2-21-140258/33 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja perioodil 08.08.2018 - 22.02.2019. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 06.12.2018 EP opereeritavale Ülemiste City (Tallinn) parkimisalale, mille eest talle väljastati 06.12.2018 parkimistrahv leppetrahvinumber 1290 6121 8152 6037, leppetrahvi summa 30 eurot, maksetähtajaga 20.12.2018 ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vaidlus puudub, et kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile nr 1290612181526037, mis jäeti 07.12.2018 rahuldamata ja leppetrahvi otsus jäi jõusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit AUDI A8 numbrimärgiga xxxx hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Kostja vastuväited selle kohta, et ta on EP klient alates 2019 aastast, rentinud neilt parklat aadressil Härma 10, Tallinn, mis eeldas, et tal pole hageja ees eelnevaid võlgnevusi aastast 2016.a ja 2018.a ning et ta on kõik arved tasunud, ei ole käesoleva võlanõude osas asjassepuutuvad, sest trahvinõue on esitatud sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018 EP opereeritaval Ülemiste City (Tallinn) parkimisalal parkimise eest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna väljastatud makseettepaneku järgselt peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale selgitanud leppetrahvi väljastamise asjaolusid ja et kostjal oli leping hagejaga aadressil M.Härma 10 parkimisalal sõiduki xxxx, mitte sõiduki xxxx kohta. Kirjavahetusega raamatupidaja K. S.iga on tõendatud, et hageja raamatupidamine esitab arveid klientidele vastavalt rendilepingutele, mis on seotud konkreetse kliendiga. Hageja arvega nr 9464678 04.02.2021 on tõendatud, et see on esitatud kostjale lepingu nr 36763 kehtivusega alates 14.10.2020 alusel sõiduki reg.nr xxxx parkimise eest aadressil M.Härma 10 Tallinnas maksumusega 15,83 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kokku 19.00 eurot. Seega ei tõenda saldokinnitus AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018 EP opereeritaval Ülemiste City (Tallinn) parkimisalal parkimise eest tasumist. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited, selle kohta, et hageja on ka eelnevalt temalt püüdnud alusetult raha välja pressida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude number 1290 6121 8152 6037, maksetähtajaga 20.12.2018 tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

7.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Parkimislepingu rikkumise tõttu kostjale väljastatud leppetrahvinõude number 1290 6121 8152 6037 maksetähtaeg oli 20.12.2018, järelikult tuli kostjal kohustus täita hiljemalt 20.12.2018. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõude aegumine leppetrahvi sissenõudmiseks algas 21.12.2018 kell 00:00 ja lõppes 20.12.2021 kell 24:00. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2021, mis kostja vastuväite tõttu anti üle menetlemiseks maakohtule. Järelikult ei ole hagi aegunud ja kohtul puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine