Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 12.04.2022 kohtule hagi E. A. (kostja) vastu 70 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.11.2007. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 03.07.2019 ja 15.01.2021 KÜ E. Vilde tee 80 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele. Kostja jättis hagejale leppetrahvinõuded (03.07.2019, KÜ E. Vilde tee 80, leppetrahvinumber 1200307192006414, maksetähtaeg 17.07.2019, võlgnevuse summa 30 eurot ja 15.01.2021, KÜ E. Vilde tee 80, leppetrahvinumber 1481501211255363, maksetähtaeg 29.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot) tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 70 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Parkimist ei toimunud, toimus peatumine, mis kestis vaid mõned minutid. Hageja pole tõendanud, kaua peatumine kestis. Peatumine ei kestnud kauem kui lubatud 15 minutit, kui vaadata parkimiskella ja fotosid. Esimesel juhul kestis peatumine 0 kuni 1 minutit, teisel juhul 6 minutit. 15.01.2021 on peatumist alustatud 12.55 ja foto on tehtud 12.55. Seega on foto tehtud kohe pärast autojuhi lahkumist, 0 kuni 1 minut. Puudub foto selle kohta, millal lõpetati peatumine. Tõendamata on, et peatumine kestis kauem kui 0-1 minutit. 3.7.2019 on peatumist alustatud täpselt kell 20.00 ja foto on tehtud 20.06, see on 6 minutit hiljem. Puudub tõestus, et peatumine kestis kauem kui 6 minutit või lausa üle 15 minuti. Kostja ei ole sõlminud lepingut Europarkiga ega autoga sõitnud. Sõitja võis olla keegi teine. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 30.11.2022 kirjas õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kohus selgitas, et eeldada saab, et auto omanik vastutab auto parkimise eest ning, kui kostja väidab, et autot parkis keegi teine, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et parkimislepingu sõlmis keegi teine. Pooled kompromissile ei jõudnud, kostja lisatõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.11.2007. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk oli 03.07.2019 ja 15.01.2021 KÜ E. Vilde tee 80 parkimisalal. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli auto parkimisega või peatumisega. Kohus märgib, et liiklusseadus reguleerib avalik õiguslikku suhet ehk parkimisõigust liikluskorralduse mõttes. Parkimisleping on aga eraõiguslik leping maa (parkla) kasutamiseks, millel pole liiklusseadusega mingit pistmist. Seega on eraõigusliku maa kasutamisel (auto sinna seisma

jätmisel) tegemist siiski parkimisega. Peatumiseks ei saa antud juhul lugeda sõiduki sellist seisma jätmist, kus juht lahkub autost. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga parkimislepingut sõlminud ning sõidukit kasutas keegi teine. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks. Samuti hinnata, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvide tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 55-58) on näha, et KÜ E. Vilde tee 80, Tallinn asuvasse parklasse sissesõidul on tuvastav, et tegemist on tasulise parkimise alaga, v.a neile, kellel on E. Vilde tee 80 KÜ parkimisluba. Samuti on nähtavad parklasse sissesõidul parkimislepingu tingimused ning märk EUROPARK. Hageja on seega tõendanud, et KÜ E. Vilde tee 80, Tallinn parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Kostja ei ole tõendanud, et parkimisalal oleksid vaidlusalusel ajal kehtinud teised tingimused ning, et parkimine antud ajal oli parkimisalal tasuta. Parkimislepingu tingimuste p 1 kohaselt (dtl 57) OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel loetakse sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Parkimistingimuste p. 4 (dtl 57) kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Parkimislepingu tingimustest ei nähtu, et parkimiskellaga võib eraparkas parkida teatud aeg tasuta. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäevadel ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvide nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt (dtl 35-36, 41, 45, 47, 52) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kuna üksnes kostjal on seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, siis on kohtu hinnangul parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja opereeritavatele parkimisaladele, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et auto parkis vaidlusalustel kuupäevadel vaidlusalatele parkimisalale keegi teine. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõuded tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 70 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 60 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 2,5 tunni ulatuses hinnaga 80 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 320 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.