02. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-120139
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus S Mi (M) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Lepinguline esindaja E A
Kostja
S M (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista S Milt (M, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks 40 (nelikümmend) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud S Mi (M, isikukood xxx) kanda.
4.Välja mõista S Milt (M, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot ja lepingulise esindaja kulu 140 (ükssada nelikümmend) eurot.
5.Välja mõista S Milt (M, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 215 (kakssada viisteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja S Milt (M, isikukood xxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga xxx parkimisega 21.06.2018 Keskturu parkimisalal (dtl 57). Kostja ei vaidle vastu hageja väitele selle kohta, et kostja parkis oma sõidukit registreerimismärgiga xxx 21.06.2018 Keskturu parkimisala (dtl-d 105, 109). Sõiduki parkimine 21.06.2018 Keskturu parkimisalal nähtub ka sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt, millelt on näha sõiduki registreerimisnumber (dtl-d 65-71). Sõiduki parkimise kohta tehtud fotode ja Keskturu parkimisala kohta tehtud fotode (dtl-d 72-81) võrdlusest nähtub, et sõiduk on pargitud Keskturu parkimisalale. Kohus leiab, et asjaolud ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled nende üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 21.06.2018 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale Keskturu parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Keskturu territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 578a olemasolu, mis tähistab tasulist parkimist (dtl-d 72, 74, 75, 77, 78). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisala sissesõidule olid paigaldatud infotahvlid parkimistingimustega (dtl-d 73, 79, 81). Kostja ei ole vaidlustanud parkimistingimuste avaldamist infotahvlil. Keskturu territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „1. Sõiduki parkimisega parklasse loetakse sõiduki juhi ja parklaoperaatori Europark Estonia OÜ (edaspidi: parklaoperaator) vahel sõlmituks parklakoha üürileping käesolevates parkimistingimustes toodud tingimustel“ (dtl-d 73, 79, 81). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 21.06.2018 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu 2 (5)
(üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras.
4.Parkimistingimuste punkt 2 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „2. Parkida tohib ainult peale parkimistasu ettemaksmist. Kohe peale sõiduki parkimist asetab sõiduki juht parkimispileti sõiduki armatuurlauale nähtasse kohta, kontrollides, et parkimispilet oleks läbi sõiduki tuuleklaasi selgelt nähtav ja loetav. Kohustus maksta parkimistasu kehtib ööpäevaringselt seitse päeva nädalas“ (dtl-d 73, 79, 81). Parkimistingimuste punkt 9 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „9. Kui sõiduki juht pargib sõiduki eirates käesolevates tingimustes sätestatud korda, on parkla operaatoril õigus määrata sõiduki juhile ja sõiduki juhil kohustus sel juhul maksta parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot“ (dtl-d 73, 79, 81). Infotahvlil on tähistus, mille kohaselt on parkimine parkimiskellaga tähistatult 1,5 tundi tasuta (dtl-d 73, 79, 81). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja parkis parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt nähtub, et need on tehtud kell 13:24 (dtl-d 65-71). Fotodelt nähtub sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskell, millel on tähistatud kellaaeg 10:46 (dtl-d 69-70). Sõiduki armatuurlaualt ei nähtu parkimispiletit. Kostja ei ole väitnud, et ta tasus parkimise eest muul viisil ega ole parkimistasu maksmise kohta tõendeid esitanud. Parkimiskellal märgitud parkimise algusaega arvestades sai tasuta parkimise aeg läbi 12:16. Seega oli fotode tegemise ajaks tasuta parkimisaja lõpust möödunud üle tunni. Kohus leiab, et hageja on tõendanud sõiduki parkimise parkimistingimustes sätestatud korda eirates. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt parkimistingimuste punkti 9 alusel leppetrahvi.
5.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole teda leppetrahvist 2018.a teavitatud, sealhulgas ei ole olnud kviitungit sõiduki esiklaasil (dtl 105). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 21.06.2018 kell 13:24 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 71). Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 21.06.2018 leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi 21.06.2018 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt muude rikkumiste eest hagejale tasutud leppetrahvid ei tõenda rikkumise puudumist 21.06.2018. Kostja on leppetrahvide tasumist tõendanud maksekorraldustega (dtl-d 111-115). Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
6.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks 3 (5)
tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 10 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel 10.05.2021 nõudekirja saatmisega (dtl-d 83-86). Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks, mistõttu on tal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja 1132 lg 2 p 1 järgi. Hageja nõue jääb seaduses sätestatud piiridesse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 10 euro tasumist.
7.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 21.06.2018 parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist ning sissenõudekulude 10 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 75 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 75 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 75 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär on 80 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja lepingulise esindaja kulu 160 eurot kindlaksmääramist (2x80=160). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 45 minutit (1,75 tundi). Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäär 80 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 140 eurot (tunnitasu 80 eurot x ajakulu 1,75 tundi = 140 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4 (5)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 215 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.