Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 26. jaanuar 2023, Rakvere kohtumaja 2-22-6463 E. M. hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes hagiavalduse läbivaatamata jätmine, riigilõivu riigituludesse nõudmine Hageja: E. M. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: J. A. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata E. M. hagi J. A.e vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.Vabastada E. M. riigilõivu summas 390 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
4.Välja mõista E. M.lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 100 eurot. Riigilõiv 100 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb E. M.l tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada määrus pooltele kätte.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(5)
2-22-6463
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on E. M. (hageja) hagi J. A. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 28.04.2022 hagiavalduse ja 19.05.2022 täpsustuse kohaselt taotleb hageja kostjalt 18.10.2021 võlatunnistuse alusel võlgnevuse 17 190 eurot väljamõistmist. Hagiavalduse järgi andis hageja kostjale juulis 2019 mitmes osas laenu kokku summas 25 000 eurot, kostja kohustus tasuma laenu tagasi igakuiste 500 euro suuruste maksetena, kostja ei tasunud laenu tähtajaliselt ja lubatud määras. 18.10.2021 allkirjastas kostja laenu jäägi kohta võlakirja (võlatunnistuse) 18 270 euro tasumiseks, mis tuli tasuda 500 euro suuruste osamaksetena iga kuu 9-ks kuupäevaks. Kostja on alates 18.10.2021 tasunud kokku 1080 eurot, s.h viimane makse 07.01.2022 summas 410 eurot. Kuna kostja ei täitnud kohustust, esitas hageja kostjale 13.04.2022 e-posti teel laenulepingu ülesütlemisteatise. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 17 190 eurot. Hagiavaldusele on lisatud 18.10.2021 poolte allkirjastatud võlakiri (dtl 7) ja laenulepingu ülesütlemise teate (dtl 8). Vastuseks kohtu päringule hageja esitas 07-09.09.2022 kohtule selgitused ning 22.03.2022 nõude loovutamise lepingu ülesütlemise teate (dtl 129), 23.11.2021 nõude loovutamise lepingu (dtl 131) ja 25.01.2022 teatise kostjale nõuete loovutamise kohta L OÜ-le (dtl 132). Hageja leiab ka, et kuna L OÜ ei teinud mingeid reaalseid toiminguid võla saamiseks ja hagejale tagastamiseks, oli leping sõlmitud vastuolus heauskse tegevuse põhimõttega ja sellest oli võimalik taganeda, kuna hageja ei soovi kinkida L OÜ-le kostja võlgnetavat rahasummat. Hageja palub kohtumenetlust jätkata ja haginõue rahuldada.
2.Kostja teatas 22.09.2022 e-kirjas, et kuna E. M. loovutas L OÜ-le tema võlgnevuse 18 270 eurot ja viimane saatis kohtutäiturile 8200 eurot ning 10270 eurot on Rakvere kohtumajas, ei ole kostja nõus sellega, et peab veel E. M.le maksma. 06.12.2022 täiendatud kostja vastuses palub kostja tsiviilasi lõpetada, kuna selle aluseks olevad nõuded on loovutatud juba 27.01.2022 L OÜle, s.o enne E. M.i poolt hagi esitamist. L OÜ on algatanud tsiviilasjas nr xxxx kostja vastu samas asjas ka kohtumenetluse. Hagejal ei saa olla kostja vastu samast alusest (oktoober 2021 võlakiri) tulenevaid mistahes nõudeid. Kostja lisas vastusele R. A. (L OÜ juhatuse liige) 28.01.2022 e-kirja J. A.ele nõuete loovutamisest L OÜ-le koos võlgnevuse tasumise nõudega, E. M. 27.01.2022 allkirjastatud teatise J. A.ele nõuete loovutamise kohta ning E. M. ja L OÜ sõlmitud 23.11.2021 nõuete loovutamise lepingu.
3.09.12.2022 kohtunõudes kohus selgitas hagejale tema hagi perspektiivi seoses kostja vastusega tulenevalt nõude loovutamise tagajärgedest ja poolte tõendamiskoormist. Kohus leidis, et poolte esitatud asjaoludel esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohus andis hagejale tähtaja 10 päeva kohtunõude saamisest omapoolse seisukoha esitamiseks kostja 06.12.2022 vastusele ning soovi korral omapoolse seisukoha või selgituste esitamiseks seoses kohtunõudes väljatooduga. Hagejale on kohtunõue 09.12.2022 kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb poolte esitatud selgituste ja tõendite põhjal jätta läbi vaatamata.
5.Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu, s.h põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hageja esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Sellest tulenevalt saab perspektiivituks pidada nõudeid, mille puhul ei saa hagejal juba ainuüksi materiaalõiguse järgi olla hagi esemena märgitud nõudeõigust. 2(5)
2-22-6463 Seejuures ei ole oluline, kas hagejal on kohtusse pöördumiseks õiguslik huvi ehk õiguskaitsevajadus, vaid üksnes see, kas kehtiv õigus võimaldab hageja huvi tagada.1
6.Hageja esitatu põhjal on poolte vahel laenuleping, mille alusel tasumisele kuuluvate summade (laenu jäägi) kohta andis kostja hagejale 18.10.2021 võlatunnistuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja esitatu põhjal saab kohtu hinnangul eeldada, et hagi lisaks oleva võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, s.o millega ei looda uut iseseisvat kohustust, vaid mille andmisega üksnes kinnitatakse juba olemasolevat kohustust eesmärgiga lihtsustada võlausaldaja nõude maksmapanekut. 23.11.2021 nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas hageja L OÜ-le hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest ja 2021 oktoobris väljastatud võlatunnistusest tuleneva nõude summas 19 320 eurot koos kõrvalnõuetega L OÜ-le. Kostja esitas kohtule hageja 25.01.2022 teatise kostjale nõude loovutamisest. Samuti on võlausaldaja 28.01.2022 e-kirjaga (manuses) edastanud kostjale veelkord nii 25.01.2022 teatise kui võlakirja.
7.VÕS § 164 lg 1 1. lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus selgitab, et kui loovutamise üle on vaidlus, milles loovutamisele tugineb võlgnik, siis peab ta tõendama, et vähemalt tema suhtes on loovutamine kehtiv. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja esitas kohtule hageja (s.o endise võlausaldaja) poolt talle välja antud dokumendi nõude loovutamise kohta. Kohus jääb 09.12.2022 kohtunõudes esitatud seisukoha juurde, et kuivõrd kostja väitel on tema suhtes nõude loovutamine toimunud, mille tõendamiseks ta esitas kohtule hageja poolt kostjale saadetud teatise, siis eelviidatud VÕS § 164 lg-s 2 ja §-s 170 sätestatu ei võimalda hageja nõuet rahuldada. Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 170 kaitseb eelkõige võlgnikku, kuivõrd talle ei saa panna kohustust kontrollida, kas loovutamisleping, millest talle teatatakse on tegelikult sõlmitud ja kehtiv. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 170 aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Sellisel juhul võib võlgnik kohustuse täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega, et ta täidab valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamislepingut ei ole tegelikult sõlmitud või et see on kehtetu. Selline olukord võib näiteks tekkida juhul, kui senine võlausaldaja teatas pärast loovutamisdokumendi väljaandmist võlgnikule, et loovutamist ei ole tegelikult toimunud või et vastav leping on tühine või tühistatud ja nõuaks täitmist endale.2 Kohus leiab, et kostja õigus tugineda nõude loovutamise teatele ja keelduda nõude täitmisest endisele võlausaldaja kehtib ka olukorras, kus endise võlausaldaja väitel on loovutamisleping hiljem lõppenud taganemisega. Hageja ei ole välja toonud, et L OÜ uue võlausaldajana oleks lepingust taganemise tulemusena teavitanud kostjat nt nõude tagasiloovutamisest. Kohus ei pea käesoleva asja lahendamisel vajalikuks hinnata hageja 07.09.2022 esitatud nõuete loovutamise
V.Kõve, I.Järvekülg. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2017, lk 462. M.Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, § 170, p 3.
3(5)
2-22-6463 lepingu ülesütlemise kehtivust, tegemist on võimaliku vaidlusesemega hageja ja L OÜ, mitte hageja ja kostja vahel. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku põhjal kostjal puudub lepinguline esindaja, seega ei ole kostjal õigusabikulusid. Samuti ei nähtu toimikust kostjal muude rahaliselt kindlaksmääratavate ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude olemasolu.
9.TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Viru Maakohtu 02.06.2022 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt ning hageja vabastati hagiavaluse esitamisel riigilõivu (980 eurot) summas 490 eurot tasumisest, ülejäänud 490 eurot võimaldati hagejal tasuda osamaksetena. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 490 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et hageja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu täies ulatuses ühe summana tasuda, samas ei olnud hageja kohtu hinnangul täiesti maksejõuetu. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks praeguseks ajaks oluliselt muutunud. Arvestades eeltoodut ning menetluse staadiumi ja menetluses tehtud menetlustoiminguid peab kohus põhjendatuks riigi kasuks välja mõistetava summa vähendamist 390 euro võrra, st 100 euroni. Samuti võimaldab kohus hagejal TsMS § 190 lg 7 järgi tasuda maksmata riigilõiv (100 eurot) 30 päeva jooksul. Kohus selgitab, et menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot (TsMS § 191 lg 4, § 179 lg 3).
10.Hageja on hagiavalduselt tasunud osamaksetena 490 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega avaldajal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus koos pangarekvisiitide äranäitamisega. 4(5)