3.Välja mõista kostjalt L. T.lt hageja BIGBANK AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 265,95 eurolt) alates 20.04.2022.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni lepingujärgses määras 21,9% aastas.
4.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja L. T. kanda ja välja mõista L. T.lt hageja BIGBANK AS kasuks menetluskulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja 00 senti, sh riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
5.Välja mõista kostjalt L. T.lt hageja BIGBANK AS kasuks viivis menetluskuludelt (450 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluse peatamata jätmise osas ei kuulu kohtuotsus edasikaebamisele. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.BIGBANK AS esitas 04.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2045,69 euro saamiseks. Kohus tegi 08.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik L. T. esitas 11.03.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.03.2022.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja L. T. 30.01.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1 303 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 21.9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Alates 30.01.2019.a. (s.o. lepingu sõlmimine)
kuni lepingu ülesütlemiseni 13.09.2019.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 115.17 eurot, millest arvestati 37.05 eurot krediidisumma ja 73.85 eurot intressi katteks, 4.75 eurot lepingu haldustasu ja 0.05 eurot viivise katteks. Hageja hoiatas 28.08.2019.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 13.09.2019.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1 381.83 euro tasumist, millest 1265,95 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 93.23 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 1,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 15 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 6.15 eurot lepingu haldustasu (Ülesütlemise avalduses ekslikult sõnastatud lepingu sõlmimise tasuna). Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 2 101,90 eurot, sh põhivõlgnevus 1 265,95 eurot, intressid 93,23 eurot, haldustasu 6,15 eurot, võla sissenõudmise kulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 19.04.2022 summas 721,57 eurot. Peale võlgnevuse summas 2 101,90 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 20.04.2022 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni lepingujärgses määras 21,9% aastas, menetluskulud kogusummas 450 eurot, sh riigilõiv kogusummas 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 69,69 eurot ja hagiavalduse riigilõiv 280,31 eurot) ja õigusabikulud 100 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja 22.04.2022.a vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on esitatud tema vastu alusetult ning see tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et tema poeg sõitis 2018. aasta lõpus tööle Tallinna. Pojal olid mõned täitmata trahvid ning tema pangakonto arestitud. Kostja poja tööandja avaldas, et töötasu tuleb üle kanda arestimata arvele ning sellel põhjusel veenis ta pettuse teel kostja poega edastada talle kostja ID-kaart. 2019. aasta algul sai kostja teada, et justkui tema oleks võtnud laene. Hakkasid ilmuma võlateated väidetavatelt võlausaldajatelt. Kostja ei ole võtnud ühtegi laenu ega sõlmitud ühtegi laenulepingut. L. T. pöördus politseisse ning tema avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus nr 19244000935 põhjusel, et ajavahemikus 18.10.2018 – 04.03.2019 oli tundmatu isiku poolt pettuse teel vormistatud kostja nimele laenud. Kostja ei oska internetti kasutada ning kostjal puudub e-posti aadress. Kostjal puudus igasugune vajadus laenu võtmiseks. Kostja ei ole laene laenuandjatelt saanud. Kostjal on ainult üks pangakonto ja see on Swedbank AS-s ja pangakontost on näha, et kostja ei saanud laene. L. T. leiab, et BIGBANK AS hagi on esitatud alusetult ja palub jätta see rahuldamata. Hagiavalduse juurde on lisatud laenuleping, mis on allakirjutatud kostja ID-kardiga. Kostja ei ole aga seda isiklikult teinud ega soovinud laenutaotlust esitada ja laenulepingut sõlmida. Osa laenutaotlustes märgitud kontaktandmetest ei kuulu kostjale. On õigesti märgitud kostja nimi, isikukood ja elukoha aadress. E-postiaadress, telefon ja pangakonto numbrid ei kuulu kostjale. Kostja ei kasuta internetti ja temal puudub e-postiaadress. Kostjale on teadmata, kellele kuuluvad ja kelle kasutuses on laenutaotlustes märgitud pangakonto numbrid. Kostja ei ole BIGBANK ASlt laene saanud ning hageja ei seda tõendanud. Kostja ei teinud hagejale ka laenude tagasimakseid. Kostjale on teadmata, kes seda võis teha. Kostja rõhutab, et tema ei soovinud sõlmida BIGBANK AS-ga ning ei pöördunud äriühingu poole laenulepingu sõlmimiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja kõrvanõuded moodustavad kokku 835,95 eurot (s.o 93,23 eurot intress, 721,57 eurot viivis, 6,15 eurot lepingu haldustasu ja 15 eurot sissenõudekulud). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt enda kasuks lisanduvad viivised alates 20.04.2020. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutud kõrvalnõuete ulatus (sh viivise määr) on põhjendamatu suur.
Kostja taotleb vähendada kõrvalnõuded nullini. Eeltoodu alusel kostja taotleb jätta hagiavaldus rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.28.04.2022.a kohtunõudega palus kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuril kohtule teatada: kas L. T. on kriminaalasjas nr. 19244000935 tunnistatud kannatanuks; info kriminaalasja lahendamise seisu kohta, sh selle kohta, kas kriminaalasi on edastatud kohtusse, samuti esitada kriminaalasja nr. 19244000935 menetluse algatamise määrus.
5.Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 09.05.2022 vastusest nähtub, et „Kriminaalasjas nr 19244000935 on L. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kannatanuna üle kuulatud 19.09.2019, 22.10.2019 ja 10.03.2020. Kriminaalasi nr 19244000935 on 25.01.2021 lõpetatud KrMS § 200 ́1 lg 1 alusel (kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määruse alusel).“
6.14. oktoobril 2022.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ning tegi neile ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus märkis, et kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 28.10.2022. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg on 31.10.2022, vastuväidete esitamise tähtaeg on 07.11.2022. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja teatab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade saabumist.
7.Hageja esindaja esitas 31.10.2022 seisukoha, milles jäi eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde. Hageja märkis, et kostja esindaja hagejaga ühendust ei võtnud. Hageja pöördus 20.10.2022 e-kirjaga kostja esindaja poole kompromissläbirääkimistesse astumiseks. Hageja palus kostjapoolset nägemust kompromissi sõlmimise tingimustest. Kostja esindaja hageja pöördumisele ei reageerinud ega omapoolset ettepanekut ei esitanud. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Kohtule on koos hagiavaldusega edastatud hagi aluseks olev tarbijakrediidileping, millest nähtuvalt puudub vaidlus, et kostja on nimetatud lepingu allkirjastanud isiklikult digitaalse allkirjaga. Hageja juhib kostja tähelepanu, et ka olukorras, kus kostja ID-kaarti kasutades andis tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kolmas isik, on Riigikohtu praktika kohaselt lepinguliste kohustuste täitmise eest vastutavaks isikuks siiski ID-kaarti omanik. Kostja poolt esitatud tõendamata väited kolmandate isikute tegevuse osas ei saa olla hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks.
8.Kostja esindaja esitas 31.10.2022 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid kostja menetluskulud 150 eurot (1,25 tundi, tunnihinnaga 120 eurot – käibemaks).
9.05.01.2023.a teatas kohus menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.01.2023 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Kohus tegi veelkord pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 17.01.2023.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
11.BIGBANK AS ja kostja L. T. sõlmisid 30.01.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX, millega hageja andis kostjale laenu 1 303 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX alusel võttis kostja laenu 1 303 eurot intressiga 21,9% aastas ja 0.0608% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 11.03.2019 maksegraafiku alusel iga kuu 10-12. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepinguhaldustasust koosnevaid makseid summas 37,41 eurot, esimene makse moodustas 40,83 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 12.02.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 2 248,94 eurot. Alates 30.01.2019.a. kuni lepingu ülesütlemiseni 13.09.2019.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 115.17 eurot, millest arvestati 37.05 eurot krediidisumma ja 73.85 eurot intressi katteks, 4.75 eurot lepingu haldustasu ja 0.05 eurot viivise katteks.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. Vastavalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale (VÕS § 1 lg 5 järgi füüsilisele isikule, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega) krediiti või laenu.
13.Eeltooduga on tuvastatud, et BIGBANK AS ja kostja sõlmisid 30.01.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 303 eurot, seega on tegemist tarbijakrediidi lepinguga VÕS § 402 mõttes. Lepingust tulenevalt on laen kantud üle kostja arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXX. BIGBANK AS ütles lepingu üles 13.09.2019. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur alustas 19.09.2019.a. kriminaalasja nr 19244000935 menetlust KarS § 213 tunnustel, et ajavahemikus 18.10.2018-04.03.2019 tundmatu isiku poolt pettuse teel oli L. T. nimele vormistatud laene; kriminaalasja nr 19244000935 menetlus lõpetati 25.01.2021.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 30.01.2019 BIGBANK AS tarbijakrediidileping nr XXXXXXXXX, mis sisaldab ka üldtingimusi ja maksegraafikut, leping sisaldab kostja isikuandmeid (nimi, isikukood, aadress), millest võib teha järelduse, et lepingu sõlmimine on toimunud kostja dokumendi ja selle PIN-koodi kasutamisega;
• • • • • • •
Laenutaotlus, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht – nii laenutaotlus, infoleht ja laenuleping on L. T. poolt allkirjastatud tema ID-kaardiga 30.01.2019 kell 11:17; Info laekumiste (tagasimaksete) kohta; Ülesütlemise hoiatus koos tõlkega; Ülesütlemise avaldus; 2 meeldetuletust; PPA 24.10.2019 nõudekiri; PPA vastus.
16.Kostja L. T. tugineb vastuväidetes alljärgnevale: • kostja ei ole ise laenu taotlenud ega laenu saanud; • laenulepingul märgitud konto (kuhu laen kanda) ei kuulu L. T.le; • kostja poja tööandja avaldas, et töötasu tuleb kanda arestimata arvele ning sel põhjusel veenis pettuse teel poega esitama talle kostja ID-kaardi; • ajavahemikus 18.10.2018-04.03.2019 on kostja nimel pettuse teel tundmatu kolmas isik vormistanud erinevaid laene; • kostjale kuulub ainult arvelduskonto AS-s Swedbank, millele ei ole raha laekunud; • osa laenutaotluses märgitud andmetest ei kuulu kostjale (kostja ei kasuta internetti, puudub e-posti aadress, märgitud on vale telefoni number, õigesti on märgitud kostja nimi, isikukood ja aadress); • kostja ei ole esitanud laenuandjale tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks.
17.Kohus ei nõustu kostja väidetega selles, et tal puudub puutumus hagiavalduses viidatud laenulepingutega. Vastavalt VÕS § 9 lg 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta ei ole lepingut sõlminud ja laenu saanud. Antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, laenusaaja on end autoriseerinud ID-kaardi abil ning laenutingimustes märgitud konto (XXXXXXXXXXXXXX7 Coop Pank) kuulub L. T.le (tsiviilasja xxx raames on Coop Pank 08.06.2021.a. esitanud vastuse konto kuuluvuse kohta). Laenu väljamakse on teostatud L. T. lepingus märgitud kontole nr. XXXXXXXXXXXXX, mis kuulub Coop Pank AS-le. Laenulepingu alusel on teostatud tagasimakseid summas 115,17 eurot. Kostja väited nagu oleks tema poja tööandja pettuse teel veennud välja kostja ID- kaardi, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Tööandjale piisab kontonumbrist, kuhu töötasu makseid kanda, selleks ei vaja tööandja kellegi ID-kaarti ega veel vähem selle PIN koode. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleks tema käest välja läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Oma isikut tõendava dokumendi andis L. T. oma pojale. Isiku enda kohustus on tagada, et tema isiklike koodide kasutamine toimuks tema kontrolli all ning kostja ise vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt üle antud PIN-koode kasutades. Kostja jaoks põhjustas negatiivse tagajärje tema enda kergemeelne dokumentidega ümberkäimine.
18.Riigikohus on 16.12.2019 kohtuotsuse nr. 2-16-124450 p. 22-24 märkinud, et „22. Kolleegium asub seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.
23.Praeguses asjas esitatud väidete kohaselt andis kostja talle väljastatud ID-kaardi ja PINkoodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes väidetavalt andis kostjana esinedes lepingu tekkimise eelduseks oleva tahteavalduse. Juhul, kui asja arutamisel peaks tuvastatama, et kostjale
väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid ei väljunud kostja valdusest kostja süüta, tema tahte vastaselt, vaid kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes kostjana esinedes võttis viimasele lepingulisi kohustusi, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas IDkaardi ja PIN-koodide andmist kolmandale isikule tuleks käsitada kostjalt kolmandale isikule üldvolituse andmisena. Tsiviilõigus võimaldab anda teisele isikule esindusõigust (volitust) kas kõikide tehingute tegemiseks või väga laiaulatusliku tehingute ringi jaoks. ID-kaardi ja selle PINkoodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131). 24. Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.“
19.Käesoleva menetluses ei ole kostja millegagi tõendanud, et tema ID-kaart ja selle PIN-koodid oleksid tema valdusest välja läinud tema süüta, tema tahte vastaselt. Ei ole eluliselt usutav, et tundmatu kolmas isik, kes on väidetavalt pettusega saanud enda kätte kostja ID-kaardi, oskab laenutaotlusse märkida õigesti muuhulgas kostja aadressi, samuti andmed selle kohta, et kostja on pensionär ja pensioni suuruse. ID-kaardil, isegi kui uskuda kostja väidet, et dokument läks tema valdusest välja kostja tahte vastaselt, puuduksid kaardi valdajal andmed kaardiomaniku elukoha, staatuse (pensionär) ja pensioni kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale isikule üle kostja tahte vastaselt, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu BIGBANK AS ja L. T. vahel sõlmituks. Hageja nõue on seega esitatud õige isiku vastu. Lepingu poolena vastutab L. T. ka lepingust tulenevate kohustuste eest.
20.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 30.01.2019 tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas 1 265,95 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intress
21.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et BIGBANK AS on võimaldanud laenu andmist/saamist oma majandustegevuse raames, st on andnud kostjale laenu. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 28,88% aastas, intressimäär 21,9% aastas ehk 0,0608% päevas. Kostja esinda esitas vastuväited seoses intressiga, paludes vähendada selle nullini. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Tegemist on laenulepinguga, leping sõlmiti tähtajaliselt ja kestis kuni lepingu lõppemiseni ja/või ülesütlemiseni. Hageja on arvestanud tarbijakrediidilepingult nr XXXXXXXXX intressi alates 30.01.2019 kuni 13.09.2019, so lepingu ülesütlemiseni, summas 93,23 eurot.
22.Kuna kostja on jätnud laenu tagastamise kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 93,23 eurot. Viivis
23.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt BIGBANK AS tarbijakrediidilepingu punktile 6.1, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p. 3, arvestatakse maksetega viivitamisel viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras.
24.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 21,9% aastas ehk 0,0608% päevas, alates viimase, so 13.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1,50 eurot, millele lisandub viivis alates 14.09.2019-19.04.2022 summas 720,07 eurot, kokku 721,57 eurot. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutud viivise määr on põhjendamatult suur. Kostja märgib, et: „VÕS § 113 lg-st 1 nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 1132 lg-st 5 nähtub, et sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija
võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.“
25.Kohus pöörab kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kostja on lepingust tuleneva viivise ja selle määraga nõustunud, hageja poolt nõutav viivis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mis võiks anda aluse lugeda viivisenõue tühiseks (Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.). Samuti palu hageja lisanduva viivise mõista välja mitte alates 20.04.2020, vaid alates 20.04.2022. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohus on korduvalt teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, millega hageja oli nõus, kuid kostja mitte. Kompromissi sõlmimine oleks mh andnud võimaluse vähendada ja/või üldse välistada viivise nõude (kompromissi sõlmimine oleks aidanud vähendada ka menetlusulusid).
26.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 30.01.2019 tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX tuleneva viivise summas 721,57 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Laenuhaldustasu (hooldustasu)
27.Vastavalt tarbijakrediidilepingule on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 1,50 eurot kuus. Kostja võlgneb laenulepingu hooldustasu 4 kuu ja 3 päeva eest, kokku summas 6,15 eurot. Kostja on antud tasuga nõustunud.
28.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 30.01.2019 tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX tuleneva haldustasu (hooldustasu) summas 6,15 eurot. Sissenõudmiskulud
29.VÕS §-s 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse; laenulepingu ülesülemise teatise ja meeldetuletused. Tegemist on mõistlike kuludega võla sissenõudmisega seotud nõude esitamiseks.
30.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
31.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagis taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 450 eurot, sh riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 450 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (450 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
33.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.