OÜ Aktiva Finants hagi M. I. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 235,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (regitrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja A. S. Kostja M. I. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
02.11.2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Mõista M. I. OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 4222,82 eurot ja viivised 1584,08 eurot.
3.Mõista M. I OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivised 0,065% päevas põhivõlalt 3476,52 eurolt alates 03.02.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni.
Jätta menetluskulud M. I. kanda.
Mõista M. I. OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 870 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtule 23.05.2022 hagiavalduse, milles palus M. I. hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4222,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1007,84 eurot ja edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX võlatunnistuse ning maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga hagejale kokku 4172,82 eurot, millest on põhisumma 3476,52 eurot, viivis 127,09 eurot, kahjuhüvitis 50,00 eurot, intress 519,21 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 50,00 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kokkuleppe kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Pooled leppisid kokkuleppe punktis 1.3 kokku viivise määras 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 3476,52 eurolt alates 04.03.2021 kuni hagi esitamiseni kokku 1007,84 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist. Hageja selgitas menetluse jooksul, et võlatunnistuse aluseks olev laen on antud XX.XX.XXXX. Tegemist on krediidikontoga, tarbijakrediit lepingu numbriga XXX. Kostja viidatud 10.02.2020 tagasimakse ei ole tehtud vaidlusaluse lepingu katteks. Kostja on saatnud hagejale e-kirju ning pooled leppisid kokku võla tagastamise tingimustes.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.M. I. vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja XXXX aastal laenu võtnud ning ei ole võlatunnistusele alla kirjutanud. Keegi on kostja andmeid kuritarvitanud. 2020. aastal võttis kostja kiirlaenu, aga on selle tagasi maksnud. Lisaks võttis kostja mõni kuu tagasi ühendust XXX ja neil kostja kohta andmed puudusid. Kostja võttis 2019. aasta juulis laenu, aga maksis selle korraga tagasi.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus loeb hageja esitatud dokumendiga tõendatuks, et kostja allkirjastas XX.XX.XXXX võlatunnistuse ning maksekokkuleppe (dtl 30-33). Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale põhivõla 3476,52 eurot, viivise 127,09 eurot, kahjuhüvitise 50 eurot ja intressi 519,21 eurot, kokku 4145,78 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 50 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et dokumendile ei andnud digitaalset allkirja tema. Kui kostjale on antud ID-kaart ja PIN-koodid ning nende abil on dokumendile antud kostja nimel allkiri, tuleb eeldada, et allkirja on andnud kostja. M. I. peaks tõendama vastupidist. Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud. Ainuüksi vastuväitest, et kostja ei ole võlatunnistusele alla kirjutanud ning keegi on tema andmeid kuritarvitanud, ei piisa. Kostja peaks ära näitama, et kolmandal isikul oli võimalik kasutada tema ID-kaarti ning et see isik teadis tema PINkoode. Kostja ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta esitanud. Seega eeldab kohus, et võlatunnistusele andis allkirja kostja.
2/5
5.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta laenu võtnud ning raha saanud. Kostja esitas selle väite tõendamiseks oma 2021. aasta märtsi pangakonto väljavõtte (dtl 47-49). Kohus selgitab, et hageja ei ole väitnud, et oleks kostja sellel ajal laenu saanud. XXXX aasta märtsis ta üksnes kinnitas oma allkirjaga, et on varem laenu saanud. Seega ei ole kostja väide asjakohane. Kostja oli nõus, et on varem laenu saanud.
6.Kostja kolmanda vastuväite kohaselt võttis ta küll laenu, kuid on selle kõik tagasi maksnud. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, mille kohaselt ta tasus 10.02.2020 kontole XXX summa 4558,56 eurot selgitusega „Lep. XXX/põhiosa ettemaks/XXX“ (dtl 46). Võlatunnistuse kohaselt kaotab kostja võlatunnistuse andmisega võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja oli võlatunnistuses nõus, et võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. 6.1 Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et poolte eesmärk oli luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei pruukinud ta üldse selgelt aru saada, mida hageja pakutud võlatunnistuse allkirjastamine tema jaoks kaasa toob. Seega ei saa järeldada ka kostja tahet luua enda jaoks uus kohustus. Kohus lähtub sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. 6.2 Lisaks tuleb kohtul hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistuse kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601 p 17, 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10; 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 14). Hageja selgituste kohaselt pöördus kostja hageja poole maksegraafiku sõlmimise sooviga. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi ettepaneku maksegraafiku summade kohta, kuid ülejäänud võlatunnistus ja kokkulepe on hageja pakutud sõnastuses (dtl 73, 74). Kirjavahetusest nähtuvalt ei olnud kostjal võimalik hageja pakutud teksti muuta. Seega on tegemist tüüptingimustel koostatud võlatunnistusega. Võlatunnistuse kohaselt „Võlgnik on nõus, et alates käesoleva võlatunnistuse andmisest saab Võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes käesolevale võlatunnistusele ning Võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid Võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse.“ Ilma võlatunnistuseta peaks hageja tõendama seda, et kostjal on võlg tekkinud (nt krediidilepingu alusel). Võlatunnistuses toodud tõendamiskoormis tähendab, et hageja ei pea tõendama esialgse võla tekkimist krediidilepingu alusel, vaid piisab võlatunnistuse esitamisest. Kohus leiab, et võlatunnistuses toodud hageja tõendamiskohustus ei ole kostjat kui tarbijat VÕS § 42 lg 3 p 11 kohaselt ebamõistlikult kahjustav. Võlatunnistuses on kostja andnud järgmise kinnistuse: „Võlgnik kaotab õiguse esitada Võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude 3/5
kohta mistahes vastuväiteid, mida Võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.“ Kohus leiab, et selline kinnitus on kostjat ebamõistlikult piirav ning VÕS § 42 lg 3 p 11 alusel tühine. Kostjal peab olema võimalik tõendada, et ta on võetud krediidi juba enne võlatunnistuse allkirjastamist tagasi maksnud või et võlga ei ole tekkinud. Sellise võimaluse ära võtmine rikub liialt kostja kui tarbija seadusega kaitstud õiguseid. Kohus leiab, et kostja esialgsel krediidilepingul põhinevaid vastuväiteid tuleb arvestada. Samas ei muuda asjaolu, et võlatunnistuses toodud vastuväidete esitamise piirang on tühine, tühiseks tervet võlatunnistust. Võib eeldada, et kostja oleks allkirjastanud võlatunnistuse ka ilma tühise osata (TsÜS § 85). Kostja ei vaidlusta praegusel juhul laenu saamist ning võlgnevuse summat. Kostja peaks tõendama, et ta on võla tagasi maksnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast võlatunnistuse andmist 03.03.2021 võlgnevuse tasunud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks vaidlusaluse võlgnevuse tasunud enne võlatunnistuse andmist ning et tegelikult võlga ei eksisteeri. 10.02.2020 konto väljavõttest ei nähtu, kellele kostja on näidatud summa maksnud, maksekorraldusel puudub saaja nimi. Kostja esitatud panga vastuse kohaselt arvestati kostja kontolt 10.02.2020 üle kantud 4558,56 eurot väikelaenu lepingu nr XXX katteks (dtl 81). Hageja esitatud selgituste kohaselt tuleneb kostja võlgnevus krediidikonto XXX kasutamisest (dtl 76-78). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud krediidikonto võlgnevuse katteks 10.02.2020 summa 3472.95 eurot (dtl 130), kuid pärast seda kuupäeva on kostja korduvalt pakutud krediidi kasutusele võtnud (dtl 131 jj). Seega ei lugeda, et kostja tasus 10.02.2020 hagejale krediidikonto lepingust tekkinud võla. 6.3 Lisaks tuleb hinnata, kas võlatunnistus on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Võlatunnistusele lisatud maksegraafiku kohaselt oli kostja põhivõlg 3476,52 eurot ning selle tagasimakse tähtajaks leppisid pooled kokku 15.03.2022. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma selle aja eest viivist 903,18 eurot (0,065% päevas). Kohus on kontrollinud, et vastavalt seadusele on viivist arvestatud ainult põhivõlalt. Maksekokkuleppes toodud viivise määraks on 23,72% aastas. Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas. Tulenevalt VÕS § 113 lg -st1 ning § 94 lg-st 1 ei ole poolte vahel kokku lepitud viivisemäär tühine.
7.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja poolt allkirjastatud võlatunnistus on kehtiv, v.a osas, milles see piirab võlgniku vastuväidete esitamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 101 lg 1 alusel põhivõla 4222,82 eurot.
8.Lisaks põhivõlale on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja on õigesti arvestanud viivist ainult võlatunnistuses nimetatud põhivõlalt 3476,52 eurolt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja viivise 04.03.2021 kuni
4/5
02.02.2023 eest kokku 1584.08 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivised alates kohtuotsuse kuulutamisest.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 960 eurot (7 tundi 50 minutit, dtl 161) ja riigilõivu. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hageja esitatud seisukohtade mahukust peab kohus 2 tundi mõistlikuks ajakuluks. Hageja on samasuguseid seisukohti esitanud paljudes analoogsetes hagides, käesolevas asjas ei ole mitte midagi erakorralist. Hageja põhjendatud kulutused õigusabile on seega 240 eurot ning kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 870 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.