Osaühing E E hagi P OÜ vastu parkimisega seotud leppetrahvi võlgnevuse nõudes
Hagihind
30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing E E (
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: P OÜ
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P OÜ-lt Osaühing E E kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot. Menetluskulud
3.Jätta hageja menetluskulud kostja P OÜ kanda.
4.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot ning mõista nimetatud summa P OÜ-lt Osaühing E E kasuks välja.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Asjaolud, menetluse käik
1.Osaühing E E esitas 04.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T OÜ 70,00 euro nõudes. 07.02.2022 makseettepanekuga tehti võlgnikule ettepanek võla ja menetluskulude tasumiseks. Võlgnik T OÜ esitas 08.02.2022 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati 28.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses .
2.Pärnu Maakohtu 28.02.2022 määrusega tegi kohus Osaühingule E E ettepaneku esitada oma nõue (hagi) T OÜ vastu Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis määratud tähtajaks.
3.23.03.2022 esitas Osaühing E E hagiavalduse T OÜ vastu parkimisega seotud leppetrahvi võlgnevuse ja sissenõudekulude summas 70 eurot nõudes. Pärnu Maakohtu 28.03.2022 määrusega võeti hagiavalduse menetlusse.
4.T OÜ teatas 11.04.2022 esitatud hagivastuses, et ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu ning et 06.03.2022 kasutas sõidukit registreerimismärgiga XXXXXXXXXX J V ja edastas tema kontaktandmed. 04.05.2022 edastas T OÜ 30.04.2018 sõlmitud sõiduki üürilepingu nr 180501, mille alusel anti viidatud sõiduk üürile P OÜ-le.
5.Hageja esitas 23.05.2022 kohtule taotluse kostja asendamiseks ning 16.08.2022 määrusega asendas kohus senise kostja T OÜ teise kostjaga – P OÜ-ga.
6.Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXXXXXX(edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 22.07.2016 kuni 02.08.2021. Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Alljärgneval kuupäeval oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 06.03.2019, X (Tallinn), leppetrahvinumber 1290 6031 9164 5438, maksetähtaeg 20.03.2019, võlgnevuse summa 30 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitab EP fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda, enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks Sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba, ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hagiavalduse p 2.1. märgitud kuupäevadel, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis Sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli Sõiduk pargitud punktis
2.1.märgitud kuupäevadel nimetatud parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas Sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevaga on tõendatud EP pakkumus ja Sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping ning väljatoodud piltidega on tõendatud, et Sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal EP opereeritavale parkimisalale. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 32-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja hagiavalduse punktis 2 väljatoodud leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitab hageja kostja Sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmetega. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris Sõiduki omandi osas alates 22.07.2016 kuni 02.08.2021 muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale hagiavalduse punktis 2.1. väljatoodud ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõuetel), väljastas EP hagiavalduse punktis 2.1. nimetatud kuupäeval leppetrahvi. Käesolevalt on hageja tõendanud, et Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. EP esitas
leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele (vt leppetrahvinõuetele Lisa 1 lisatud pilte). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2- 17-117146 p 12). Seega EP-l oli/on õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Leppetrahvinõuet ei ole käesoleva ajani tasutud. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse Lisas 1 esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõuetega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kostja parkis hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel). EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks üks tasumata leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP meeldetuletuskirja e-posti teel 21.04.2021 kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile [email protected]. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
7.P OÜ taotles aegumise kohaldamist ning sellele vastuseks leidis hageja oma 31.10.2022 seisukohas järgmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama
paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. EP esitas leppetrahvinõude 06.03.2019, mille maksetähtaeg oli 20.03.2019. See tähendab, et 06.03.2019 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 21.03.2019 ja oleks aegunud 21.03.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.02.2022, so enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 06.03.2019 leppetrahvi osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata. Kostja viitab TsMS § 208 lg-le 1 leides, et asendatud kostja suhtes ei ole kunagi aegumine peatunud. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja jääb oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning peab vajalikuks selgitada järgnevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 208 kohta kirjutatud järgmist: Asendamise või kaasamise õigusliku võimaluse puudumisel peaks hageja koostama ja esitama uue hagi, tasuma uuesti riigilõivu jne. Selline lahendus oleks ilmselgelt hagejale koormav ega oleks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse õigusrahu tagamise eesmärgiga. Hageja poolt kostja või kostjate ringi ebaõige määratlemine ei ole alati tingitud hagi vähesest läbimõeldusest, praktikas on õigussuhted sageli keerukad, samuti võivad õigussuhetega seotud faktilised ja õiguslikud asjaolud hagi menetluse käigus muutuda. Seetõttu ei pruugi eksimine paragrahvi esimese lõike tähenduses olla hagejale etteheidetav. TsMS § 208 lg 1 näeb ette võimaluse senise kostja asendamiseks uuega menetlust lõpetamata, kui menetluse käigus selgub, et hagi on esitatud vale isiku vastu. TsMS § 208 lg 3: /.../ Asja läbivaatamisega „algusest peale“ ei saa samastada ka menetluse alustamise mõistet. Seega ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Asja algusest peale läbi vaatamise ajal ei ole seadusandja pidanud hageja hinnangul silmas seda, et kui kostja esitab järjepidevalt tõendeid, mille tulemusel on vaja teha kostja asendamist, siis tõendite esitamisega ning veniva menetlusliku olukorra tõttu hageja nõuded aeguvad. Antud juhul esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.02.2022, mil TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on aegumine peatunud. Aegumine on peatunud ka siis, kui kostjat asendatakse. Samuti on selge see, et jätkuvalt on käesoleva tsiviilasja numbriks 2-22-104286, mis tähendab, et antud nõude osas ei ole hageja alutanud uut menetlust. Kui sellist olukorda kiita heaks, siis oleks tavapärane, et ühe menetluse kestel esitab üks osapooltest viimasel hetkel pidevalt erinevaid tõendeid, millega kunstlikult venitab menetluse pikkust kuni lõpuks väidab, et nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole nõue asendatud kostja (P OÜ) osas aegunud.
8.Hageja ei nõustu kostja väitega, et ebaõige hagi või kostja valik on hageja risk. Vastavalt Transpordiametist saadud andmetel oli sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (06.03.2019) T OÜ (juhatuse liige Mati Väärtnõu). 11.04.2022 esitas kostja üürilepingu nr 180501 (30.04.2018), mille alusel oli sõiduk üüritud alates 01.05.2018 kuni 30.04.2019 P OÜ-le (juhatuse liige J V). Seega ei olnud hagejal kuidagi võimalik eelnevalt teada, et sõidukit kasutas keegi teine. Äriregistri andmetel on P OÜ osanikeks Mati Väärtnõu ja J V. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et ettevõtted, nende seaduslikud esindajad on omavahel seotud ja seega ei ole eluliselt usutav, et uus kostja ei teadnud, et menetlust leppetrahvi suhtes on alustatud. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et nõue ei ole aegunud ja OÜ E E (registrikood XXXXXXXXX) hagiavaldus kostja P OÜ (XXXXXXXXX) vastu tuleb rahuldada.
9.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et parkimistrahvi kviitung puudus auto kojamehe vahel. Hageja on seisukohal, et kostjat teavitati vahetult pärast leppetrahvi väljastamist. Riigikohus on oma lahendis (tsiviilasi nr 2-17-117146 p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste
asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Võttes arvesse, et hagiavalduse Lisas 1 on hageja tõendanud seda, et leppetrahv asetati kojamehe alla (on fotod esiklaasist ilma leppetrahvita ja fotod kus leppetrahv on kojamehe all), on hageja seisukohal, et ta on leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Kui kostja soovib jätkuvalt väita, et ta ei ole neid kätte saanud, siis seda asjaolu peaks tõendama kostja ise.
10.Hageja 27.12.2022 menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista 30 eurot leppetrahvi võlgnevust ning 20.01.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud Sõiduki omaniku vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saadud andmete tuginedes füüsilise kirja tähitult saatmise. Hageja loobub sissenõudmiskuludest summas 40 eurot põhjusel, et asendatud kostja osas ei ole ühtegi sissenõudmiskulu tehtud. Alternatiivselt taotleb hageja kõrvalkulude vähendamist nullini TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel, kuna hageja ei ole teinud kostja osas kõrvalkulusid. Kostja seisukohad
11.Kostja P OÜ vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja vastuväited aegumise osas ei kohaldu asendatud kostja suhtes. Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Seega on tegemist menetluslikus mõttes uue hagi esitamisega uue kostja suhtes. Kui on hagi tagasivõetud, siis peatunud aegumine esialgse kostja suhtes jätkub, kuid see ei puutu asendatud kostjasse. Seaduse mõtte kohaselt ei ole asendatud kostja suhtes kunagi aegumine peatunud. Kolmandate isikute vaidlus ei saa mõjuda antud juhul asendatud kostja aegumisele. Arvestades võrdsuse printsiipi menetluses, tähendaks esialgse kostja suhtes aegumise ülekandmine asendatud kostjale olulist riivet asendatud kostja õigustele, sest asendatud kostja nõuded aegunud hageja suhtes ning vastuhagi esitamine ei oleks võimalik. Esialgse kostja aegumise peatumise kandmine automaatselt asendatud kostjale tähendaks seda, et menetlusõigust oleks võimalik kuritarvitada selliselt, et teadlikult esitatakse hagi ebaõige kostja suhtes, aset leiaks aastaid kestev kohtuvaidlus ning õige kostja võimalike vastuhagide aegumisel taotletakse kostja asendamist, millega välistatakse asendatud kostja vastuhagide esitamine. Oleme seisukohal, et tsiviilkohtumenetluses peab hageja täpselt teadma mida ta hageb ning keda ta hageb. Ebaõige hagi või kostja valik on hageja risk. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses on kasutusel sama kohtuasja number, ei tähenda seda, et hagi ei oleks esimese kostja suhtes tagasi võetud (TsMS § 208 lg 1, teine lause) ning, et pärast kostja asendamist ei alustataks asja läbivaatamist algusest peale (TsMS § 208 lg 3 teine lause). Need mõlemad faktid kinnitavad, et tegemist on sisuliselt uue menetlusega, sest asja arutatakse algusest, uue kostjaga ning kõik vastuargumendid võivad viia menetluse täiesti uutele radadele. Kuna hagi ese on sama, siis säästab menetlusökonoomia hagejat ning kohturessurssi sellega, et hageja ei pea hagi uuesti vormistama, taotlema menetlusse võtmist ning sama hagi menetlusse võtmist ei peaks hakkama otsustama uus kohtukoosseis, vaid asja arutab edasi sama kohtukoosseis, kes on juba hagiga tutvunud. TsMS § 362 lg 1 kohalduvad esialgse kostja suhtes, kuid ei puutu asjasse asendatud kostja puhul, sest vastasel korral tekiks olukord, kus näiteks mõni pahatahtlik hageja hageb aastaid ebaõiget kostjat ning 4 aasta möödumisel taotleb kostja asendamist, et siis minna nõudega õige kostja vastu eesmärgiga välistada võimalikud asendatud kostja hagid enda vastu aegumisega (ei pea silmas vastuhagisid, kuid muid hagisid, mida asendatud kostja oleks esitanud hageja vastu, kui oleks olnud teadlik tema suhtes esitatud hagist). Menetlusõigused peavad õigusriigis olema poolte vahel võrdsed, kuid hagejale asendatud kostja suhtes pikema aegumistähtaja andmine menetlusseadusega, kui seda antakse asendatud kostjale on vastuolus võrdse kohtlemisega menetlusõiguslikult ning on
vastuolus põhiseadusega. Antud juhul aga just hageja soovib saavutada olukorda, kus tema hagi aegumine oleks võimalikest asendatud kostja hagide aegumistähtaegadest pikem ehk teda koheldakse eelistatult ja ebavõrdselt asendatud kostjaga. Antud juhul ei ole asendatud kostja venitanud menetlust, mis välistaks aegumise kohaldamist. Hageja seisukoha järgselt võiks asendada kostja ka peale aegumise tähtaega. Nagu ilmneb on hageja teostanud parkimise järelevalvet ning hagejal oli võimalik parkimise rikkuja tuvastada ka kohapeal. Hageja on aga läinud temale endale mugavamat teed pidi ning ei suvatsenud seda teha. Asjaolu, et hageja esitas esialgse kostja suhtes viimasel hetkel hagi, ei kinnita seda, et hageja oleks mõistlikult tegutsenud tegeliku kostja selgitamisel. Hageja ei ole kostja poole pöördunud. Hageja on oma esialgse hagi tagasi võtnud esialgse kostja suhtes ning esitanud uue hagi asendatud kostja suhtes aegunult ning asendatud kostja palub kohaldada aegumist ning hagi mitte rahuldada. Samuti jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja väidab, et kui ta auto juurde jõudis, puudus parkimistrahvi kviitung auto kojamehe vahel, seega ei saanud kostja olla teadlik parkimistrahvist; igasugused muud hageja poolt esitatud mõttekonstruktsioonid sellest, et kostja pidi olema teadlik, on pelgalt oletuslikud ega vasta tegelikkusele. Kuna lapsega käidi Xe ujulas regulaarselt mitu korda nädalas, siis pargiti küll, aga parkimise algus sai registreeritud alati ujula fuajees olevas parkimisautomaadi parkimisprogrammis, millisele võimalusele hageja viitab ka oma hagis – registreerimisel oli tasuta parkimine mõned tunnid. Ja seega on eluliselt usutav, et vastav toiming sai tehtud ka seekordsel parkimisel. Kindlasti peaksid ka varasemad parkimised olema hageja parkimisprogrammi logis kirjas. Paraku see parkimisautomaadi parkimisprogramm ei väljasta mingit sedelit parkimisaja märkimise õnnestumise kohta, seega ei saa kostja kuidagi vastutada hageja poolt paigaldatud seadme toimimise eest kui registreerimine seadme rikke tõttu ei õnnestunud. Kostjal pole võimalik hilisemalt ka kuidagi tõestada, et vastav toiming parkimisprogrammis sai tehtud, eriti kui nõue esitatakse mitu aastat peale trahvi väljakirjutust. Seda vaidlust poleks olnud kui hageja parkimisäris oleks kliendile huvitatud pakkuma kvaliteetset teenust ning varustaks parklad parkimise algust täpselt fikseerivate instrumentidega (nt tõkkepuud või kaamerad sissesõidul). Hageja poolt kasutatav ärimudel on võimalik tänu kohtupraktikale, mis on võimaldanud hagejal tegeleda selliste õngitsevate nõuetega parkijate vastu ilma, et hageja pidanuks investeerima hallatavatesse parklatesse. Nii ongi tihti sellised parklad hooldamata, ka lausa mudamülkad, kuhu mingisse nurka on üles pandud tahvlikene. Kostja on näinud ka olukordi, kus ühel avatud platsil on erinevad parkimiskorraldajad erinevate tahvlitega ja klient peab mõistatama, millise parklakorraldaja piirkonnas ta on. Nii on ka antud vaidluses olukord, kus kostjal oli ainult võimalus kas kasutada parkimiskella või programmis registreerida. Viimase kasutamisel, ei olnud aga kostjal mingit võimalust saada registreerimise õnnestumist kinnitavat sedelit, et saada aimu võimalikust seadme rikkest. Hoolsa parklakorralduse korral sellised olukorrad on välistatud- parkimisalgus fikseeritakse sissesõidul tõkkepuuga või kaameraga. Pragune kohtupraktika on kindlustanud hagejale pretsedenditu ärimudeli, kus hageja tegelik äri ei ole mitte parklate haldamine/hooldamine ja selle eest tasu küsimine (kvaliteetse teenuse pakkumine kliendile), vaid kogu äri on üles ehitatud parkimistrahvide sissenõudmisele – sealt ka võimalikult segane parkimisalguse fikseerimine jms, eesmärgiks, mida raskem on kliendil orienteeruda, seda rohkem trahve saab küsida. Väljaspool Eestit sellist ärimudelit ei kohta, aeg oleks ka Eestis hagejal hakata pakkuma kvaliteetset teenust. Jäävad vaidlused olemata ja kohtuinstantsid koormamata.
13.Kostjal ei ole menetlusdokument).
vastuväited
hageja
sissenõudmiskulude
loobumisele
(25.01.2023
14.Pärnu Maakohtu 8.12.2022 määrusega määrati asjas kirjalik menetlus ja pooltele tähtajad, samuti kohtulahendi teatavaks tegemise aeg -13.01.2023. Maakohtu 13.01.2023 määrusega eelpoolnimetatud tähtaega muudeti ja määrati kohtulahendi teatavaks tegemise uueks tähtajaks 1.02.2023.
Kohtu seisukoht
15.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasutuses oli sõiduauto, registreerimistunnusega X, mille kostja parkis 06.03.2019 parklasse nimetusega X (Tallinn) ja sõlmis seeläbi hagejaga lepingu.
18.Pooled vaidlevad mh selle üle, kas 06.03.2019 vormistatud leppetrahvi nõue on aegunud või mitte ning kas leppetrahvi nõue on kostjale õigeaegselt esitatud. Kostja leiab, et kuna vaidluse all olevast parkimisest on möödas kaua aega, siis ei saa ta tõestada, et on parkimisprogrammis end registreerinud ja seeläbi omanud õigust mõned tunnid tasuta parkida.
19.TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on kohtule tõendanud, et vormistas 06.03.2019 leppetrahvinõude, mille maksetähtaeg oli 20.03.2019. See tähendab, et 06.03.2019 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 21.03.2019 ja oleks aegunud 21.03.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.02.2022, s.o enne nõude aegumist. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10 leidnud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lõike 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega ei ole hageja nõue 06.03.2019 leppetrahvi osas aegunud hoolimata kostja asendamisest ja asja läbivaatamisest algusest peale käesolevas tsiviilasjas ning kostja aegumise vastuväide tuleb jätta rahuldamata.
20.Kostja väitel ei olnud tema auto juurde jõudmisel selle kojamehe vahel parkimistrahvi kviitungit. Hageja vaidleb sellele vastu ja on hagiavalduse lisadena esitanud fotod kostja kasutatavast sõidukist,
millelt on ajamärgete abil tuvastatav, et 6. märtsil 2019 kell 16:46:43 on leppetrahvi kviitung kostja kasutatava sõiduki kojamehe vahele paigaldatud (dtl 30-40). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 2-17-117146 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Kostja selliste erandlike asjaolude toimumist ei ole tõendanud ning seega tuleb lugeda, et leppetrahvi info on temale edastatud õigeaegselt.
21.Kostja on ka väitnud, et kuna tal oli tavapäraselt kombeks nimetatud parklas kasutada ujula fuajees olevat tasuta parkimisõigust andvat registreerimisteenust, siis eeldatavasti kasutas ta seda ka leppetrahvi vormistamise päeval, ent tal puudub võimalus seda mitu aastat hiljem tõendada. Hageja on aga 27.12.2022 menetlusdokumendis esitanud tõendi so väljavõtte parkimise infosüsteemist 06.03.2019 kell 16.45, millest nähtub, et kostja kasutatud sõidukil puudus registreering, mis võimaldaks tasuta parkida. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja ei olnud kõnealusel ajal kasutanud võimalust sõiduki registreerimiseks ujula fuajees, et saada õigus tasuta parkida.
22.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on tõendanud kõigi leppetrahvi sissenõudmiseks vajalike eelduste olemasolu, mille üle pooled vaidlesid: et hageja nõue ei ole aegunud, et leppetrahv toimetati kostjale kohaselt kätte, samuti et kostjal puudus õigus parklas kõnealusel ajal tasuta parkida ning kostja ei olnud tasunud parkimistasu, mistõttu oli hagejal õigus talle leppetrahv esitada. Seega tuleb hageja nõue leppetrahvi sissenõudmiseks kostjalt summas 30 eurot täielikult rahuldada.
23.Hageja on loobunud hagiavalduses kostja T OÜ vastu esitatud sissenõudmiskulude 40 euro nõudest P OÜ osas, tuginedes TsMS § 376 lg 4 punktile 2, mille kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-80-13 lahendis öelnud, et hagist osaline loobumine tähendab nõude kitsendamist TsMS § 376 lg 4 punkti 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks. Eeltoodust nähtuvalt ei ole selle lubamiseks vajalik TsMS § 376 lõikest 1 tulenev hageja või kohtu nõusolek. Lisaks on kostja 25.01.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited hagi kitsendamisele. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle punktide 1 ja 7 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on tasunud 04.02.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja 23.03.2022 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Kokku on seega hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja taotleb ka maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist summas 20 eurot (TsMS § 4842). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Hageja õigusabikulud 3 tunni ulatuses on tekkinud seoses järgmiste tegevustega: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine; kostja 03.10.2022, 19.11.2022 ja 22.12.2022 vastustega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja maht ja keerukus on vastavuses hageja õigusabi kulude suurusega. Seega leiab kohus, et kõik hageja tehtud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.