai 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-48605. Kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 157 lg 1), siis on täitedokumendist tulenev nõue aegunud vähemalt
12.detsembril 2021.
2.Harju Maakohus jättis 31. oktoobri 2022. a määrusega avalduse käiguta ja määras tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega jättis maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas 3. novembril 2022 avalduse täpsustuse. Lisaks esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada täiteasja menetlus kuni avalduse alusel tehtava kohtumääruse jõustumiseni, sh tühistada 15. novembril 2022 kell 11.00 algav elektrooniline enampakkumine.
4.Maakohus jättis 4. novembri 2022. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse käiguta ja määras tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohus võttis 4. novembri 2022. a määrusega avalduse menetlusse.
5.Kohtutäitur edastas 7. novembril 2022 kohtule, avaldajale ja sissenõudjale kohtutäituri
7.novembri 2022. a osaotsuse. Sellega lõpetas kohtutäitur muuhulgas avaldaja suhtes sissenõudja kasuks väljamõistetud võlanõude täitmise Harju Maakohtu 20. mai 2011. a kohtulahendi nr 2-10-48605 alusel nõude täitmise aegumisega. Kohtutäitur jätkas täitemenetlust avaldaja suhtes tasumata otseste täitekulude ja kohtutäituri põhitasu nõudes, kokku summas 562,57 eurot.
6.Maakohus palus 8. novembril 2022 avaldajal teatada, kas avaldaja jääb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse juurde. Samuti palus kohus avaldajal teatada, kas esineb alus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
7.Avaldaja esitas 10. novembril 2022 vastuse, selgitades, et avalduse esitamine kohtule oli tingitud sellest, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse peatamisest. Kohtutäitur selgitas kokkuvõtvalt, et täitemenetluse peatamise aluseks saab olla vaid kohtulahend (määrus) hagi tagamise korras. Kuna enampakkumine pidi toimuma 15. novembril 2022, siis oli avaldaja sunnitud esitama täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 alusel avalduse kohtule ja taotlema esialgse õiguskaitse kohaldamist. 2 (6)
Avaldaja tasus 8. novembril 2022 kohtutäituri osaotsusega nõutud kohtutäituri tasud. Pärast seda edastas kohtutäitur avaldajale 8. novembri 2022. a õiendi enampakkumise tühistamise kohta. Lisaks selgitas kohtutäituri abi, et menetluse lõpetamise vormistamiseks kulub veel täiendav aeg, kuna on vaja maha võtta kinnistule seatud arest ja teostada muid toiminguid. Kuna avaldajal puudus selgus ja õiguskindlus, kas sissenõudja osaotsuse vaidlustab, siis palus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine edasi lükata.
8.Sissenõudja esitas 23. novembril 2022 vastuse avaldusele, paludes jätta avaldus rahuldamata või läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja selgitas, et sissenõudjale teadaolevalt on kohtutäitur täitemenetluse täitmise aegumise tõttu 7. novembril 2022 lõpetanud. Kuna ka täitekulud on tasutud, tühistas kohtutäitur 8. novembril 2022 täiteasjas enampakkumise. Seega on avalduse aluseks olevad asjaolud ära langenud.
9.Avaldaja esitas 5. detsembril 2022 seisukoha, milles teatas, et võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 alusel avalduse tagasi ja palub kohtul menetlus lõpetada. Menetluskulud palus avaldaja jätta sissenõudja kanda. Avaldaja hinnangul ei oleks õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda. Kohtutäitur ega sissenõudja ei teavitanud avaldajat sellest, et sissenõudja oli nõus täitemenetluse lõpetamisega. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 14. detsembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi vaatamata. Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus sissenõudja kanda ning mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks menetluskuludena välja 170 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus seoses avalduse tagasivõtmisega jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kohus lõpetab asja menetluse, puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mistõttu jättis kohus vastava taotluse rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab avalduse läbi vaatamata tulenevalt asjaolust, et avaldaja on avalduse tagasi võtnud, puudub alus riigilõivu tagastamiseks. Maakohus viitas TsMS § 168 lg-le 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja selgitustest nähtuvalt oli avalduse esitamine kohtule tingitud kohtutäituri ja sissenõudja tegevusest, sest 7. oktoobril 2022 avaldaja poolt analoogse avalduse esitamise järgselt kohtutäiturile, ei peatanud kohtutäitur menetlust ega tühistanud välja kuulutatud enampakkumist, mistõttu oli avaldaja sunnitud esitama avalduse kohtule. Kuivõrd avalduse tagasivõtmine oli tingitud asjaolust, et kohtutäitur peale avalduse kohtule esitamist täitemenetluse siiski lõpetas, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
11.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda ja mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 170 eurot. Sissenõudja palus tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 60 eurot. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja kanda. Ka palus sissenõudja määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Sissenõudja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt avalduse esitamine kohtule oli tingitud kohtutäituri ja sissenõudja tegevusest. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluses aegumise kohaldamiseks 7. oktoobril 2022. Sissenõudja vastas 25. oktoobril 3 (6)
2022 kohtutäiturile, et on nõus aegumise kohaldamisega. Sissenõudjale ei olnud teada, et avaldaja oleks täitemenetluse peatamist taotlenud. Kohtutäitur tegi otsuse aegumise kohaldamiseks 7. novembril 2022. Seega on kohtutäitur teinud kõik toimingud TMS § 501 lgs 3 sätestatud tähtaja jooksul ning avaldajal puudus vajadus 28. oktoobril 2022 avaldusega kohtusse pöörduda. Kuivõrd täiteasjas pidi enampakkumine toimuma 15. novembril 2022, siis arvestades TMS § 501 lg-s 3 sätestatud tähtaega, tulnuks kohtutäituril avaldaja avaldus lahendada enne enampakkumise toimumist. Ka on väär avaldaja seisukoht, et 7. novembri 2022. a kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsusega ei lõpetatud täitemenetlust. Maakohus on vääralt jätnud TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud sissenõudja kanda, seonduvalt väitega et avaldaja nõue on pärast avalduse esitamist rahuldatud. Sissenõudja on kohtutäiturile andnud nõusoleku aegumise kohaldamiseks juba 25. oktoobril 2022 ehk enne avaldaja avalduse kohtule esitamist. Seega ei ole sissenõudja oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks kohtule ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei oodanud ära seaduses sätestatud tähtaega, mille jooksul oli kohtutäituril õigus avaldaja aegumise avaldust lahendada, vaid esitas paralleelselt avalduse kohtule. Sellega tekitas avaldaja ise endale põhjendamatult kulusid.
12.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Sissenõudja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse läbi vaatamata jätmise ja riigilõivu tagastamise taotluste rahuldamata jätmise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja ja sissenõudja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
17.Vastuses määruskaebusele leiab avaldaja, et määruskaebuse lubatavuse üle otsustamisel tuleb lähtuda TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud välja mõistetud menetluskulude rahalise piiriga. Kolleegium avaldajaga ei nõustu. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kolleegium märgib, et olukorras, kus menetlusosaline vaidlustab menetlust lõpetava määruse menetluskulude jaotamise osas, ei kohaldata TsMS § 178 lg-st 2 tulenevat rahalist piiri (vt Johanson, S. ja Volens, U. TsMS § 178, komm 3.2, alapunkt b. – Kõve, V jt. (koost). 4 (6)
Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kolleegium märgib, et avaldaja viide Riigikohtu praktikale (tsiviilkolleegiumi 19. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13) ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest selles käsitatakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust TsMS § 637 lg 21 alusel. Samuti ei ole menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seaduses lünka, mida tuleb analoogia korras tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi ületada.
18.Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna avalduse tagasivõtmine on tingitud asjaolust, et kohtutäitur pärast avalduse kohtule esitamist täitemenetluse siiski lõpetas, siis on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud sissenõudja kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Iseenesest on õige, et TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (vt nt Riigikohtu 4. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 14; Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11.). Kolleegiumi hinnangul on aga praegusel juhul tegemist sellise hagita asjaga, kus hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele ei too kaasa õiglast tulemust.
19.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 168 lg 5 sätestatud olukorraga, s.t olukorraga, kus sissenõudja oleks avaldaja nõude rahuldanud pärast seda, kui avaldaja pöördus kohtusse. Kohaldades TsMS § 168 lg-t 5, on maakohus samastanud kohtutäituri ja sissenõudja tegevuse, mis ei ole sissenõudja suhtes õiglane. TMS § 481 lg 1 kohaselt on küll nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise üheks eelduseks see, et sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, kuid asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja 25. oktoobri 2022. a e-kirjas kohtutäiturile teada andnud, et ta nõustub aegumise kohaldamisega. Seega andis sissenõudja nõusoleku juba enne seda, kui avaldaja 28. oktoobri 2022. a avaldusega kohtusse pöördus. Seejuures ei ole hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele tihtipeale võimalik või otstarbekas ainuüksi põhjusel, et puuduvad pooltega võrreldavad menetlusosalised ja pole võimalik sedavõrd selgelt eristada n-ö võitjat ja kaotajat (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 17). Kuigi avaldaja ja sissenõudja on praeguses menetluses võrreldavad hagimenetluse pooltega, siis arvestades menetluse asjaolusid, ei ole võimalik selgelt eristada, kelle kasuks on menetlust lõpetav määrus tehtud.
20.Kuivõrd asjas ei saanud menetluskulude jaotamisel lähtuda hagimenetluse menetluskulude regulatsioonist, tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS §-s 172 sätestatud hagita menetluse menetluskulude regulatsiooni. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 võimaldab nt arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-13, p 13; Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-1-17, p 21.).
5 (6)
21.Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium põhjendab seda alljärgnevalt.
21.1.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et avalduse esitamine kohtule ei olnud tingitud sissenõudja tegevusest. Määrusekaebusele lisatud kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kirjast sissenõudjale nähtub, et sissenõudjale edastati vaid avaldaja 7. oktoobri 2022. a avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Seega ei olnud sissenõudja teadlik, et avaldaja on kohtutäiturile esitanud ka avalduse täitemenetluse peatamiseks ega ka sellest, et kohtutäitur selle 19. oktoobril 2022 rahuldamata jättis. Veelgi enam, sissenõudja on
25.oktoobri 2022. a e-kirjas, s.o enne avaldaja poolt avalduse kohtule esitamist, kohtutäiturile teada andnud, et ta nõustub aegumise kohaldamisega. Eelnevast tulenevalt ei saanud sissenõudja tegevus kuidagi põhjustada vajadust avaldajal kohtusse pöörduda, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid sissenõudja kanda.
21.2.Samas leiab kolleegium, et avaldaja ei pöördunud kohtusse pahatahtlikult. Ka asjaolu, et avaldaja kohtusse pöördumise ajaks ei olnud kohtutäiturile avalduse lahendamiseks TMS § 501 lg-st 3 tulenev tähtaeg möödunud, ei viita avaldaja pahatahtlikkusele. Avaldaja on selgitanud, et ta pöördus kohtusse ajendatuna kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kirjast, kus kohtutäituri abi andis teada, et kohtutäitur jättis avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata ning selgitas, et avaldaja saab taotleda hagi tagamise korras kohtu kaudu täitemenetluse peatamist. On usutav, et olukorras, kus avaldajal puudus teadmine, millise otsustuse teeb kohtutäitur avaldaja teise avalduse osas (s.o avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu), pidas ta vajalikuks pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seejuures ei olnud avaldajale kohtule avalduse esitamise ajaks, s.o 28. oktoobriks 2022. a, teada asjaolu, et sissenõudja on 25. oktoobril 2022 juba andnud nõusoleku aegumise kohaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole õiglane jätta menetluskulusid ka avaldaja kanda.
21.3.Täiendavalt märgib kolleegium, et menetluskulude jaotuse määramise otsustamisel ei oma tähtsus, et avaldaja oleks saanud juba alates 13. detsembrist 2021 esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (nõude täitmise aegumise tõttu) esitada. TMS-st ei tulene võlgnikule sellist kohustust, vaid avalduse esitamine on võlgniku õigus. Ka on avaldaja selgitanud, et ta ei olnud varem teadlik, et vastavad TMS sätted jõustusid 1. aprillil 2021. Samuti ei oma tähtsust, kas kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 7. novembri 2022. a osaotsusega või 23. novembri 2022. a otsusega.
22.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka sissenõudja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot tagastamiseks.
23.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.