Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu.

Asjaolud:

V. K. (edaspidi ka pärandaja), sündinud xxxx.a. isikukood xxxx, surnud xxxx.a. viimane teadaolev elukoht xxxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli pärandaja abielus A. V.-K., isikukood xxxx. Pärandaja ja tema abikaasa valitud varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe. Rahvastikuregistri andmete kohaselt pärandajal lapsi ei ole. Rakvere notar T. S. ́i poolt 25.07.2022.a. koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt on V. K. pärijaks Vinni vald. T. S. ́i pärandvara inventuuri määramise otsuse alusel viis kohtutäitur R. K. läbi V. K. (isikukood xxxx, surnud xxxx.a.) pärandvara inventuuri. Pärandvara nimekirjast nähtub, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse. V. K. pärandvara õigused on kokku 96,64 eurot, samas täitmata võlakohustusi on kokku 7 666,88 eurot. Kohtutäituri poolt läbi viidud pärandvara inventuuri alusel koostatud pärandvara nimekirjast nähtub, et pärandvara koormavad xxxx.a. seisuga kohustused viie võlausaldaja ees. Maksu- ja Tolliameti 13.12.2022.a. vastuse kohaselt ei ole isik alates 01.01.2018.a. aastast palgatulu deklareerinud. Isiku suhtes ei ole toimunud ja ei ole pooleli maksumenetlusi. Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud päringute vastustest nähtub, et pärandaja kasutas arveldamiseks oma Xxxx AS-i (xxxx) ning Xxxx AS-i (xxxx) pangakontosid. Ajutise pankrotihalduri päringule saabunud vastusest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt nähtub, et võlgniku suhtes ei ole käesolevaks ajaks ühtegi aktiivset täitemenetlust. Analüüsides pärandvara koormavaid kohustusi selgub, et pärandaja maksejõuetus on tekkinud pärandaja poolt sõlmitud laenulepingutest. Kohtutäitur R. K. ́i poolt läbi viidud pärandvara inventuuri alusel koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuuluvad pärandvara hulka järgmised asjad ja õigused kokku 96,64 eurot: Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kuulub pärandaja pärandvaravara hulka asjad ja õigused summas 92,94 eurot, millest raha tema pangakontodel 12,86 eurot ning pensionifondi osakud summas 80,08 eurot. Seega puudub pärandajal vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Pärandvara koormavate kohustuste maht ületab oluliselt olemasoleva vara väärtuse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärandaja maksejõuetus suures osas tingitud laenulepingutest tulenevatest nõuetest, eelkõige O OÜ nõudest summas 5 286,42 eurot. PankrS § 1 lg 4 kohaselt võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1.3 kohaselt pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). PärS § 142 lg 1 kohaselt esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Ajutisele pankrotihaldurile matusekulud ega nende suurus teada ei ole. Pärandvara inventuuri läbiviimise eest makstakse kohtutäitur R. K. ́le KTS § 49 lg 2 alusel tasu 42 eurot.

Notari tasu pärimistunnistuse väljastamisel on NotTS § 31 p 33 alusel kokku 122,70 eurot. Eelnimetatule lisandub ärakirja valmistamise ja kinnitamise tasu. Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt 1 604,70 eurot. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse PankrS § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §s 142 nimetatud järjekorras. Vastavalt PankrS § 30 lg 1, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. Sellisel juhul palutakse:

Maakohtu seisukoht: Maakohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata Menetluskulu: Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 10 töötunni eest 1000 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 9 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 654 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021.a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx xxx AS) kasuks. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.