Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

-

hagi on esitatud vale kostja vastu ja õige isiku vastu on nõue aegunud. Sõiduauto numbrimärgiga 587 TNB vastutav kasutaja oli kostja, kuid 1. juunil 2019 (mis oli laupäev ja millal on Tartus tänaval parkimine tasuta) kasutas sõidukit erasõiduks K.K., kes parkis sõiduauto ekslikult hageja parklasse, pidades seda parklat Tartu linnale kuuluvaks. XXX oli liikluseks suletud ning K.K.-l puudus võimalus koju pääseda. Kostja esitas kohtule sõidupäeviku, millest nähtuvalt 1. juunil 2019 toimus 3 km pikkune erasõit. Kostja selgituste kohaselt K.K. saabus 1. juuni 2019 hommikul Tartusse ning suundus seejärel Pepleri tänaval elava laste isa juurde oma lastele järgi, kust võttis ka kõnealuse auto. Pepleri tänavalt sõitis K.K. koos lastega Tähe 4 parklasse, et viia laste isiklikud asjad koju Päeva 25 aadressile. Vahepeal tehti parklas vaidlusalune trahv. Pärast kodus käimist sõitis K.K. koos lastega edasi poodi, mis oli samuti erasõit. Seejärel sai sõiduauto juba Tähe tänavale pargitud, kus oli nädalavahetusel parkimine tasuta. Leppetrahvi nõue on esitatud 1. juunil 2019. K.K. saatis 3. juunil 2019 hagejale teate, milles palus leppetrahvi tühistada, põhjendusel et XXX oli liikluseks suletud ja ta ei teadnud, et tegemist oli tasulise parklaga. Hageja ei olnud nõus leppetrahvi tühistama. Kostja eeldas, et hageja on leppetrahvi nõudest loobunud, kuid peaaegu kolm aastat hiljem esitas hageja ilma hoiatamata kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Väidetavalt 2022 aprillis saadetud e-kirja ei ole kostja märganud. Kuna hagejale oli teada, et sõiduautot kasutas ning vaidlusaluse parkimislepingu sõlmis K.K., siis oleks hageja pidanud esitama hagi K.K. vastu mõistliku aja jooksul. Arvestades et liiklusseaduse § 72 lg 2 järgi peab sõiduki vastutav kasutaja hoidma andmeid sõiduki tegeliku kasutaja kohta kuus kuud, tuleks lugeda hagi esitamise mõistlikuks ajaks maksimaalselt kuus kuud leppetrahvi tegemisest. Kuigi nõuete üldine aegumistähtaeg on kolm aastat, võttis hageja nõude esitamisega üks kuu enne nõude aegumist teadlikult riski, et esitades hagi vale isiku vastu, on õige kostja vastu nõue aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel. Asjaolu et K.K. on kostja juhatuse liige ning ta on kinnitanud vaidlusaluse sõidukiga sõitmist ja parkimist, ei tähenda vaidlusaluse nõude tunnustamist ega peata ega pikenda vaidlusaluse nõude aegumist füüsilise isiku vastu;

-

isegi kui hagi on esitatud õige kostja vastu, ei ole kostjaga parkimislepingut sõlmitud. K.K. saabus 1. juunil 2019 Tartusse ning soovis koos lastega pääseda oma kinnistule, mis asus vaidlusaluse parkla kõrvaltänavas. Paraku ei olnud võimalik sõiduautoga Päeva 25 parklasse sõita, kuna päeva tänav oli täielikult suletud. Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakonna otsuse järgi suleti XXX asfalteerimistööde tõttu perioodil 31. mai 2019 kuni 1. juuni 2019 kell 9-16. Tänava sulgemisloa saanud isik pidi paigaldama infotahvlid ja informeerima kohalikke elanikke ja ettevõtteid eesootavatest liikluspiirangutest otsepostitusega ning tagama suletavas teelõigus kohalike elanike juurdepääsu kinnistutele. 1. juunil 2019 oli XXXa algusesse paigaldatud sissesõitu keelav märk ja füüsiline takistus. Puudusid juhised, kuidas sõiduautoga XXXa lõpus asuvale kinnistule pääseda. Kuna sõiduautoga ei olnud võimalik Päeva 25 parklasse sõita, siis parkis K.K. sõiduauto XXXa kõrval asuvasse parklasse, mida ta ei olnud kunagi varem kasutanud ning pidas seda avalikuks parklaks, kus on nädalavahetusel parkimine tasuta. Kui K.K. oleks teadnud, et tegemist on eraparklaga, oleks ta parkinud Tähe tänavale, kus parkimine oli tasuta. Kõnealusesse parklasse sisse sõites ei ole tänavalt parkimiskorraldust reguleerivaid märke näha. Parkla sissesõidutee ääres on suur puu, mis juunikuus on lehtedes. Kostja ei näinud parklas parkimislepingu tingimusi. Hagiavaldusele lisatud pildid ei tõenda,

et parkimislepingu tingimused olid paigaldatud vaidlusalusesse parklasse juba 1. juunil 2019. Lisatud piltide seas on mh pilte erinevate parklate parkimistingimustest ning tõenäoliselt oluliselt hiljem tehtud pilt. Isegi 10. septembri 2022 seisuga ei ole parklasse paigaldatud ühtegi arusaadavat tasulist parkimist korraldavat märki (välja arvatud puu taha peidetud märk). Lisatud piltidel olevat parkimislepingu teksti ei ole võimalik lugeda. Hagis ei ole viidatud, millise parkimislepingu punkti alusel on esitatud leppetrahvi nõue, millisel alusel sissenõudmiskulude nõue ja millisel alusel õigusabikulude nõue. Samuti, kuna parklasse sõites jääb XXX 25 parklasse sissesõidust teises suunas ja eeldusel, et 1. juunil 2019 seal oli, ei saanud K.K. puulehtede varjus olevaid parkimistingimusi kuidagi näha, sest autost väljudes liikus ta teises suunas. Hageja on professionaalne parkimisteenuse pakkuja, kellel oleks arvukalt võimalusi teha parkimiskorraldus vaidlusaluses parklas mõistlikult arusaadavaks. Näiteks saab parklasse paigaldada madalamal asuvaid märke, lisamärke/-tahvleid (mitte ainult sissesõidu juurde) või piirata parklasse sissesõitu tõkkepuuga; -

leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja kui professionaalset parkimisteenust pakkuvale teenuseosutajale oli teada, et parkla kõrval asuv linnatänav oli liiklemiseks suletud. Samuti pidi hagejale olema oma pikaajalisest erialasest kogemusest arusaadav, et kui kohalikud elanikud ei pääse sõiduautoga koju, siis võib tekkida olukord, kus mõni sundseisu pandud elanik pargib auto XXX kõrval asuvasse hageja parklasse. Hageja, nähes ja teades, et XXX on kaks päeva suletud, oleks saanud paigaldada enda parklasse täiendavad infotahvlid tasulise parkimise kohta. Selle asemel on hageja peitnud parkimiskorraldust reguleeriva märgi suure puu taha. Hageja kasutas XXX sulgemist omakasupüüdlikult ära ning vaatamata K.K. selgitustele ja palvele leppetrahv tühistada, keeldus sellest. Hageja ei pakkunud isegi leppetrahvi vähendamise võimalust, vaid hakkas survestama leppetrahvi tasumist sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudega, ehk 0,5 eurosest põhjendatud parkimistasust pooletunnise parkimise eest on hageja tekitanud kostja vastu juba 262 eurose nõude. Hageja selline käitumine ei ole kooskõlas ühiskonna üldiste moraalinormidega. K.K. parkis hageja praktiliselt tühjas parklas ligikaudu pool tundi, millega ei tekitanud hagejale 30 eurost kahju. Pigem ei tekkinud hagejale üldse mingisugust kahju. Hageja on arvestanud oma leppetrahvilt veel täiendavaid trahve ehk sissenõudmiskulu ja õigusabikulu, mis on sisuliselt samastatavad leppetrahviga. Hageja selline käitumine on heade kommetega vastuolus, kuna hageja väidetav kahju, mida leppetrahv peaks katma, ning kostja vastu esitatud nõue summas 262 eurot on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Lisaks ei saatnud hageja mõistliku aja jooksul, st kuue kuu jooksul mitte ühtegi meeldetuletust tasumata leppetrahvi kohta ega pakkunud võimalusi olukorra kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja 2020 majandusaasta aruandest on näha, et kostja muud äritulud (leppetrahvid, viivised, hüvitised ja muud) moodustavad 12,6% hageja müügitulust. Seega võib järeldada, et hageja ärimudel näeb ette olulise osa oma ärikasumi moodustamisest läbi leppetrahvide ja viiviste nõudmise. See tekitab küsimuse, kas hageja üldse soovibki oma parkimiskorraldust arusaadavamaks muuta, sest siis väheneksid äritulud 1,045 miljoni euro võrra. Muidugi on igal isikul õigus kohtusse pöörduda, kuid menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada;

-

parkimistingimused on leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudmise osas tüüptingimustena tühised, kuna kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult. Ligi pooletunnise parkimise eest 262 eurose trahvi nõudmine ei ole proportsionaalne samas parklas pooletunnise parkimise tasuga, mis on 50 senti;

-

hageja esitatud leppetrahvi nõue on ülemäära suur ja kostja taotleb leppetrahvi vähendamist parkimistasu kahekordse määrani, s.o ühe euroni. K.K. parkis auto parklasse ligikaudu pooleks tunniks, et käia oma kinnistul. Kui parkimisleping oleks sõlmitud, oleks parkimise eest tulnud tasuda 50 senti. Kõnealuses parklas on nädalavahetuseti alati vabu parkimiskohti ning selle ümbruses on linnatänavatel nädalavahetustel parkimine tasuta, mistõttu ei saanud kostja tekitada hagejale nii suurt kahju;

-

sissenõudmiskulud on põhjendamatud. Hagejale oli teada, et sõidukit kasutas K.K., kes palus mõned päevad hiljem leppetrahvi nõude tühistada. Kuna hageja ei olnud leppetrahvi tühistamisega nõus, siis oleks hageja saanud koheselt pöörduda kohtu poole, mitte viia läbi 40 eurost sissenõudmismenetlust, mis sisuliselt on samastatav leppetrahvi nõudega. Kostja palub vähendada sissenõudmiskulusid 0 euroni;

-

hageja õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja on professionaalne parkimisteenuse pakkuja, kes on esitanud tõenäoliselt tuhandeid hagisid, mis on kõik sama sisuga, kuid muudetud on vaid kostja, sõiduki ja parkimiskoha andmeid. Sellise hagi koostamine võtab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades aega mõne minuti või sellist hagi käsitsi tehes saab sellega hakkama õigusteadmisi mitteomav tehniline töötaja. Märkimisväärne on see, et hagi on esitanud EFTA Legal OÜ õigusbüroo jurist. EFTA Legal OÜ juhatuse liige on Helena Kask, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige. Seega võib järeldada, et sisuliselt on tegemist hageja sissenõudmisosakonnaga, mis tegeleb leppetrahvi nõuete menetlemisega;

-

kui hageja nõue on põhjendatud, siis kostjal tekib hageja vastu kahjunõue, mida saab tasaarvestada hageja nõudega. Hageja ootas kostja vastu nõude esitamisega ligikaudu kolm aastat ning esitas nõude kohtusse vahetult enne aegumist. Tartu Linnavalitsuselt saadud teabe kohaselt pidi tänava sulgemisloa taotlenud isik paigaldama infotahvlid ja informeerima kohalikke elanikke ja ettevõtteid eesootavatest liikluspiirangutest otsepostitusega ning tagama suletavas teelõigus kohalikele elanikele juurdepääsu kinnistutele. 1. juunil 2019 ei olnud suletavas teelõigus kohalikele elanikele juurdepääs nende kinnistutele tagatud. Seetõttu tekkis olukord, kus K.K. parkis sõiduauto XXXa kõrval asuvasse parklasse, mis juhtus olema hageja tasuline parkla. Kui kohus rahuldab hagi kostja vastu, on hageja tekitanud oma tegevusetusega kostjale kahju ulatuses, milles kohus kostjalt välja mõistab. Seda põhjusel, et kui hageja oleks oma nõude esitanud mõistliku aja jooksul, siis oleks kostja saanud kahjunõudega pöörduda isiku vastu, kes XXXa sulgemisega jättis talle seatud kohustused täitmata (st ei taganud K.K.-le võimalust parkida Päeva 25 Tartus asuvasse parklasse). Hageja on tekitanud olukorra, kus kostja nõue XXXa sulgenud isiku vastu on aegunud;

-

kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis palub kostja määrata kohtulahendi täitmise viisi nii, et kostja tasub hagejale 10 eurot kuus ega pea tasuma viivist.

Hageja täiendavad seisukohad

hageja on seisukohal, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kuna sõidukit kasutas kostja juhatuse liige, siis saab lugeda parkimislepingu sõlmituks kostjaga. Kostja puhul on tegemist isikuga, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning sellisel juhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seda eriti olukorras, kus tehingu on teinud juhatuse liige. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis K.K. eraisikuna. Sellesisulise vastuväite esitas kostja esmakordselt alles

vastuses hagile. Maksekäsu kiirmenetluses väitis kostja ainult, et leppetrahvi osas sai esitatud vastuväide ning vastuväite esitajale jäi märkamatuks et hageja opereeritavas parklas kehtivad teistsugused parkimistingimused. Sõidupäevik ja kassa sissetuleku order, mille kostja esitas tõendamaks leppetrahvi väljastamise kuupäeval erasõite, tuleks hageja arvates jätta tähelepanuta. Esitatud sõidupäevik ei vasta hageja arvates tegelikkusele. Hageja viitab mitmetele ebakõladele sõidupäevikus ning leiab, et dokumentidega on manipuleeritud ja need on esitatud hageja ja kohtu eksitamiseks ning vastutusest vabanemiseks. Kui kohus aktsepteerib kostja selgitusi ning esitatud tõendeid, taotleb hageja alternatiivselt kostja asendamist; -

hageja kinnitab, et leppetrahvinõudele osas on esitatud pretensioon, milles paluti leppetrahvid tühistada, kuna Merko tegevuse tõttu ei olnud võimalik 1. juunil 2019 koju sõita. Pretensioon on esitatud sõidukite kasutajate nimel ning pretensiooni esitanud isikuks on Viljar Kähari, mitte kostja ega K.K.. Vastuseks pretensioonile jäi hageja algse seisukoha juurde ja jättis trahviotsused jõusse. Kuna trahviotsuseid ei tühistatud, jääb hagejale arusaamatuks, kuidas oli kostjal võimalik järeldada, et leppetrahvinõudest loobuti. Lisaks saadeti kostja äriregistrist saadud e-posti aadressile XXX 20. aprillil 2021 meeldetuletuskiri, milles nõuti vaidlusaluse leppetrahvi tasumist. Riigikohtu seisukoha järgi saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt 21. aprillil 2021. Seega ei saanud kohtusse pöördumine tulla kostjale üllatusena;

-

nõue K.K. vastu ei oleks aegunud. K.K. oli leppetrahvinõudest teadlik juba selle väljastamise päeval. Kohtueelses suhtluses ega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamisel ei tuginenud kostja kordagi sellele, et nõue oleks esitatud vale isiku vastu ega esitanud ühtegi sellekohast tõendit. K.K.-d saab lugeda esitatud nõudest teadlikuks üheaegselt kostjaga ning ka K.K. jaoks on TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi aegumine peatunud alates 22. maist 2022, mil hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse;

-

hageja ei ole isik, kes oleks pidanud vastutama kostja pääsemise eest Päeva 25 parklasse ning reguleerima sellega seonduvat liiklust. Seega palub hageja jätta antud väited ja tõendid kohtul tähelepanuta;

-

kostja püüab kohut eksitada, esitades endale sobivate nurkade alt tehtud fotod. Hageja juhib tähelepanu, et kostja esitatud foto, millel tasulise parkimisala märk jääb puu varju, on tehtud kõnniteelt, mitte sõiduteelt. Vaevalt sisenes kostja sõidukiga parklasse kõnniteelt. Lisaks on foto tegemisel otsitud nurka, millelt hageja poolt paigaldatud märk nähtav ei oleks. Autoga sõites on märk parklasse sisse sõitjale nähtaval kohal ning võimalik aru saada, et sisenetakse eraparklasse, kus tuleb parkimise eest tasuda ka parkimistasu. Samuti oli sõiduki juhiistmelt sissesõidumärki selgelt näha. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et sissesõidu märk koos lepingutingimustega oli 1. juunil 2019 Tähe 4, Tartu parkimisalale paigaldatud. Hageja märgib, et tegemist on tüüptingimustega ning neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused;

-

leppetrahvinõue on esitatud parkimislepingu tingimuste p 5 järgi, mille kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Sissenõudmiskulud ja menetluskulud (sh õigusabikulud) on tekkinud kostja passiivsuse tõttu leppetrahvinõude tasumisel. Pärast vastuväite esitamist on hageja esindaja kostjale selgitanud, et hagimenetluses kaasneb

ka kõrgem riigilõiv ja esindajatasu. Siiski soovis kostja jätkata asja lahedamist hagimenetluses; -

hagejale jäävad mõistmatuks kostja viited sellele, et elanikud olid sundseisus ning samuti jääb arusaamatuks kostja ettekääne sõiduki parkimiseks hageja opereeritaval maal. Kostjal oli võimalus ise valida, kuhu ta oma sõiduki pargib ja kui ta mingil põhjusel sellega oma koju sõita ei saanud, kuna samal ajal toimusid teetööd. Kostja on valinud selleks hagejale kuuluva maa, kuid ei ole soovinud ettenähtud parkimistasu, leides, et kuna ta ei saanud kodu ees parkida, siis järelikult võis ta parkida eraparklas samadel tingimustel nagu kodu ees;

-

hageja ei mõista, millest järeldab kostja, et hageja pidi leppetrahvi väljastamise hetkel olema teadlik XXXa sulgemisest. XXXa sulgemine ei puuduta kuidagi hagejat ning parkimisteenuse osutamist Tähe 4, Tartu parkimisalal. Sissesõidumärk on paigaldatud vastavale alale juba 2016. aastal ning autoga parkimisalale sisenedes ei ole võimalik, et sõidukijuht ei märka tasulisele parkimisalale viitavat märgistust. Kostja ei ole ka tõendanud, milles seisneb hageja omakasupüüdlikkus seoses XXXa sulgemisega. Hageja ei hakanud pärast pretensioonile vastamist kuidagi ka kostjat survestama sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudega. Hageja on saatnud kostja kehtivale äriregistris märgitud aadressile meeldetuletuskirja ning võtnud kostjaga ühendust ka maksekäsu kiirmenetluse etapis, kus hageja ei nõudnud õigusabikulude hüvitamist, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa fikseeritud seaduses. Vastuväite järgselt selgitati kostjale hagimenetluses kaasnevat nõude suurenemist, kuid kostja soovis jätkata asja lahendamist hagimenetluses kohtus;

-

kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, mille kohaselt pargiti ligikaudu pool tundi. Kuna parkimise algusaega ei olnud fikseeritud, ei ole võimalik tuvastada, kui kaua kostja hageja parkimisalal parkis. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja toonud välja, et ta ei saanud autot 31. mai 2019 õhtul Päeva 25 hoovi parkida. Leppetrahv 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane ja ei ole ebamõistlikult suur;

-

Viljar Kähari esitatud pretensioonis puuduvad sõiduki kasutaja andmed. Hageja on teinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks päringu Transpordiametisse. Kuna kostja, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, viivitas leppetrahvi tasumisega, on hagejal õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot;

-

hageja palub jätta tähelepanuta kostja väited seoses tasaarvestusega. XXXa sulgemise ja kostja poolt parkimistingimuste rikkumise vahel puudub igasugune seos. Hageja ei saa olla vastutavaks isikuks selle eest, et XXX oli suletud ning kostjal oli vajalik parkida oma sõiduk mujale, valides selleks tasulise parkimisala, kus tuleb parkimise eest ka tasuda.

KOHTU SEISUKOHT

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

hindab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

esitamine 2 tundi, kostja vastusega tutvumine, selle analüüs ning hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine, fotode tegemine ja maakohtule esitamine 6,5 tundi, kostja täiendavate tõenditega tutvumine, nende analüüs, hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine, maakohtule esitamine 2,5 tundi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.