Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tartu Maakohtu menetluses on O. S. hagi E. B. i vastu kahju hüvitamiseks. Hagi aluseks on asjaolu, et hagejale kuuluvas XXX toimus 2022.a maikuus veeuputus. Pooled sõlmisid 03.02.2023 kohtuistungil kompromissi ja palusid tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kohus protokollis poolte kompromissi. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Tartu Maakohtu 03.11.2022 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 385 eurot. Kohus, arvestades hageja varanduslikku olukorda ja kompromissi sõlmimise tõttu, leiab, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada täielikult hagilt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.