H. G. hagi Farmada OÜ vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 127,80 eurot
Menetlusosalised esindajad
Kohtuistung
ja
nende Hageja: H. G, isikukood XXX Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat K. J, advokaat
R. U.
Kostja: Farmada OÜ, registrikood 12340126 Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. T. 06.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista Farmada OÜ-lt H. G. kasuks välja leppetrahv 9250 eurot.
3.Mõista Farmada OÜ-lt H. G. kasuks välja 06.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 137,86 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 07.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kokku võib kostjatelt nõuda viivist koos hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega põhivõla, s.o 9250 euro ulatuses.
5.Määrata H. G. menetluskulude suuruseks 3945 eurot ning mõista see summa Farmada OÜ-lt H. G. kasuks välja.
6.Farmada OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.XX.XX.XXXX sõlmisid H. G. ja Farmada OÜ notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks on kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega, sh katastriüksusel XXX eramu täpse asukohaga XXX. Lepingu p 5.2 kohaselt on kostja kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele kasutusloa saamiseks ning saama lepingu esemele kasutusloa hiljemalt 30.09.2021. a. Kasutusluba oli väljastatud alles XX.XX.XXXX ehk umbes kuus kuud kokkulepitust hiljem. Lepingu p-s 5.4 kohaselt, kui kostja rikub lepingu punktis 5.2 märgitud kohustust, kohustub Müüja (kostja) tasuma Ostjale (hageja) leppetrahvi viis protsenti (5%) ostuhinnast ning lisaks kohustub Müüja hüvitama Ostjale kõik kulud, mis Ostjal seonduvad lepingu esemele kasutusloa saamisega. Kinnistu ostuhinnaks on 185 000 eurot (lepingu p 3.1). Hageja on oma lepingulise esindaja abil korduvalt pöördunud kostja poole seoses kasutusloa hankimisega. Kostja on vastanud hageja pöördumistele ning andnud erinevaid lubadusi ja põhjendusi kasutusloa väljastamise kohta. 29.03.2022. a esitas hageja lepinguline esindaja kostjale leppetrahvnõude summas 9250,00 eurot ning õigusabikulude hüvitamise nõude summas 705,01 eurot. Leppetrahvi ja hüvitise maksmise tähtajaks määrati 05.04.2022. a. Kostja ei ole määratud tähtajaks ega käesoleva hagi esitamise ajaks leppetrahvi ega hüvitist hagejale tasunud. Lepingu p-st 5.2 tulenevalt on kostjal järgmised kohustused, mille rikkumine toob kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse lepingu p 5.4 kohaselt: 1) kohustus teha kõik vajalikud toimingud kinnistule kasutusloa saamiseks; 2) kohustus saada kinnistule kasutusloa hiljemalt 30.09.2021. a. Hageja leiab, et poolte vahel on kehtiv leping, millest tuleneb kostja põhikohustus ja leppetrahvi kokkulepe. Seega on täidetud hageja leppetrahvi sissenõudeõiguse teostamise esmane eeldus, milleks on kehtiv võlasuhe. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi, mille tõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist vastavalt lepingu p-le 5.4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole saanud lepingu esemele kasutusluba hiljemalt 30.09.2021. a. Seega on tegemist kostjapoolse lepingu rikkumisega. Lisaks leiab hageja, et kostja ei ole teinud kõik vajalikud toimingud kinnistule kasutusloa saamiseks. XXX esindaja kinnitusel on kostja esitanud kinnistule kasutusloa taotlus alles 13.12.2021.
a, kuigi kostja on võtnud endale kõnealuse kohustuse juba XX.XX.XXXX sõlmitud lepinguga. Seega oli kasutusloa taotlus esitatud ligi 8 kuud hiljem alates lepingu sõlmimisest ning ligi 3 kuud hiljem alates sellest hetkest, kui kasutusluba pidi olema juba väljastatud (s.o 30.09.2021.a). Kostja on teadlikult rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on kastutusloa hankimisel käitunud nii, et see oleks mugav ainult talle, kuna taotles kasutuslube korraga 30 erinevale hoonele. Hageja ja kostja vahelise lepinguga oli ette nähtud kasutusloa saamise kohustus vaid hageja kinnistul paiknevale hoonele. Seega võib asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud tahtlikult, kuna nii oli kostja jaoks kõige mugavam ning kostja lihtsalt ei suvatsenud enda lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja leppetrahvinõue kostja vastu on summas 9250,00 eurot (s.o 5% lepingu eseme maksumusest ehk 185 000 eurot), samuti nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1-s sätestatud määras perioodi 30.03.2022. a kuni 06.06.2022. a eest summas 137,86 eurot ning jooksvat viivist alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited hagile
2.Kostjad hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Tegemist on järjekordse XXX elanike laimu- ja survestusaktsiooniga kostja vastu. Hageja poolt müügilepingu p-de 5.2, 5.3 ja 5.4 koosmõjust nähtub, et leppetrahv oli kokku lepitud olukorraks, kus müüja ei hangi kasutusluba üldse ning vajalikud toimingud peab peale XX.XX.XXXX kasutusloa saamiseks tegema ostja. Kui leppetrahvi nõudeõiguse tekkimine oleks seotud ainuüksi kasutusloa hankimise tähtaja ületamisega müüja poolt, oleks lepingusse märgitud leppetrahv, mis on seotud tähtaja ületatud päevade arvuga, Käesoleval juhul seda tehtud pole, leppetrahv on määratud kindla summana (5%) ostuhinnast. Seega kohaldub leppetrahv olukorras, kus kasutusloa on peale 30.09.2021.a pidanud hankima ostja ning ainuüksi tähtaja 30.09.2021.a ületamine müüja poolt ei anna ostjale automaatselt õigust nõuda Müüjalt leppetrahvi. Vastasel korral, nõustudes hageja käsitlusega, et leppetrahvi nõudeõigus tekkib koheselt peale tähtaja 30.09.2021.a ületamist, tekiks olukord, kus isegi päev peale tähtaja ületamist on ostjal nõudeõigus müüja vastu 5% ostuhinnast ehk siis 9250 euro suuruses, mis oma ebaproportsionaalsuselt ei saa olla käesoleva lepingu eesmärgiks (VÕS § 29 lg 5 p 4). Vaidluse all ei ole asjaolu, et müüja on kasutusloa hankinud 21.03.2022.a ning müüja ei ole kunagi keeldunud ostjale kasutusluba hankimast. Müüja on pidevalt ostjale selgitanud, et kasutusloa väljastamine võtab veel aega ja ta tegeleb sellega. Ostja ei ole pidanud hankima kasutusluba ise ning eeltoodust ja kostja vastuse p-des 2.3-2.5 välja toodud põhjendustest tulenevalt ei ole müüja leppetrahvi ja viivise nõue põhjendatud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi põhjusel, et kasutusluba eramule on väljastatud peale 30.09.2021.a, palub kostja alternatiivselt leppetrahvi vähendada. Kostja selgitab, viidates Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-66-05 p 13), et leppetrahv enda funktsioonidelt on mõeldud kas surve avaldamiseks (survefunktsioon) või tekkinud kahju hüvitamiseks (kahju hüvitamise funktsioon). Käesoleval juhul ei ole hagejale tekkinud mingit kahju, mistõttu olukord, kus kostja peab tasuma leppetrahvi summas 9250 eurot, on ebaproportsionaalne ja hageja poolt enda õiguste kuritarvitamine. Samuti ei täida 29.03.2022.a kohtuväliselt ning 06.06.2022.a hagiavalduses esitatud leppetrahvinõue ka enda survefunktsiooni, kuna kasutusluba kinnistule väljastati 21.03.2022.a.
Kuna hagejale ei ole tekkinud kahju, leppetrahv ei täida enda survefunktsiooni ning kasutusloa väljastamise viibimine ei tulenenud kostja tahtlikust tegevusest, on kostja seisukohal, et leppetrahvi tuleb vähendada nullini ning eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas olulised asjaolud: -
Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX notariaalselt võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks (tl 8-13);
-
Lepingu esemeks on registriossa nr XXX kantud kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega, sh eramu asukohaga XXX;
-
Kinnistu ostuhinnaks on 185 000 eurot;
-
Lepingu p 5.2 esimese lause kohaselt on müüja kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemele kasutusloa saamiseks ning saama lepingu esemele kasutusloa hiljemalt 30.09.2021;
-
Pooltel pole vaidlust asjaolus, et kasutusluba väljastati 21.03.2022;
-
Lepingu p 5.4 kohaselt, kui müüja rikub lepingu punktis 5.2 märgitud kohustust, kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 5% ostuhinnast ning lisaks kohustub müüja hüvitama ostjale kõik kulud, mis ostjal seonduvad lepingu esemele kasutusloa saamisega.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõue on põhjendatud, kas kostja rikkumine on vabandatav ning kas on alust leppetrahvi vähendada.
6.Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 160 sätestab, et kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
7.Leppetrahvi nõude eelduseks on järgnevate tingimuste täitmine: a) kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe; b) lepingulise kohustuse rikkumine võlgniku poolt; c) võlgnik vastutab rikkumise eest; d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud.
8.Kohus on tuvastanud pooltevahelise kehtiva lepingu ning kehtiva leppetrahvi kokkuleppe. Kostja on lepingulist kohustust rikkunud, kuivõrd kasutusluba saadi lepingu esemele kokkulepitud kuupäevast ca 6 kuud hiljem. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole seoses kasutusloa hankimisega (kirjavahetus tl 14-19), seejuures on hageja 10.03.2022 kirjas juhtinud kostja tähelepanu leppetrahvi sätestavale lepingusättele (tl 18). Hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude 29.03.2022 (tl 20). Kohtu hinnangul on hageja täitnud kohustuse teatada kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist.
9.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud mõlemat lepingu p 5.2 tulenevat kohustust, s.o kohustust teha kõik vajalikud toimingud lepingu esemele kasutusloa saamiseks ning kohustust saada lepingu esemele kasutusluba hiljemalt 30.09.2021.
10.Poolte esitatust nähtub, et kuigi pooled sõlmisid lepingu 21.04.2021 ning kasutusluba pidi olema väljastatud hiljemalt 30.09.2021, esitas kostja XXX vaidlusalusele kinnistule kasutusloa taotluse alles 13.12.2021, s.o ca 8 kuud pärast lepingu sõlmimist ning ca 3 kuud hiljem tähtajast, mil kasutusluba pidi olema juba väljastatud. Pooltevahelisest kirjavahetust ilmneb muuhulgas, et kostja on esitanud kohalikule omavalitsusele taotlused korraga 30 majale kasutusloa saamiseks. Ka nähtub, et kostja õigustab lepingu tähtaja rikkumist asjaoluga, et kohalikule omavalitsusele esitatavaid dokumente ei koosta kostja, vaid kostja allhankijad ning on tavapärane, et dokumentides leiab kohalik omavalitsus parandamist vajavaid vigu. Kostja on mh avaldanud, et tema koostööpartneritel on samuti käed-jalad tööd täis. Lisaks on kostja avaldanud, et lepingut sõlmides oli kostja kasutusloa menetluse aja osas natukene liiga optimistlik (tl 18). Kohtumenetluses on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt kasutuslubade väljastamine on viibinud XXX ebapädevast ehitusnõunikust.
11.Kohtule ei nähtu poolte menetluseelsest kirjavahetusest ega menetluses esitatust ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada kostja rikkumise vabandatavust. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolust, et kostja on taotlenud kasutusluba korraga 30 majale, võib järeldada, et kasutusloa hankimisega viivitamine tuleneb kostja suutmatusest organiseerida oma tööprotsessi ja selle mahtu selliselt, et täita omapoolsed lepingulised kohustused korrektselt. Viide väidetavale ebapädevale kohaliku omavalitsuse ametnikule ei mõjuta kostja rikkumise mittevabandatavust. Kostja enda kiri vallavalitsusele ei ole piisavaks tõendiks, millest kohus saaks järeldada, et kasutusloa väljastamine viibis olulisel kostjast mittetuleneval põhjusel, eriti olukorras, kus kohus on tuvastanud, et kostja esitas kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele mitu kuud pärast hagejaga kokkulepitud kasutusloa saamise tähtaega.
12.Kostja rikkumine ei ole vabandatav ei VÕS § 160 ega VÕS § 103 tulenevalt. Kostja selgitustest nähtub kohtule, et tegemist on kostja enda riskidega ning kostjal oli võimalik kasutusloa saamise protsessi mõjutada, sh oma koostööpartnerite valikuga ning kohalikule omavalitsusele piisavalt varajase dokumentide esitamisega, et tagada pooltevahelise lepingu täitmine. Seega kostja vastutab oma rikkumise eest.
13.Tulenevalt kostja vastuväitest, mille kohaselt ei täida leppetrahv praegusel juhul ei survefunktsiooni ega kahju hüvitamise funktsiooni, märgib kohus järgmist. On õige, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt 2 funktsiooni – preventiivfunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus; ning kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon. Käesolevas asjas on tuvastatav vähemalt survefunktsioon, kuivõrd lepingu p 5.2-5.4 tulenevalt oli kohtu arvates poolte eesmärk fikseerida kasutusloa väljastamise hiliseim kuupäev ning rahasumma, mis pidi survestama kostjat konkreetset lepingu tingimust täitma. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist. Tulenevalt VÕS § 161 lg 1 võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole oluline, kas üldse ning millises suuruses võlausaldajale kahju tekkis ning leppetrahvi kokkulepe võimaldab nõuda leppetrahvi maksmist sõltumata sellest kas kahju üldse tekkis.
14.Kohus ei pea veenvaks kostja vastuväidet, mille kohaselt leppetrahv oli kokku lepitud olukorraks, kus müüja ei hangi kasutusluba üldse ning vajalikud toimingud peab peale 30.09.2021 kasutusloa saamiseks tegema ostja. Asjakohane ei ole ka kostja vastuväide, mille kohaselt kui leppetrahvi nõudeõiguse tekkimine oleks seotud ainuüksi kasutusloa hankimise tähtaja ületamisega müüja poolt, oleks lepingusse märgitud leppetrahv, mis on seotud tähtaja ületatud päevade arvuga. Samuti ei ole asjakohane kostja vastuväide, mille kohaselt hageja käsitlusega nõustudes tekiks olukord, kus isegi päev peale tähtaja ületamist on ostjal nõudeõigus müüja vastu 5% ostuhinnast ehk siis 9250 euro suuruses, mis oma ebaproportsionaalsuselt ei saa olla lepingu eesmärgiks.
15.Pooled on lepingu p 5.4 üheselt arusaadavalt kokku leppinud, et müüja kohustus leppetrahvi tasumiseks tekib juhul, kui müüja rikub p 5.2 sätestatud kohustust, s.o ei tee kõiki vajalikke toiminguid kasutusloa saamiseks ning ei saa kasutusluba hiljemalt 30.09.2021. Täiendavalt on p. 5.4 kohaselt müüjal kohustus hüvitada ostjale kõik kulud, mis ostjal seonduvad kasutusloa saamisega. Kohtul ei ole alust ei üksikute sätete alusel ega punktidest 5.2-5.4 kogumis teha kostja soovitud järeldusi. Kohus märgib ka, et hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mitte päev pärast tähtaja ületamist, vaid ca 6 kuud hiljem, pärast korduvaid kostjapoolseid lubadusi ning uue tähtaja andmisi. Kohtul pole alust leida ka seda, et leppetrahvi nõue oleks hea usu põhimõtte vastane või ebaproportsionaalne.
16.Eelnevast tuleneva alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja lepingus kokkulepitud leppetrahv tuleb kostjalt välja mõista.
17.Leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, moodustades 5% ostusummast, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Kohustus, s.o kasutusloa saamine, on küll täidetud, kuid olulise hilinemisega. Hagejal oli tähtaegse kasutusloa saamise suhtes õigustatud huvi, kuivõrd kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Seega ei saanud hageja mh olla kindel maja vastavuses nõuetele olukorras ja ajal, kus kasutusluba puudus.
18.Leppetrahvi vähendamine pole põhjendatud ka poolte majanduslikku seisundit arvestades. Kostja on tegutsev äriühing ning kohtule pole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et 9250 euro tasumine oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on eraisik ning kostjaga võrreldes eelduslikult nõrgem pool.
19.Kohus rahuldab ka viivisenõude. Viivise esitamise õigus tuleneb VÕS § 113 lõige 1 ning hageja nõuab viivist seadusjärgses suuruses. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude 29.03.2022. Kohus loeb põhjendatuks viivise arvestamise aja alates 30.03.2022 kuni hagi esitamiseni 06.06.2022. Kokku on väljamõistetav viivis 137,86 eurot summalt 9250 eurot. Samuti rahuldab kohus viivisenõude alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 07.06.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus piirab viivisenõude kogumahtu põhivõlgnevuse summaga, s.o viivist ei või nõuda kokku rohkem kui 9250 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas 22.12.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud selles tsiviilasjas õigusabikulusid kokku 2587,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3105 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 3945 eurot. Hagejale on osutanud õigusabi Advokaadibüroo LINDEBERG advokaadid ning kulude spetsifikatsioonist nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi maht kokku 17 tundi 15 minutit. Õigusabi tunnihinnaks on 150 eurot (käibemaksuta).
23.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
24.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
25.Kohus leiab, et hageja õigusabiteenuseks kulunud aja maht ei ole ülemääraselt suur ning esitatud toiminguid ja mahtusid ei ole põhjendatud pidada ülepaisutatuks. Asjas on mõlemad pooled esitanud asjakohaseid menetlusdokumente, toimunud on üks istung. Hageja esindajate tunnitasu tuleb pidada kohtupraktikale vastavaks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud.
26.Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 3945 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ning õigusabikulud 3105 eurot.
27.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ning kohus rahuldab selle.
28.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, ei käsita kohus kostja enda menetluskulusid.
29.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.