P-C K hagi J P vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7952 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P-C K (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja J P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
9.jaanuari 2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu P-C K 5. augustil 2022 ja 19. augustil 2022 esitatud hagist loobumine õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude osas ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada P-C K hagi J P vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
3.Välja mõista J Plt P-C K kasuks mittevaraline kahju 1000 eurot.
4.Välja mõista J Plt P-C K kasuks viivis põhinõudelt (1000 eurot) alates hagi esitamisest 29. oktoobril 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista J Plt P-C K kasuks varaline kahju 627 eurot.
6.Jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud J P kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega 1(14)
kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.P-C K (hageja) esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule hagi J P (kostja) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmiseks. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama Facebookist neli postitust, mõista kostjalt välja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitis ja sellelt alates hagi esitamisest viivis ning mõista kostjalt välja varaline kahju 627 eurot, mis tekkis kohtueelse nõude esitamise tõttu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt leidis hageja ja kostja vahel Tallinnas Y keskuses 27. septembril 2021 kella 9.58 paiku aset vahejuhtum. Hageja oli Y keskuse turvatöötaja ja kostja oli keskuse külastaja. Hageja täitis oma tavapäraseid tööülesandeid, kuni ühel hetkel pöördus hageja poole kostja, kes hagejat filmis ja takistas hageja liikumist. Kostja telefoni ära ei pannud ega allunud hageja korraldustele ning jätkas hageja filmimist ja häirimist. Hagejal oli õigus vastavalt turvaseaduse § 32 lg 1 p-le 3 kostja kinni pidada ja politseile üle anda. Kostja aga liikus sellele vaatamata lifti suunas, astus lifti ja lahkus. Hageja ja kostja vaheline juhtum jäi turvakaamerate vaatevälja. Turvakaamera salvestiselt ajahetkest 00.24 on võimalik näha, kuidas kostja (heledates riietes) pöördub paremale hageja poole ning kostjal on käes juba filmimiseks valmis telefon. Tegemist oli kostjapoolse ettekavatsetud provokatsiooniga ja kostja eesmärk oli hageja tööd häirida. Kostja on avaldanud pärast juhtunut Facebookis mitmeid postitusi, milles on esitanud hagejast järgmised ebaõigeid ja ebaõiget muljet loovaid (tema au teotavaid) väited (toodud kaldkirjas). • 27. septembril 2021 avaldas kostja enda Facebooki profiilil kaks samasisulist postitust (kell 18.48 ja 18.53), mille mõlema juures on lühike videoklipp hagejast ja mh järgmised väited: „/.../ Lifti juures ründas mind agressiivne turvatöötaja ja kui hakkasin teda filmima, läks ta hoopis närvi, kuid lõpuks põgenes. Nüüd on siis Tallinna Y keskuses „oma“ K R (xxx). Kui keegi selle jõhkardi ära tunneb, võiks kommentaarides kirjutada.“ • 27. septembril 2021 kell 18.53 avaldas kostja enda 27. septembril 2021 kell 18.53 avaldatud postituse all lisaks teise videoklipi ja järgneva kommentaari: „Küll tal hakkas ka endal oma lolluse pärast häbi ja põgenes.“ • 29. septembril 2021 kell 11.49 avaldas kostja V V 29. septembri 2021 kell 10.09 tehtud Facebooki postituse all kommentaari, mis sisaldas mh järgmised väited: „/.../ Käisin kohvikus „K“ Y keskuses ja kui pildil olevast jõhkardist suudate mööda lipsata, ei küsi keegi midagi.“ Kommentaari juures on kuvatõmmis kostja enda Facebooki lehel 27. septembril 2021 avaldatud postituse juures olevast videost ja kuvatõmmisel on tekst „Kes on see jõhkard?“. Kell 11.53 täiendas kostja oma kommentaari väitega: „Kui hakkate filmima, jookseb see mees kohe minema.“ Kommentaari juurde lisas kostja videoklipi, kus hageja väidetavalt minema jookseb. Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Kostja ise pöördus hageja poole ja hakkas hagejat provotseerima, mille peale hageja lõpuks olukorrast lahkus. Kostja poolt hagejast kolmandatele isikutele maalitud pilt (agressiivne turvatöötaja, kes läks närvi ja põgenes) on äärmiselt negatiivne ja halvustav ning teotab hageja head nime ja au. Kostja avaldas hageja kohta järgnevad ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:
2(14)
1) hageja ründas kostjat; 2) hageja põgenes filmimise peale, sest tal hakkas häbi; 3) hageja on agressiivne turvatöötaja; 4) hageja on jõhkard; 5) hageja läks filmimise peale närvi; 6) hageja on Y keskuse „oma K R“. Väited ründamise ja põgenemise kohta on ebaõiged faktiväited ning ülejäänud väited on ebakohased väärtushinnangud. Hageja laimamine on põhjendamatu. Väidete „jõhkard“, „agressiivne turvatöötaja“ ja „isik, kes läks närvi filmimise peale“ mõnitav ja halvustav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja on hagejat seostanud K. R, kes väidetavalt sundis xxx teist isikut suud ja nina katma ning läks kätega isikule kallale, samuti on K. R ründamise eest süüdi tunnistatud. Hageja ei ole kostjat sundinud maski kandma (27. septembril 2021 ei olnud maski kandmise kohustust) ega kostjale füüsiliselt kallale läinud. Hagejal oli turvatöötajana seaduslik alus tagada kaubanduskeskuses korda. Hagejat ei ole kellegi ründamise eest süüdi tunnistatud. Kuna kostja väärtushinnangud põhinevad ebaõigel faktiväitel (s.o hageja ründas teda) ja tema enda subjektiivsel arvamusel, siis on need väärtushinnangud ebakohased ning nende avaldamine õigusvastane. Kostjal puudus hageja nõusolek videoklippide avaldamiseks. Hagejat on võimalik videoklippidest ja kuvatõmmistest lihtsasti tuvastada. Kostja tegevus videoklippide avaldamisel oli õigusvastane. Kostja pole põhjendanud, milles hageja õigusvastane käitumine seisnes. Kuna kostja on teotanud hageja au läbi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise ning on lisaks rikkunud hageja isiklikke õigusi hageja kujutise õigustamatu kasutamisega, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju ja lõpetama kahju tekitava tegevuse. Hagejale põhjustatud moraalne kahju on suur. Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja vääritust inimesest, kes ei ole pädev töötama turvateenistuses ja kes ründab keskuse külastajaid. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja hagejat hakati töökaaslaste poolt mõnitama. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi. Kostja postituste mõju on jätkuvalt tunda. Hageja esitas kohtuvälise lahenduse leidmiseks kostjale nõudekirja, millele kostja ei vastanud ega eemaldanud postitusi ja kommentaare enne kohtusse pöördumist. Kostja pole hageja ees vabandanud. Kostja hoopis esitas hageja vastu alusetu vastuhagi ning on hagejale helistanud, saatnud SMS-e ja e-kirja teatega, et esitab hageja vastu nõudekirja ja hagi. Kostja on xxx õppejõud, keda ei saa võrrelda tavalise sotsiaalmeedias laimavaid kommentaare kirjutava inimesena, kes ei pruugi oma tegude tagajärgi suuta mõista. Arvestades kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine tahtlikku kahjustamist suure hulga inimeste ees ning kostja ebaõigete väidete intensiivsust, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Kuigi kostja on videod maha võtnud, siis postitus kahjustab jätkuvalt hageja mainet. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud 672 eurot (sh käibemaks).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleks jätta menetlusse võtmata, kuna kostja on postitused kustutanud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja oli 27. septembril 2021 minemas kella kümneks kohvikusse K, kuid Y keskuse I korrusel lifti oodates püüdis turvatöötaja (hageja) sundida kostjat maski ette panema. Kuna kostja oli kiirustades väljast tulnud ja lõõtsutas, ei tahtnud ta seda teha. Kuigi hageja kostjat füüsiliselt ei puudutanud, hakkas ta kostjat jälitama ja lahkus alles siis, kui kostja teda filmima hakkas. Kostja pani materjalid Facebooki, et hoiatada teisi keskuse külastajaid turvameeste
3(14)
ebaseaduslike rünnete eest. Materjalid on Facebookist kustutatud. Kostja hagi õigeks ei võta. Hageja tegutses seadusevastaselt. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest ei tulene maskide kandmise nõuet. Y keskus on avalik ruum, kuhu sisenemiseks pole vaja luba. Kostja ei nõustu kompromissiga, kuid on nõus vabandama. Seonduvalt esitatud väidete tõesuse ja kohasusega märkis kostja järgmist. Videokaamera salvestiselt nähtub, et hageja tahtis, püüdis ja üritas kostjat lifti juures lüüa ning et hageja põgenes filmimise peale, sest tal hakkas häbi. Hageja sundis kostjat maski ette panema ja takistas füüsiliselt kostjat lifti sisenemisel. Kui kostja üritas hagejat pildistada, siis hageja üritas kostjat lüüa. See nähtub Q saatest. Väidet, et „hageja on agressiivne turvatöötaja“ põhistab kostja lisaks sellega, et peale poolte vahelist intsidenti nõudis W turvafirma hagejalt lahkumisavaldust, kuna W juhtkond ja Y keskuse töötajad oli rahulolematud hageja käitumise ja suhtumise tõttu. Peale Q saadet kommenteeriti seda ja saadeti kostjale mõningad kommentaarid (sh Y töötaja arvamus), milles väidetakse, et hageja on piisavalt agressiivne ka teiste Y poe inimeste osas. Kuna hageja tahtis lifti juures kostjat lüüa, siis oli ta agressiivne ja jõhkard. Väite „Hageja läks filmimise peale närvi“ osas ei tea, kui närvi hageja läks, kuid arvatavasti ta väga rahulik ei olnud, kui ta ära jooksis. Hageja nõudis nagu K. R ebaseaduslikult maski kandmist. Ka Vabariigi Valitsuse poolt kaitsemaskide nõudmine on ebaseaduslik. Hageja ei saa täita Terviseametile pandud kohustusi. Turvatöötaja pidi keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid. Kuigi hageja väitel 27. septembril 2021 enam maski kandmise kohustust ei olnud, siis videolõigust, mis hageja esitas, on selgelt näha, et hageja on vägisi kostja ees ja nõuab kostjalt maski ja püüab kostjat lüüa. Menetluse käik
3.Maakohus võttis 24. novembri 2021 määrusega hagi menetlusse, kostja vastas hagile
16.veebruaril 2022 ja hageja esitas sellele vastuse 9. märtsil 2022. Kostja esitas 4. märtsil 2022 (täiendatud 8. märtsil 2022) vastuhagi, mille menetlusse võtmisest kohus 13. mai 2022 määrusega keeldus. Hageja esitas 5. augustil ja 19. augustil 2022 kohtule avaldused õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudest loobumiseks. Asjas toimus 22. novembril 2022 eelistung ning 9. jaanuaril 2023 eel- ja põhiistung. Kohus selgitas pooltele 22. novembri 2022 eelistungil tõendamiskoormist ning määras eelmenetluse lõpetamise tähtajad. 9. jaanuari 2023 eel- ja põhiistungil uuris kohus menetlusosalistega tõendeid, kuulas pooled ära, määras lõpptähtajad ja lahendi kuulutamise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning hagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja sellelt viivis ning varalise kahju hüvitis 672 eurot. Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4(14)
6.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • hageja W turvatöötajana (tumedates riietes) ja kostja Y keskuse külastajana (heledates riietes) kohtusid 27. septembril 2021 kella 9.58 paiku Tallinnas Y keskuse esimesel korrusel ning nende kohtumine on (vähemalt osaliselt) salvestatud turvakaamera videolindile (vt dtl 1), mida näidati ka 10. oktoobri 2022 Q saates (vt dtl 255 – link saatele xxx); • kostja postitas Facebooki poolte kohtumise järel järgmised postitused (vt kaldkirjas): ▪ 27. septembril 2021 kell 18.48 ja 18.53 postitas kostja enda isiklikul Facebooki profiilil sõnumid: „Olin minemas kohvikusse “K” kus esinesid A A , S R ja K S koroonapandeemia (hüsteeria) teemal alternatiivsete seisukohtadega. Lifti juures ründas mind agressiivne turvatöötaja ja kui hakkasin teda filmima, läks ta hoopis närvi, kuid lõpuks põgenes. Nüüd on siis Tallinna Y keskuses “oma” K R (xxx). Kui keegi selle jõhkardi ära tunneb, võiks kommentaarides kirjutada.“ koos videoklipiga „Y_Kes_see_on“ hagejast. Enda kell 18.48 ja 18.53 postitatud sõnumite all kommenteeris kostja: „Küll tal hakkas endal oma lolluse pärast häbi ja põgenes.“ koos videoklipiga „Y_Jooks2“ hagejast ning 18.53 postitatud sõnumi all kommenteeris kostja veel lisaks: „P-C K Tänan, Teie enda kohta teadmiste levitamise eest. Märkus: See xxx filmijat ründaja oli K R (FB-s xxx).“ (vt dtl 18, videod ei ole enam nähtavad); ▪ 29. septembril 2021 postitas kostja V V Facebooki profiilil sõnumi (kommentaari): „Samas on see hea reklaam teistele kohvikutele, kes neid OR koode ei küsi. Käisin kohvikus "K" Y keskuses ja kui pildil olevast jõhkardist suudate mõõda lipsata, ei küsi keegi midagi. "K " lehel oli/on isegi kiri: MEE MIDAGI EI KÜSI. Soovitan ka teistel seda odavat reklaami kasutada. igatahes mõjub paremini, kui Postimehe reklaampind“ koos pildiga „KES ON SEE JÕHKARD?“ hagejast. Enda kommentaari all kommenteeris kostja: „Kui hakkate filmima, jookseb see mees kohe minema“ koos videoklipiga hagejast (vt dtl 19, video ei ole enam nähtav); • kostja on enda kinnitusel Facebooki postitused kustutanud (vt dtl 269).
7.Kohus lahendab esmalt TsMS § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused. Hageja loobus 5. ja 19. augusti 2022 menetlusdokumentides hagist osas, milles ta nõudis Facebookis kostja profiilil 27. septembril 2021 kell 18.48 ja 18.53 avaldatud postituste koos videoklippidega eemaldamist ning V. V profiilil 29. septembril 2021 kostja avaldatud ühe kommentaari koos pildiga ja teise kommentaari koos videoklipiga eemaldamist. Poolte väidetest nähtub, et hageja nõue õigusvastase tegevuse lõpetamiseks on pärast hagi esitamist menetluse käigus rahuldatud. Kostja kinnitas seda ka 9. jaanuari 2023 istungil (vt dtl 269). TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu kehtib ka nõudest osalise loobumise kohta ja kohus saab loobumise avalduse lahendada kohtuotsusega. Praegusel juhul on hageja 5. ja
19.augusti 2022 menetlusdokumentides esitanud hagist osalise loobumise taotluse. 9. jaanuari 2023 istungil hageja vastupidist soovi ei väljendanud. Kuivõrd hageja nõudest loobumine on menetluses lubatav ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta TsMS § 429 lg 1 alusel ning
5(14)
selles osas asja menetlus lõpetada. Maakohtu hinnangul ei esine aluseid, mille tõttu tuleks jätta loobumine vastu võtmata.
8.Eeltoodut arvestades on kohtu menetluses hageja nõue au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju ja sellelt viivise hüvitamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks. Hageja leiab hagiavalduses, et kostja on teotanud hageja au läbi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise ning on lisaks rikkunud hageja isiklikke õigusi hageja kujutise (videoklipid ja foto) õigustamatu kasutamisega, mistõttu peab kostja hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju ning varalise kahju, mis tekkis kohtueelse nõude kostjale esitamise tõttu. Kostja leiab, et hagi ei tuleks menetleda, kuna ta on postitused eemaldanud. Samuti leiab kostja, et tema väited olid tõesed ning hageja enda käitumine oli õigusvastane. Seega vaidlus puudub selles, et kostja avaldas hageja kohta teavet (kas siis faktiväiteid või väärtushinnanguid ning hageja kujutisi) kolmandatele isikutele Facebookis. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud kostjalt kahju hüvitamist nõudma põhjusel, et avaldatu oli tema mainet kahjustav.
9.Hagi aluseks olevad andmed (faktiväited ja väärtushinnangud ning hageja kujutised) avaldas kostja Facebookis 27. septembril 2021 kell 18.48 ja 18.53 enda isiklikul profiilil ning
29.septembril 2021 V. V postituse all.
10.Hageja selgitas 22. novembri 2022 istungil (vt dtl 245), et tema au teotavad väited on nimetatud nii 29. oktoobri 2021 hagiavalduse p-s 5 kui ka 5. augusti 2022 menetlusdokumendi p-s 7. 29. oktoobri 2021 hagiavalduse p-s 5 toodud väited on järgmised: hageja ründas kostjat; hageja põgenes filmimise peale, sest tal hakkas häbi; hageja on agressiivne turvatöötaja; hageja on jõhkard; hageja läks filmimise peale närvi. 5. augusti 2022 menetlusdokumendis toodud väited on järgmised: kostja jättis mulje, nagu hageja oleks kostjat rünnanud; hageja oli agressiivne; hageja läks närvi; hageja põgenes; hageja on Y Keskuse „oma K R“.
11.Arvestades avaldatud vaidlusaluseid kommentaare, leiab kohus, et hindamaks väidete au teotavat iseloomu on need mõistlik liigitada järgmiselt: 1) hageja ründas kostjat (väide 1); 2) hageja põgenes, sest tal hakkas häbi (väide 2); 3) hageja on agressiivne turvatöötaja ja jõhkard (väide 3); 4) hageja läks filmimise peale närvi (väide 4); 5) hageja on Y keskuse „oma K R“ (väide 5).
12.Esmalt hindab kohus hageja mittevaralise kahju nõuet, sh võtab seisukoha selles, kas esitatud väited on faktiväited või väärtushinnangud, kas need ja nende avaldamine on hageja au teotavad, kas hageja kujutise kasutamine oli lubatav ning, kas kostja on kahju põhjustamises süüdi (I). Edasi käsitleb kohus mittevaralise kahju (II) ja varalise kahju (III) nõuet ning viimasena jaotab menetluskulud (IV). I
13.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste
6(14)
seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust.
14.Hageja esitatud isiku õiguste rikkumisest tulenev mittevaralise kahju nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja / või § 1047 alusel arvestades §-s 1050 sätestatuga. Isiku õiguste rikkumine võib toimuda isiku au teotades, s.o avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid ja ebakohaseid hinnanguid ning samuti kasutades lubamatult isiku kujutist. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväited võivad olla mh kaudsed, st väited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu
13.aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Kui kohus leiab erinevalt hagejast, et kostja on avaldanud väärtushinnangu, mitte faktiväite, peab kohus nõude õigesti kvalifitseerima. Isikuõiguste rikkumise korral on rikkujal kahju hüvitamise kohustus, kui rikkuja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.
15.Seega peab kohus hagi rahuldamiseks tuvastama rikkumise, s.o kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute ja kujutise avaldamine ning hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo õigusvastasuse (väite au teotavuse ja kujutise lubamatu kasutamise) ja kostja süü (teo toimepanemise vähemalt hooletusest). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.
16.Kohus selgitas 22. novembri 2022 kohtuistungil pooltele tõendamiskoormist asjas. Hageja peab mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete, väärtushinnangute ja kujutise avaldamist, põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu ning kujutise lubamatut kasutamist. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus ning luba kujutise kasutamiseks.
17.Hageja leiab, et kostja avaldas kolmandatele isikutele (Facebooki külastajatele) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (väited ründamise ja põgenemise kohta) ning ebakohaseid väärtushinnanguid (väited hageja häbi tundmise, agressiivsuse, närvi minemise ja K. R sarnase käitumise kohta), mis teotavad hageja au. Samuti avaldas kostja lubamatult hagejast video ja foto. Väidete ja kujutise avaldamise tõendamiseks on hageja esitanud Facebooki väljatrükid (vt dtl 18 ja 19). Kostja on nõude põhjendatusele vastu vaielnud, kuid ei ole vaidlustanud seda, et ta hageja kohta arvamusi Facebookis kolmandatele isikutele avaldas.
7(14)
Eeltoodu põhjal saab esitatud väiteid lugeda kostja poolt VÕS § 1047 lg 2 tähenduses kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks ehk avaldatuks. Vastupidist ei ole kostja tõendanud (TsMS § 230 lg 1).
18.Kuna pooled aga vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatu rikkus hageja isikuõigusi, tuleb kohtul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, mitte mida kostja ise mõtles.
19.Kohtu hinnangul saab asjas esitatud tõendite (dtl 18 ja 19) ja nendest nähtuvat olukorra konteksti arvestades lugeda väidet 1 faktiväiteks; väidet 2 liitväiteks, milles sisaldub nii faktiväide kui väärtushinnang ning väiteid 3, 4 ja 5 väärtushinnanguteks. Nimelt väite 1 kohaselt hageja ründas kostjat. Selle väite tõestust on võimalik tõendada ning jah/ei skaalal kontrollida. Samuti on võimalik objektiivselt kontrollida ja tõendada väites 2 avaldatu tõesust või väärust, st kas hageja põgenes. Väites 2 avaldatu, et hagejal hakkas häbi („oma lolluse peale“), on subjektiivne hinnang. Samuti on väärtushinnangud väited, et hageja on agressiivne ja jõhkard (väide 3), ta läks filmimise peale närvi (väide 4) ning ta on Y keskuse „oma K R“ (väide 5). Häbi tundmine või mitte tundmine, agressiivsus, jõhkardiks olemine või mitteolemine ning võrdlus K. R on hinnangulised kategooriad, mida saab vaid põhjendada.
20.Kohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas faktiväited vastavad tegelikkusele või mitte, kas väärtushinnangud on põhjendatud või mitte ja kas hageja kujutise kasutamine oli lubatav või mitte ning tuvastada, kas kõnealune teave ja selle avaldamine kahjustab hageja mainet.
20.1.Hageja arvates on faktiväited 1-2 (ründamine ja põgenemine) ebaõiged ja au teotavad ning väärtushinnangud 2-5 ebakohased, põhjendamatud ja au teotavad, kuna oma avaldatud väidetega jättis kostja mulje, nagu oleks hageja toime pannud teod, mis on ühiskonnas selgelt taunitavad. Hageja leiab, et tema kujutise kasutamine on õigustamatu ning et kostja avaldatust jääb keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu hageja kui kaubanduskeskuse turvatöötaja ründas keskuse külastajat ning seejärel filmimise peale hakkas kartma ja põgenes. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja käitus õigusvastaselt teda rünnates (tahtes ja üritades kostjat lüüa) ja teda maski kandma kohustades, sest maski kandmise nõudmine ei olnud seaduslik.
20.2.Faktiväidete 1-2 ebaõigsuse või tõele vastavuse osas märgib kohus järgmist. Kuna kohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 19, et väiteid 1-2 kostja ründamise ja põgenemise kohta tuleb pidada faktiväideteks, siis tuli kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks mh välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus. Kostja esitas kohtule Q 10. oktoobri 2022 saatest lingi, mida kohus pooltega ühiselt 9. jaanuari 2023 kohtuistungil vaatles ning saates esitatud videost foto (dtl 253 ja 255 ning sama fotot soovis kostja esitada ka 9. jaanuari 2023 kohtuistungil). Kohus tuvastas, et saates näidati Y keskuse turvakaamera videot (sama video, mille hageja esitas hagiavalduse lisana 1, dtl 1). Hageja selgitas, et ta ei ole hagejat lüüa üritanud ega maski kandma sundinud. 22. novembri 2022 kohtuistungil märkis hageja, et „Intsident J P – sel ajal enam ei olnud Ys maskikohustust, see pöörab kogu ta jutu tagurpidi, mina ei nõudnud talt maski kandmist otseselt, vaid see oli soovituslik. Käisime ringi, meil olid maskikarbid käes, et kui mõni tahtis, sai alati meilt. Ma ei sundinud, ei olnud mingisugune K R, kes käib ja karjub inimestele näkku, et peab maski ette panema. Meil ei olnudki seda kohustust, mis tegelikult teeb selle
8(14)
asja absurdiks. Ta takistas mul liikumist, ma avasin teist korrust, kell oli kümme – selline tegevus on keelatud ja see on ka turvaseaduses kirjas.“(dtl 248). 9. jaanuari 2023 kohtuistungil rääkis hageja, et „Videos on näha, et ma lükkan isegi mitte käega, vaid maskikarbiga. Kui oleksin tahtnud kostjat lüüa, siis selle maskikarbiga, mis on papist ja mille sees on 4-5 maski, sellega löömine - noh sellel ei ole ju mingit efekti. Kuidas turvatöötaja ... ma pean olema täiesti ...., et ma lähen kaamerate all eakale inimesele lambist kallale kell 10 hommikul, kusjuures, ei ole maskikohustust - see on ju absurd. Meil ei olnud juba sel ajal enam maskikohustust. See tähendab, et mul ei olnud põhjust tulla talle ligi või hakata inimeselt maski nõudma.“(vt dtl 270). Kostja leiab, et hageja sundis teda maski ette panema ja kui ta püüdis hagejat pildistada, siis üritas hageja kostjat lüüa (vt nt 27. novembri 2022 menetlusdokument, dtl 255). Kostja selgitas 9. jaanuari 2023 kohtuistungil Q videot (12. minutist) vaadates, et „Siin ta tuleb mulle ette ja seal püüab mind lüüa üks kord ja teine kord. [...] Näete, üks kord, teine kord ja mina astun tagasi ja tema mind, nagu ta siin näitas käega lükata, seda ei saanud, sest ma astusin kiiremini tagasi, kui ta jõudis. [...] Video näitab, kuidas mind rünnati ja kuidas mina võin iseloomustada inimest.“ Kohtu hinnangul nähtub Y keskuse turvakaamera 27. septembri 2021 videoklipist, et kostja (heledates riietes) möödub turvakaamera eest ja liigub Y keskuse esimesel korrusel (maja keskel) asuva lifti poole, kui tema juurde astub tumedates riietes turvatöötaja (hageja). Videost nähtub, et pooled vestlevad omavahel ning poolte käed tõusevad – kostja hoiab midagi käes ja hageja üritab mitmel korral oma käes asuva esemega kostja kätt eemale lükata. Seejärel kostja pöördub hagejast ära ning hageja järgneb talle, millega pooled väljuvad turvakaamera vaateväljast. Hinnates poolte kehakeelt - mõlemad inimesed seisavad rahulikult ja sirgelt ega tee kiireid liigutusi ka käsi tõstes - ei nähtu kohtule, et hageja sooviks rünnata kostjat või et kostja tajuks hageja tegevust ründena, mistõttu asuks ta kaitsepositsioonile või „astuks kiiremini tagasi“. Kohtu arvates ei saa välistada, et hageja tegi ettepaneku kostjale maski kanda, kuid see ei tõenda kostja väidete 1-2 vastavust tegelikkusele. Kohus ei hinda käesolevas vaidluses seda, kas Vabariigi Valitsuse poolt koroonaperioodiks kehtestatud maskikandmise nõue oli seaduslik. Kuivõrd faktiväidete (ründamise ja põgenemise) tõesuse tõendamiskoormis kuulub väite avaldajale (TsMS § 230 lg 1) ning kostja esitas selle tõendamiseks Q 10. oktoobri 2022 saate lingi ja pildi saates esitatud videost, leiab kohus, et esitatu alusel ei saa väita, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Seega ei ole kostja tõendanud väidete 1-2 vastavust tegelikkusele ning neid tuleb pidada ebaõigeteks faktiväideteks.
20.3.Edasi võtab kohus seisukoha avaldatud väärtushinnangute põhjendatuse osas. Hageja leidis, et avaldatud hinnangud (hageja tundis häbi (ja põgenes), hageja on agressiivne ja jõhkard, hageja läks filmimise peale närvi, hageja on Y keskuse „oma K R“) on ebakohased. Hageja viitab Eesti Keele Instituudi eesti keele sõnaraamatule, milles toodu kohaselt „jõhkard“ on julm ja jõhker inimene, julmur, kiskja; „agressiivne“ tähendab füüsilise jõuga, sõnadega vm viisil kallale tungiv või rünnata tahtev ning „närvi minema“ tähendab ärrituma, närviliseks muutuma. Hageja selgitab, et „K R juhtumil“ (vt dtl 159-161) ei ole mitte mingisugust pistmist hagejaga, sest hageja ei ole kostjat sundinud maski kandma ega kostjale kuidagi füüsiliselt kallale läinud ega ole ka kellegi ründamise eest süüdi mõistetud, mistõttu selliste väidete mõnitav ja halvustav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
9(14)
Kostja selgitas 22. novembri 2022 istungil, et hagejal oli häbi, sest ta põgenes, mis nähtub vaadeldud videost. Hageja agressiivsust turvatöötajana põhistab kostja sellega, et „pärast poolte vahel toimunud intsidenti tegi W turvafirma hagejale ettepaneku kirjutada lahkumisavaldus, mille ta kohe täitis, kuid see ei olnud intsidendi pärast, vaid see oli ammu enne kujunenud arvamus. Tõendada ma seda ei saa, ei ole võtnud W-iga mingit sidet“ (dtl 246). Samal istungil selgitas kostja veel, et hageja on jõhkard, sest soovis kostjat lüüa ning et seda, kui närvi hageja läks, kostja ei tea, kuid kuna hageja jooksu pani, siis arvatavasti ta väga rahulik ei olnud. Seonduvalt hageja võrdlemisega K. R märkis kostja, et „Nii, nagu K R, ta ebaseaduslikult nõudis maski kandmist. Maskide nõudmine Y keskuses on ebaseaduslik, sest nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sellist asja nagu kaitsemaski ei käsitleta. Järelikult kaitsemaskide kandmine ja nõudmine ka Vabariigi Valitsuse poolt, mis pandud paika 305 määrusega, on ebaseaduslik. Järelikult nõuda maski kandmist Y keskuses on ebaseaduslik. See, et turvatöötaja ei tunne seadusi, mille alusel ta maski nõuab, maski kandmist nõuab, ei ole vabandatav põhjus - seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.“ Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud kommentaarides on kujutatud hagejat kui julma ja agressiivset inimest, kes oma tööülesandeid turvatöötajana täidab füüsilist jõudu kasutades, kuid samas ilmselt peljates sellise käitumise tagajärgi, kuna tegevust filmides, hakkas tal häbi (oma lolluse pärast) ja ta läks närvi ning põgenes. Samuti võib kostja avaldatud kommentaarist järeldada, et hageja täitis turvatöötajana oma tööülesandeid seadusevastaselt, nõudes kostjalt maskikandmist, minnes talle füüsiliselt kallale ja olles varasemalt teise inimese füüsilise ründamise eest karistatud. Kohus leiab, et tegemist on selgelt negatiivse tähendusega hinnangutega, mis näitavad hagejat halvas valguses. Kohtu arvates on kostja avaldatud väärtushinnangud hageja kohta seejuures põhjendamatud. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut avalikkuse ees kirjeldatud viisil kujutada. Praegusel juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Kohtule esitatust ei nähtu, et hageja oleks käitunud viisil, nagu kirjeldab kostja enda Facebooki postitustes.
20.4.Seonduvalt hageja kujutise kasutamisega vaidlusaluste postituste juures, leiab kohus, et hagejast videote ja hageja pildi avaldamine oli lubamatu, kuna kostja on avaldanud ilma hageja nõusolekuta tema kujutise. Vastupidist ei ole kostja tõendanud (TsMS § 230 lg 1).
20.5.Selleks, et hinnata väidete ja nende avaldamise au teotavat iseloomu (õigusvastasust) ning kujutise kasutamise õigusvastasust, arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Isikuõiguste rikkumine on eelduslikult õigusvastane. Kui au teotava faktiväite avaldamise õigusvastasus oleneb sellest, kas avaldatud faktiväited on tõesed ning kas avaldaja oli ebaõigete andmete avaldamisel heauskne ja hoolikas faktide kontrollimisel (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3), siis au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus võib tuleneda sellise hinnangu ebakohasusest. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud asjaolusid selgitamata või meelevaldselt, samuti võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Kui isikule antud hinnang on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kohus rõhutab, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on. See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse
10(14)
hinnanguga (Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kellegi kujutise kasutamine ilma loata on üldjuhul õigusvastane.
20.6.Kõiki väiteid kogumis hinnates nõustub kohus hageja seisukohaga, et hageja tegevust kirjeldavad faktiväited on ebaõiged ning väärtushinnangud on ebakohased ja selgelt negatiivsed, jättes hagejast keskmisele mõistlikule inimesele mulje kui kaubanduskeskuse külastajaid ründavast julmast, ärrituvast ja närvilisest turvatöötajast, kes nõuab jõuga maski ette panemist ning kes kardab filmimist ja põgeneb.
21.Vaatamata sellele tuleb kohtul ka hinnata, kas kostjal võis olla õigustus vaidlusaluse teabe avaldamiseks, st kas hageja on oma käitumisega andnud põhjuse selliste väidete andmisele ning hinnangud põhinevad objektiivsetel asjaoludel. Kohus leiab, et kostjal puudus õigustus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute ning hageja kujutise sellisel viisil ilma loata avaldamiseks. Mõistlik inimene pidi avaldatud väidetest ning esitatud video- ja pildimaterjalist aru saama, et hageja on jõhker ja agressiivne kaubanduskeskuse turvatöötaja, kes sunnib inimesi maske kandma. Avaldatud viisil oli tegemist au teotavate faktiväidetega ning väärtushinnangutega, kuna võimaldavad hagejat pidada kaubanduskeskuse külastajatega halvasti käituvaks inimeseks, kellel on meie kultuuriruumis selgelt negatiivne tähendus. Turvatöötaja peaks olema inimene, kes kaitseb kodanikke, mitte ei ründa neid agressiivselt. Kohus leiab, et väidete 1-5 avaldamine oli piisavalt intensiivne hageja õiguste rikkumine, et õigustada sõnavabaduse piiramist. Kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigete väidete ja põhjendamatute hinnangute avaldamist ning hageja kujutise lubamatut kasutamist ei õigusta kostja soov hoiatada teisi keskuse külastajaid turvameeste ebaseaduslike rünnete eest. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hinnata, kasutades tõele vastavaid andmeid ja väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad.
22.Seega tuleb kostja lugeda VÕS § 1046 ja § 1047 järgi ebaõigete faktiväidete, ebakohaste väärtushinnangute ja õigusvastaselt hageja kujutise avaldajaks.
23.Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohtu hinnangul on kostja käitunud teabe avaldamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. II
11(14)
24.Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kasutas seejuures lubamatult hageja kujutist.
25.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
26.Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta teistele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kasutas lubamatult hageja kujutist. Hageja hinnangul oleks õiglane mittevaraline hüvitis vähemalt 3000 eurot, arvestades kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning kostja väidete intensiivsust.
27.Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegevus on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju, kuid selle hüvitamiseks peab põhjendatuks kostjalt välja mõista 1000 eurot. Selline hüvitis on kooskõlas kahju tekitamise asjaolude ja senise kohtupraktikaga. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
28.Mittevaraline kahjuhüvitis peab motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma. Hüvitise suuruse arvestamisel võttis kohus arvesse seda, et tegemist oli raske isiku õiguste rikkumisega, sest väited avaldati pika aja jooksul Facebookis laiemale avalikkusele, sh teise isiku, V. V, profiilil. Lisaks arvestas kohus, et kostja kohtueelset kokkulepet ei olnud valmis sõlmima ega hageja palvele kommentaarid kustuda ei reageerinud. Kohus arvestas kahjuhüvitise väljamõistmisel ka seda, et kostja postitused on praeguseks eemaldatud, kuid kostja ei ole vabandanud hageja ees ebaõigete ja põhjendamatute väidete avaldamise ning lubamatult hageja video ja pildi avaldamise eest. Kostja ei näe siiani oma käitumises midagi taunimisväärset, mida kinnitavad mh tema 9. jaanuari 2023 kohtuistungil avaldatud seisukohad (nt „... mul on temast siiralt kahju, kuid ta on ka ise piisavalt ebakorrektne turvamees... “, vt dtl 273).
29.Kuna hageja taotles viivise väljamõistmist mittevaralise kahju hüvitiselt, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras alates hagi esitamisest 29. oktoobril 2021 kuni põhinõude täitmiseni. III
12(14)
30.Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 627 eurot (sh käibemaks).
31.Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).
32.Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning lubamatult videosid ja pilti hageja kohta. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).
33.Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole rikkumise heastamiseks. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on hageja nõue põhjendatud.
34.Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 627 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 29). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. IV
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
36.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2
13(14)
sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.