2-22-119011/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. K. tasuda OÜ-le Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 27.11.2019 laenulepingu nr 2101934006, mille alusel sai kostja laenu summas 1500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 14.02.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101958051, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 872,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 21.10.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2102015306, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 0,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja teostas makseid põhiosa katteks kokku summas 955,15 eurot. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1416,85 eurot (2372,00-955,15). Laenulepingus nr 2101934006 leppisid pooled kokku intressimääras 15,80% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 27.12.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 14. osamakseni 20.01.2021 summas 255,19 eurot (19,72+19,51+19,28+19,05+18,84+18,61+18,37+18,13+17,89+17,66+17,40+17,17+16, 90+16,6 6). Seega on intressi võlgnevus summas 255,19 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud leping nr. 2101958051on refinantseerimisleping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitab uue

intressiarvestuse. Laenulepingus nr. 2101958051 leppisid pooled kokku intressimääras 44,60% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 14.02.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 4.02.2021 laenusummalt 872,00 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,60% aastas summas 379,45 eurot. Hageja esitab tõendina intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 379,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 634,64 eurot. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101934006 sõlmimise eest on 75,00 eurot, laenulepingu nr 2101958051 eest on 140,32 eurot, laenulepingu nr 2102015306 eest on 118,64 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas kokku 333,96 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. Hageja arvestab viivist laenulepingus nr 2101934006 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 15,8% aastas kogu põhivõla summalt 1416,85 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 5.02.2021 kuni hagi esitamiseni 14.09.2022. Hageja nõuab viivist summas 360,02 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 360,02 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.09.2022 lepingujärgses viivisemääras 15,8% aastas. Hageja palub mõista kostjalt A. K. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1416,85 eurot, intress 634,64 eurot, lepingutasu 333,96 eurot, kiirmakse teenustasu 15,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 360,02 eurot; viivised alates 15.09.2022 kuni põhinõude summas 1416,85 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 15,80% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2022.a. Kostja kohustus hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 420 €, ja õigusabikulu summas 480 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku 3,8 h eest 460 eurot. Lisaks on kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 € TsMS § 484.2 järgi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 260 eurot (so kahe tunni ulatuses 2*120 eur +20 eur TsMS § 484.2 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu), mis tuleb kostjalt välja mõista, Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 680 eurot (420+260). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (680 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.