nende Hageja: OÜ Hollywood Hills (registrikood 12711479; asukoht Sõerumaa-Tiidu, Sulupere küla, Rapla vald, Rapla maakond 79529) Hageja seaduslik esindaja T. L. (e-post xxxx) Kostja: I. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Hollywood Hills hagi I. T. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. T.elt (T.) hageja OÜ Hollywood Hills kasuks 26.08.2020 võlatunnistus-kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 770 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta poolte menetluskulud 87,71% ulatuses kostja kanda ja 12,29% ulatuses hageja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 245 eurot.
5.Jätta kostja menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Välja mõista kostjalt I. T.elt (T.) hageja OÜ Hollywood Hills kasuks 87,71% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest, s.o 214,89 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.08.2020 võlatunnistus-kokkuleppe, mille alusel võlgneb kostja hagejale 920 eurot (dtl 40-41). Kostja kohustus tagastama võlgnevuse kümnes osas maksegraafiku alusel järgnevalt: 1) 50 eurot 17.08.2021; 2) 100 eurot 10.09.2020; 3) 100 eurot 10.10.2020; 4) 100 eurot 10.11.2020; 5) 100 eurot 10.12.2020; 6) 100 eurot 10.01.2021; 7) 100 eurot 10.02.2021; 8) 100 eurot 10.03.2021; 9) 100 eurot 10.04.2021; 10) 70 eurot 10.05.2021. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud kokku 150 eurot (dtl 32 ja 43). Seega on põhiosa võlgnevus 770 eurot.
2.Hageja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 46,58 eurot, mis on arvestatud põhivõla summalt (770 eurot) lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.05.2021 kuni hagi esitamiseni 10.02.2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks nõuab hageja TsMS § 367 alusel viivist põhinõudelt (770 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 11.02.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja on esitanud 11.03.2022 hagile vastuse, milles toob esile, et on ka laenulepingu katteks tagasimakseid teinud. Samuti selgitab kostja, et võlatunnistused kokku lepitud summa juba sisaldas viiviseid, ent nüüd nõuab hageja uuesti viiviselt viivist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et
TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles nõuab põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmist, mille alusena tugineb poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele. Seega võib hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. Kostja vastuväidete kohaselt on ta teinud esialgse laenulepingu katteks samuti tagasimakseid ning hageja on arvestanud viiviselt viivist.
9.Vaidlus puudub selles, et kostja allkirjastas 26.08.2020 võlatunnistus-kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas kostja tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 920 eurot. Võlatunnistuse kohaselt on võlg tekkinud laenulepingu nr xxxx tagastamata laenusumma põhiosast, intressidest ja viivistest, mis moodustab kokku summa 920 eurot. Võlatunnistuse kohaselt lepivad pooled kokku uues iseseisvas lõplikus kokkuleppes, millega võtab kostja endale kohustuse uues põhivõlas summas 920 eurot, millega lahendatakse viidatud laenulepingust tulenev võla kohustus. Nõude aluseks jääb käesolev võlatunnistus-kokkulepe (dtl 40-41).
10.Kohtu hinnangul on kostja poolt 26.08.2020 allkirjastatud võlatunnistus-kokkuleppe näol tegu konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõistes. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistuse tunnistamisel konstitutiivseks on määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus, n-ö aluskohustusest isoleeritud kohustus. Võlatunnistus on konstitutiivne, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus (vt nt Riigikohtu 17.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12). Kohtule nähtub võlatunnistuse sõnastusest, et pooled on expressis verbis leppinud kokku uues iseseisvas lõplikus kokkuleppes, millega kostja võtab endale kohustuse uues põhivõla summas. Kohtul puudub alus järeldada, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida milleski muus.
11.Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et 26.08.2020 tunnistas kostja hageja ees olemasolevat võlgnevust summas 920 eurot (dtl 4041). Hageja on esile toonud, et kostja on tasunud kokkulepitud võlgnevusest 150 eurot, mistõttu on põhivõla jääk 770 eurot. Ka kostja ise ei ole võlgnevuse olemasolu vaidlustanud.
12.Kostja tõi esile, et on ka laenulepingu katteks tagasimakseid teinud. Kohus on enese 12.10.2022 kohtunõudes kostjale selgitanud, et konstitutiivne võlatunnistus lõpetas poolte vahel senise laenulepingust tulenenud võlasuhte ja tekitas selle asemele uue. Kohus selgitas kostjale, et kohus ei hakka eelnenud laenulepingut käesolevas asjas ümber vaatama, hageja nõuet lahendatakse poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse pinnalt. Seega omavad käesolevas asjas tähtsust tagasimaksed, mida kostja on teinud võlatunnistuse sõlmimise järgselt. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud võlatunnistuse katteks tagasimakseid summas 150 eurot. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja leiab, et ta on võlatunnistuse katteks teinud tagasimakseid suuremas summas, tuleb tal seda tõendada. Kostja eeltoodut ei tõendanud. Seega puudub kohtul alus asuda järeldusele, et kostja poolt hagejale võlgnetav summa on tegelikkuses väiksem.
13.VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 26.08.2020 võlatunnistus-kokkulepe sisaldas ka maksegraafikut, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel 10 osas järgnevalt: 1) 50 eurot 17.08.2021; 2) 100 eurot 10.09.2020; 3) 100 eurot 10.10.2020; 4) 100 eurot 10.11.2020; 5) 100 eurot 10.12.2020; 6) 100 eurot 10.01.2021; 7) 100 eurot 10.02.2021; 8) 100 eurot 10.03.2021; 9) 100 eurot 10.04.2021; 10) 70 eurot 10.05.2021. Kostja on teinud tagasimakseid 26.08.2020 summas 50 eurot ja 11.09.2020 summas 100 eurot. Seega ei ole antud juhul kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, mistõttu on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-ist 100. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 770 eurot, on hagejal õigus nõuda selles ulatuses rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 770 eurot.
14.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 46,58 eurot ja lisanduva viivise alates 11.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Kostja on esile toonud, et võlatunnistusega kokku lepitud kompromiss-summa juba sisaldas esialgse laenulepingu alusel võlgnetud viivist.
16.Kohus selgitas enese 12.10.2022 kohtunõudes hagejale, et VÕS § 113 lg 6 näeb ette, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et hageja võib olla arvestanud intressi ka põhivõlas juba sisalduvalt intressilt ja viiviselt, on hageja kui laenuandja kohustus tõendada, et ta ei ole seda teinud. Kui hageja seda ei tee, ei ole alust ka viivist ega intressi vaidlustatud ulatuses välja
mõista (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus nr 3-2-1-169-13, p 30). Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid vaatamata kohtu selgitusele esitanud.
17.Kohus märgib, et asjaolu, et võlatunnistuses kokkulepitud kompromiss-summa 920 eurot koosnes laenulepingu nr xxxx tagastamata laenusumma põhiosast, intressidest ja viivistest, nähtub juba võlatunnistusest endast (vt dtl 40). Seega rikub hageja sissenõutavaks muutnud ja edasiulatuva viivise nõue VÕS § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu ning kohtul ei ole võimalik seadusega vastuolus olevat nõuet rahuldada. Hageja ei ole esile toonud kui suure osa võlatunnistuses kokkulepitust moodustas laenulepingu alusel võlgnetud põhivõlgnevus ning kui suure osa intressid ja viivised, mistõttu ei ole kohtul viivisenõuet võimalik rahuldada ka vähendatud ulatuses.
18.Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hageja sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud 87,71% ulatuses kostja kanda ja 12,29% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 770 eurot, mis hagetavast summast 877,91 eurot (s.o põhinõue + sissenõutavaks muutunud viivis + jooksev viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 61,33 eurot) moodustab ca 87,71%.
20.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 245 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot põhjendatud.
22.Kostja pole asjas menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule nähtuvalt pole kostjal ka asjas menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
23.Võttes arvesse menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt seega hageja kasuks välja mõista 87,71% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest (245 eurot), s.o 214,89 eurot.
24.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.