nende Hageja: E G (isikukood xxx; aadress xxx), lepinguline esindaja jurist O V-K (e-post xxx) Kostja: A K (isikukood xxx; aadress xxx), lepinguline esindaja jurist A S (e-post xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus, kjairjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja E Gi kanda.
3.Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja hagejalt E G (isikukood xxx) kostja A K (isikukood xxx) kasuks menetluskulud summas 758 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-22-15273 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.E G (hageja) esitas 12.10.2022 Harju Maakohtule hagi A K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx OÜ 14.05.2016 laenulepingu nr xxx, laenusummaks oli 6 181,20 eurot ning laen oli võetud auto ostuks. Laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli 14.05.2022. Hageja käendas kostja kohustusi xxx OÜ ees, mis tulenesid viidatud laenulepingust.
3.xxx OÜ loovutas nõude AS-le xxx. Hageja sõlmis 10.01.2019 AS-ga xxx kompromissi, mis nägi ette, et hageja tasub kostja eest kohustuse suuruses 5 409,34 eurot. Kompromissi kohaselt juhul, kui hageja tasub kohustuse varem kui ettenähtud maksegraafiku järgi, siis on võlgnevuse suuruseks 3 740 eurot. Hageja tasus 21.08.2020 laenukohustuse summas 3 740 eurot enne ettenähtud laenutagastamise maksegraafiku tähtaega.
4.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud, kuivõrd laen oli võetud abielu ajal, millest tulenevalt nõuab hageja käendajana kostjalt kui põhivõlgnikult 1 870 euro ehk poole kohustuse tasumist. Kostja vastuväited
5.Kostja haginõuet ei tunnista.
6.xxx OÜ ütles vaidlusaluse laenulepingu üles 24.11.2017 ning kogu võlgnetav summa pidi olema tasutud 26.11.2017. Lepingu lõpetamise seisuga oli võlg summas 2 272,11 eurot, millest on põhivõlg 2 095,79 eurot.
7.Sõiduk oli hageja kasutuses. Laenuleping oli lõpetatud sel põhjusel, et laenuandjale teadaolevalt ei olnud lepingu lõpetamise ajal sõidukil kehtivat kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut ning sõiduk polnud läbinud tähtaegselt riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Lepingu lõpetamise põhjustas hageja käitumine, mitte kostja tegevus.
8.21.11.2018 nõude loovutamise teade kinnitab, et xxx OÜ loovutas nõude 21.11.2018 xxx ASle ning tasumata jäänud laenujääk oli summas 1 773,32 eurot. Seega ei vasta tõele, et xxx OÜ loovutas xxx AS-le nõude summas 5 409,34 eurot. Tagatis ehk sõiduk oli müüdud kolmandale isikule enne nõude loovutamist, st 15.12.2017 ning sõiduki hind oli võlgnevusest maha arvutatud.
9.Kostja esitas ühtlasi aegumise vastuväite. VÕS § 70 lg 1 järgi lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati.
10.Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades tuleb esmalt tuvastada, millal aegunuks võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati. Nõude aegumistähtaeg algas 26.11.2017 (dtl 91), kuna sellest ajast nõudis xxx OÜ kostjalt kogu võlgnevuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Nõue on aegunud.
2-22-15273 Hageja seisukoht aegumise vastuväitele
11.Kohus selgitas menetlusosalistele, et teeb TsMS § 449 lg 3 alusel omal algatusel vaheotsuse aegumise küsimuses ja küsis hageja seisukohta kostja aegumise vastuväitele.
12.Hageja seisukoha kohaselt oli laenuleping sõlmitud perioodiks 14.05.2016 kuni 14.05.2022, mistõttu muutus nõue sissenõutavaks alates 15.05.2022. Hageja on ühtlasi seisukohal, et VÕS § 70 lg 1 ei kuulu kohaldamisele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on aegunud, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu.
14.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli laenuvõtja ja hageja käendaja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on tasunud laenuandja õigusjärglasele laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 3 740 eurot.
18.Kostja on tõendanud, et laenuandja xxx OÜ ütles laenulepingu nr xxx erakorraliselt üles alates 24.11.2017 ja nõudis kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist 26.11.2017 (dtl 91).
19.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
20.VÕS § 399 kohaselt kaasneb laenulepingu erakorralise ülesütlemisega laenuandja õigus nõuda kogu laenusumma tagastamist. xxx OÜ nõudis laenulepingu ülesütlemise järgselt laenusumma tagastamist 26.11.2017, mistõttu muutus kogu xxx OÜ laenulepingust tulenev nõue kostja kui laenusaaja vastu TsÜS § 147 lg 2 alusel sissenõutavaks 27.11.2017.
2-22-15273
21.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nõue muutus sissenõutavaks alates 15.05.2022, sest laenulepingu periood oli 14.04.2016 kuni 14.05.2022. xxx OÜ ütles laenulepingu 24.11.2017 üles. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Seega lõppes kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping selle ülesütlemisega ning laenulepingu periood kaotas kehtivuse. Järelikult ei saanud nõue muutuda sissenõutavaks 15.05.2022.
22.Seega xxx OÜ nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 27.11.2017 ja oleks aegunud, kui kohustust ei oleks täidetud, TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aasta möödumisel ehk 27.11.2020.
23.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega olid hageja ja kostja solidaarvõlgnikud xxx OÜ ning viimaselt nõude omandanud AS-i xxx ees.
24.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja täitis perioodil 25.01.2019 kuni 21.08.2020 käendajana kostja kohustuse AS-le xxx, kes omandas nõude xxx OÜ-lt ja astus seega xxx OÜ asemel õigussuhtesse hageja ja kostjaga VÕS § 164 lg 2 kohaselt.
25.VÕS § 70 lg 1 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 70 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud ning hageja nõue on solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 152 lg 1 alusel, mis omakorda sätestab, et käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS §-s 70 sätestatut.
26.Kohus tuvastas ülal, et AS-i xxx nõue kostja vastu oleks aegunud 27.11.2020 ning hageja täitis käenduslepingust tulenevat kohustust perioodil 25.01.2019 kuni 21.08.2020. VÕS § 70 lg 2 kohaselt ei aegu solidaarvõlgniku tagasinõue enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.
27.Seega ei aegunud hageja nõue kostja vastu enne kuue kuu möödumist alates hageja poolt kohustuse täitmisest 21.08.2020. Järelikult aegus hageja nõue kostja vastu VÕS § 70 lg 1 ja lg 2 koostoimes 21.02.2021.
28.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 12.10.2022 ehk pärast aegumistähtaja möödumist.
29.TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib pärast nõude aegumist kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
30.TsMS § 449 lg 3 kolmas lause sätestab, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
31.Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude
2-22-15273 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
36.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabikulu summas 1 148 eurot, mis vastab 8 tunnile ja 50 minutile tunnihinnaga 130 eurot. Kulud ei sisalda ja neile ei lisandu käibemaksu.
37.Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
38.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja lepingulise esindaja kulud ei ole tervikuna põhjendatud osutatud õigusteenuse mahu osas. Esindaja tunnitasu 130 eurot on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga.
39.Kostja esindaja on kulutanud 1,5 tundi hagiavalduse ja lisadega tutvumisele ja analüüsile ning 1 tunni kliendiga nõupidamisele hagivastuse koostamiseks. Hagiavaldus ei ole õiguslikult keerukas ning sellele lisatud tõendite maht ei ole suur. Kokku 2,5 tundi tutvumisele, analüüsile ja kliendi nõustamisele on ebamõistlik ajakulu. Kohus peab mõistlikuks kuluks 1 tund.
40.Kostja esindaja on kulutanud 2,5 tundi hagiavaldusele esimese vastuse koostamisele. Vastuse sisu ja mahtu arvestades peab kohus mõistlikuks ajakuluks 2 tundi.
41.Kostja esindaja on kulutanud 0,5 tundi xxx OÜ-lt saadud dokumentide analüüsile, 0,5 tundi kliendiga nõupidamisele ja 1 tunni vastavate dokumentide valguses menetlusdokumendi esitamiseks. Kohus ei pea kokku ajakulu 2 tunni ulatuses põhjendatuks. Kostja menetlusdokument on 1 lehekülg pikk ja lisatud tõendid ei ole mahukad ega keerukad. Mõistlikuks ajakuluks saab seega pidada 1 tund.
42.Muud menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostja põhjendatud kuluks õigusabile 5 tundi ja 50 minutit, mis tunnihinnaga 130 eurot moodustab 758 eurot. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 758 eurot.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.