Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I AS (esialgne võlausaldaja) ja I. P. (kostja) kostja sõlmisid 10.05.2021 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 12850,00 eurot. Leping on sõlmitud ja allkirjastatud digitaalses vormis. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,43% aastas ja intressimäär 6,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 06.05.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, so 20.02.2024 – 20.04.2024. 27.05.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 28.05.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli laenutaotluse esitamise hetkel kostja 11 kuu keskmine sissetulek 1825,25 eurot. VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 2700,00 eurot ning kohustused 515,00 eurot. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 2700,00 eurot kuus ning muud finantskohustused 515,00 eurot kuus, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 1893,48 eurot (2700-515-igakuine osamakse 291,52=1893,48) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 2

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 12850,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.06.2021 – 20.05.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 5838,78 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 7011,22 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 7011,22 eurot (12850-5838,78=7011,22). 2.2. Intressinõue VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi Kostjal on intressivõlgnevus alates 33. osamaksest, s.o 20.02.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 27.05.2024 summas 282,58 eurot (73,74+66,85+69,12+64,65+8,22=282,58). Vastavalt laenulepingu põhitingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,90 eurot kuus. 27.05.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 33 – 36. osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,60 eurot (4 x 1,90). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu tingimuste punktist 4.7. Hageja palub mõista kostjalt I. P. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 7011,22 eurot, intress 282,58 eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 255,10 eurot; viivised alates 7.12.2024 kuni põhinõude summas 7011,22 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 6,9% aastas; menetluskulud summas 1142,50 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 700,00 eurot ja hageja õigusabikulud 422,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 05.02.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (13,43%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 10.05.21 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 13,43%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavduses selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli laenutaotluse 3

esitamise hetkel kostja 11 kuu keskmine sissetulek 1825,25 eurot. Kostja igakuine sissetulek 2700 eurot ning kohustused 515 eurot. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 2700 eurot kuus ning muud finantskohustused 515 eurot kuus, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 1893,48 eurot (2700-515- igakuine osamakse 291,52=1893,48) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulud 422,5 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 700 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Ehkki pooltel on vabadus esindajaga kokku leppida sobivates tunnimäärades, ei tähenda, et nimetatu on mõistlik või ootuspärane vastaspoolele ning põhjendatud jätta teise poole kanda. Seega kohus arvestab lepingulise esindaja tunnimäära ja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi ning esindaja mõistlikuks tunnimääraks 100 eurot, kokku summas 250 eurot (2,5*100+km). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 950 eurot (700+250), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 4

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.