Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-140258
Kohtuasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Piret Muinast Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 31.01.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-140258 menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-140258 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 05.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga YYYYYY omanik / vastutav kasutaja 08.08.2018 - 22.02.2019. Sõiduk oli 06.12.2018 pargitud hageja opereeritavale Ülemiste City parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega olnud fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1290612181526037 maksetähtajaga 20.12.2018, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja esitas 07.12.2018 vastuväite. Hageja vastas kostjale 07.12.2018, et leppetrahvi otsus jääb jõusse. Kostja ei asunud kohustust täitma.
3.Hageja saatis posti teel tähitud kirjaga nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kostja ei vastanud. Võla sissenõudmiskulu on tekkinud seoses Transpordiametile saadetud päringuga sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks, päringuga rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega. Seega kokku palus hageja mõista kostjalt välja 40 eurot (leppetrahv 30 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot).
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et on kõik arved hagejale tasunud, sest ta on hageja klient alates 2019. aastast ja on peale nõuete väljakirjutamist kasutanud hageja teenuseid kuude kaupa, rentides parklat aadressil Härma 10, Tallinn. Parkimisplatsi rentimine eeldas, et tal puuduvad hageja ees eelnevad võlgnevused. Ka hageja raamatupidaja on kinnitanud, et kostja saldo on null. Viimane makse 19 eurot parkimisteenuste eest tehti 18.01.2022 ja peale seda on kostja saldo null. Seega ei ole tõenäoline ega võimalik, et kostjal on maksmata arved. Kostja esitas 16.01.2023 ärakuulamisel vastuväite, et hagi on aegunud ja palus kohtul kohaldada nõude aegumist ning jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja on seisukohal, et kostja väited rendilepinguga seotud arvete tasumise kohta ei ole käesoleva leppetrahvinõude puhul asjakohased. Kostjal on parkla rendileping hagejaga sõiduki numbrimärgiga XXXXXX osas aadressil Härma 10, Tallinn. Leppetrahv on aga väljastatud 06.12.2018 sõidukile numbrimärgiga YYYYYY parkimistingimuste rikkumise tõttu Ülemiste City parkimisalal ning kostja on sellest teadlik. Arvestades ka, et raamatupidamine väljastab arveid klientidele vastavalt rendilepingutele ning et leppetrahvid väljastatakse sõidukitele, millega tegeleb krediidiosakond, pidi kostja teadma, et hageja raamatupidaja poolt väljastatud info kostja saldo kohta oli seotud rendilepinguga. Kostja ei saanud eeldada, et raamatupidaja poolt väljastatud info puudutab sõiduki numbrimärgiga CCCCCC leppetrahve. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 40 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-140258
7.Maakohus tugines VÕS § 3 p-le 1, § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 11 lg-le 1, § 16 lg-le 1 ja § 20 lg-le 1. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritavate parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on mh avaldatud selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks.
8.Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et nende rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
9.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (Riigikohtu otsus nr 2-17-117146, punkt 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et selleks peaks piisama, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
10.Vaidlus puudub, et kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile, see jäeti 07.12.2018 rahuldamata ning leppetrahvi otsus jäi jõusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit numbrimärgiga YYYYYY hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.
11.Kostja selgitused, et ta on 2019. aastast hageja klient, tal on hagejaga parkla rendileping aadressil Härma 10, Tallinn ei ole käesoleva võlanõude puhul asjassepuutuvad, sest trahvinõue on esitatud sõiduki numbrimärgiga YYYYYY 06.12.2018 hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal parkimise eest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna väljastatud makseettepaneku järgselt peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale selgitanud leppetrahvi väljastamise asjaolusid ja tõenditega tutvumise võimalusi. Samuti oli makseettepanekul kirjas, et trahv väljastati sõidukile numbrimärgiga YYYYYY.
12.Kirjavahetusega hageja raamatupidajaga on tõendatud, et raamatupidamine esitab arveid klientidele vastavalt rendilepingutele. Hageja arvega nr 9464678 04.02.2021 on tõendatud, et see on esitatud kostjale lepingu nr 36763 alusel sõiduki numbrimärgiga XXXXXX parkimise eest aadressil Härma 10, Tallinnas maksumusega 15.83 eurot kuus, millele lisandub käibemaks,
2-21-140258 kokku 19 eurot (dtl 123-124). Seega ei tõenda saldokinnitus AUDI A8 numbrimärgiga YYYYYY 06.12.2018 hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal parkimise eest tasumist.
13.Samuti leidis maakohus, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks 10 eurot. Väljavõttega Omniva iseteenindusest ja meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
14.Maakohus leidis, et hagi ei ole TsÜS § 142 lg 1 järgi aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Leppetrahvinõude maksetähtaeg oli 20.12.2018, järelikult tuli kostjal kohustus täita hiljemalt 20.12.2018. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõude aegumine leppetrahvi sissenõudmiseks algas 21.12.2018 kell 00:00 ja lõppes 20.12.2021 kell 24:00. Kuna hageja on 05.12.2021 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, on ta sellega vältinud nõude aegumist (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3). Järelikult ei ole hagi aegunud ja kohtul puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.
15.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
16.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud koosnevad hagiavalduse koostamise, lisade komplekteerimise, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 15.03.2022 seisukohaga tutvumisest ja analüüsist ning sellele vastuse koostamisest ja maakohtule esitamisest 0,5 tundi, kostja 16.01.2023 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 1 tund.
18.Kostja hageja menetluskuludega ei nõustunud ja esitas enda menetluskulude nõude 4500 euro kohta Lindorff OÜ kviitungi. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja kui enda menetluskulud, puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle suurust kindlaks määrata.
19.Kohus, võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 80 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, kahte seisukohta ja seisukohtade avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele, leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks
2-21-140258 väljamõistmisele täies ulatuses kokku 280 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 400 eurot (100+20+280).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas 02.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et tal ei ole hageja ees maksmata arveid. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole tema tõendit seoses raamatupidaja saldokinnitusega arvesse võtnud. Selle tõendiga on hageja kinnitanud, et kostjal puuduvad maksmata arved tema ees. Kuna maakohus tõendit arvesse ei võtnud, esitas kostja apellatsioonkaebuses taaskord tõendi hageja kinnituse kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
23.Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab kolleegium menetluslikud selgitused (III). I
24.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 40 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.
25.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.
26.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud
2-21-140258 menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, punkt 15).
27.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta tõendi saldokinnitusest, mis tõendab, et kostjal ei ole hageja ees maksmata arveid. Maakohus on oma otsuse punktis 5 kostja sellekohast vastuväidet käsitanud ning selgitanud, miks ei ole nimetatud saldokinnitus käesoleva leppetrahvinõude puhul asjassepuutuv ja tähtsust ei oma kostja väited, et tal on rendilepinguga seotud arved makstud.
28.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). II
29.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega tema kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitis 400 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.
30.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-9335, punkt 14).
31.Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
32.Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.
33.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, punkt 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
2-21-140258
34.Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III
35.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
36.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 100 eurot).
37.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
38.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.