Aktiva Finants OÜ hagi D K vastu võlgnevuse 3 759,77 euro ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
4 429,26 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn)
Hageja esindaja:
A Ž ja A K (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja:
D K (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
A K (volikirja alusel, e-post: xxx )
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D Klt Aktiva Finants OÜ kasuks D K ja hageja vahel 03.10.2021. a sõlmitud maksekokkuleppe lepingust nr xxx tulenev võlgnevus 3 759 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) eurot 77 senti (sh 3 191,88 eurot võlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivis 567,89 eurot).
3.Välja mõista D Klt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis tasumata põhinõude jäägilt (2 809,23 eurolt) alates 11.08.2022. a kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1(9)
1.Jätta menetluskulud kostja D K kanda ja välja mõista D Klt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 970 eurot (sh riigilõiv summas 490 eurot ja õigusabikulud 480 eurot).
2.Välja mõista D Klt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (970 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot
HAGIAVALDUS
1.Aktiva Finants OÜ esitas hagi D K vastu 3 759,77 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 03.10.2021. a sõlmitud võlatunnistusest nr xxx. Kostja tunnistas võlgnevust summas kokku 3 2211,88 eurot, millest põhisumma moodustas 2 829,23 eurot, 319,63 eurot intresse, 3,02 eurot viivist ja 40 eurot kahju hüvitist. Nimetatud summadele lisandus ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama maksegraafiku alusel. Kostja teostas tagasimakseid summas 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 3 191,88 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 567,89 eurot ja viivised alates 12.08.2022. a kuni põhinõude summas 2 809,23 euro täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohtu 02.09.2022. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati.
3.Kostja esitas 01.11.2022. a kaja. 2(9)
4.Viru Maakohtu 09.11.2022. a kohtumäärusega kaja rahuldati ja menetlus tsiviilasjas taastati.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja vastuse kohaselt on hageja korduvalt sama nõudega kohtus. 16.03.2022. a esitas hageja Pärnu Maksekäsuosakonnale avalduse (tsiviilasja nr 2-22-108927) võlatunnistusest nr xxx tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks, milles põhivõla suuruseks oli 2 869,23 eurot, viivis 308,53 eurot ja veel põhinõue suurusega 319,63 eurot. Seega hageja justkui kompas pinda, vaatas ning lootis, et kostja jätab avaldusele tähtaegselt vastamata ja avaldus rahuldatakse, hagi esitamata aga nii see ei läinud. Kostja esitas 23.03.2022. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Hageja hagi tähtaegselt ei esitanud, lõpplahend jõustus. 10.08.2022. a esitas hageja uue hagiavalduse koos lisadega sama võlatunnistuse nr xxx võlatunnistuses kokku lepitud võlgnevuse väljamõistmiseks. 10.08.2022. a esitatud hagi lisa 1 märgitud 03.10.2021. a võlatunnistuses nr xxx on aga põhisumma suuruseks 2 829,23 eurot. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3 191,88 eurot ja resolutsiooni punktis 3 on põhivõlaks 2 809,23 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-22-108927 hageja märkis põhivõlaks hoopiski 2 869,23 eurot.
6.Hageja on esitanud nõude võlatunnistusest/maksekokkuleppest tuleneva nõudena. Tegemist ei ole kehtiva võlatunnistusega ja kostjale sellest kohustusi ei tulene. Sellest tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta. Võlatunnistus ei vasta poolte kokkulepitud vorminõudele ja ei ole seetõttu kehtiv, seda ei saa sõlmituks lugeda. Võlatunnistuse punkti (A) kohaselt nõustuvad pooled lepingu tingimustega selle allkirjastamisega. Sellest järeldub, et pooled on kokku leppinud dokumendi kirjalikus vormis. Kostjale ei tutvustanud keegi makse tegemise eelselt ega ka selle järgselt võlatunnistust. Kostjal võlatunnistuse sõlmimiseks tahet ei olnud ega ole ja kostja pole selleks mingit tahet avaldanud. Kostja tehtud makseid ei saa lugeda tahteavalduseks võlatunnistuse sõlmimiseks, kuna makse ei väljenda kostja tahet sõlmida võlatunnistust. Hageja võlatunnistust allkirjastanud ei ole. Hageja on hagile lisanud kostja poolt allkirjastatud, kuid hageja poolt allkirjastamata võlatunnistuse. Võlatunnistus näeb ette kirjaliku vorminõude ja ei näe ette, et kokkulepitud vorminõude täitmata jätmisel poleks tehing tühine. Seega ei ole hageja võlatunnistuse sõlmimiseks kokkulepitud vormis tahteavaldust teinud ja võlatunnistus on kokkulepitud vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine või vähemalt ei saa seda sõlmituks lugeda. Seega ei tulene sellest kostjale kohustusi. Tühine on ka maksegraafiku kokkulepe, kuivõrd ilma võlatunnistuseta konstitutiivse võlatunnistuse tähenduses ei oleks hageja ka maksegraafikut võimaldanud. Lisaks, kui ei kehti kohustus ise, ei saa kehtiv olla ka kehtetu kohustuse maksmise kokkulepe ega maksegraafik.
7.Juhul kui kohus loeb võlatunnistuse sõlmituks, siis enne võlatunnistuse sõlmimist ei teavitatud kostjat nõuetekohaselt ega esitatud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ega täidetud vastutustundliku laenamise kohustust. Sellega on hageja rikkunud oma lepingueelseid kohustusi, sh tarbija lepingueelse teavitamise ja vastutustundliku laenamise osas. Teabelehte ei ole kostjale esitatud siiani. Võlatunnistus sõlmiti täiendava tasu eest teadlikult tarbijaga, kes oma varasemate kohustuste täitmisega oli juba raskustesse sattunud ja polnud krediidivõimeline, milles hageja oli selgelt teadlik. VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole hagejal õigust kostjalt lepingutasu nõuda.
8.Nõuetekohase teavitamise korral ei oleks kostja võlatunnistust sõlminud. Seega, kui võlatunnistus siiski loetakse sõlmituks, on hageja oma lepingueelse kohustuse rikkumisega 3(9)
kostjale kõigi võlatunnistusest tulenevate kohustuste ulatuses kahju tekitanud. Kuivõrd võlatunnistuse alusel kostjale midagi välja ei makstud, hõlmab kahju kõiki võlatunnistuses kajastatud summasid, sh hagis esitatud nõudeid. Kostjal on õigus oma kahju hüvitamise nõue hageja vastu tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Tasaarvestuse tegemiseks ei pea kostja hagi esitama, vaid võib selle teha kohtumenetluse käigus. Käesolevaga tasaarvestab kostja kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu hageja nõuetega kostja vastu. Juhul kui hagejal olid võlatunnistusest tulenevad nõuded kostja vastu, on need tasaarvestusega lõppenud ja hagi tuleb rahuldamata jätta.
9.Alternatiivselt, kuna võlatunnistuses ei ole sätestatud enamikku VÕS § 404 lg 2 sätestatud andmetest, sealhulgas andmeid intressimäära, krediidi kulukuse määra, tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma, viivise aastamäära jms kohta, on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. VÕS § 408 lg 2 ei muuda eelnimetatust tulenevalt lepingut erandlikult kehtivaks, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel laenu kätte saanud ega krediiti kasutama hakanud.
10.Teise alternatiivina tühistab kostja võlatunnistuse sõlmimiseks tehtud tehingu, kuna tehing on tehtud hageja pettuse ja kostja eksimuse mõjul. Tarbijakrediidilepingus avaldamisele kuuluvad andmed tuleb VÕS § 404 lg 2 esimese lause kohaselt lepingus avaldada selgelt ja kokkuvõtlikult. VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 11 tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingus avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana. Võlatunnistus ei vasta tarbijakrediidilepingule kehtestatud nõuetele. Võlatunnistuses ei ole avaldatud tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid, sh andmeid intressimäära, krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Samuti pole viivise määra avaldatud aastaja päevamäärana, mistõttu viivise nõude olemasolul ei või VÕS § 408 lg 10 tulenevalt nõuda viivist suurema kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusliku määra (8 % aastas) alusel.
11.Juhul kui kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda, palub kostja kohtul viivist maksimaalses võimalikus ulatuses vähendada ja seada väljamõistetud viivisele piirang selliselt, et kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhivõla suurust. Kostja palub arvestada ka viivise välja mõistmisel, et kostjal ei ole võimalik ka seadusejärgset viivisemäära tasuda oma teiste kohustuste tõttu.
12.Kostjale ei ole teada ja võlatunnistusest ei nähtu, millise võla suhtes väidetav võlatunnistus sõlmitud on. Seega ei saa võlatunnistust kehtivaks lugeda, kuna see kajastab laest võetud võlga. Hageja oma esindaja Julianus Õigusbüroo OÜ abil sogab tahtlikult vett ja loob ebaselguse kohustuse tegelikus olemuses. Selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja VÕS § 6 lg 2 tulenevalt ei saa kostja suhtes võlatunnistuses kajastatut kohaldada. Juhul kui hagejal tõesti oli kostja vastu mingist alusest tulenev võlanõue, on hageja nõude päritulu varjava väidetava võlatunnistusega tekitanud olukorra, kus ta saab võlatunnistuse abil sama võlga kaks korda nõuda – esmalt võlatunnistuse abil ilma nõude tausta vähimalgi määral avaldamata, mida ta on teinud käesolevas menetluses, ning hiljem varasema võlasuhte või lepingu alusel, kui selline peaks eksisteerima.
13.Hageja on võlatunnistuse abil üritanud vältida tarbijakrediidilepingu sätete kohaldamist, mida kinnitavad ka hageja hagis esitatud selgitus, et „võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid“. Sellist käitumist ei saa pidada heauskseks ja võlatunnistuse alusel ei või kostjalt võlga välja mõista. Samuti on võlatunnistuses sätestatu sellisel juhul vastuolus VÕS § 421 sätestatud imperatiivse keeluga tarbijakrediidi sätetest kõrvale kalduda ja võlatunnistuses kokkulepitu on tühine. 4(9)
14.Juhul kui kohtumenetluses selgub, et võlatunnistus on siiski sõlmitud ega ole tühine, ei ole sellest tulenev võlg muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole võlatunnistust üles öelnud.
HAGEJA SEISUKOHAD
15.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele seisukohad 30.11.2022. a menetlusdokumendis.
16.Kostja on viidanud asjaolule, et sama nõude alusel toimus maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas 2-22-108927. Tsiviilasjas nr 2-22-108927 keeldus Viru Maakohus 25.04.2022. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Hageja selgitab, et menetlus tsiviilasjas nr 2-22-108927 ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kuivõrd TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
17.Kostja on viidanud asjaolule, et maksekäsu avalduses tsiviilasjas nr 2-22-108927 ja käesoleva tsiviilasja hagiavalduses on hageja esitanud erinevad võla põhisummad. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisas 1 on hageja esitanud dokumentaalse tõendi, s.o. võlatunnistuse nr xxx, mis tõendab kokkulepitud võlgnevuse summa 3 191,88 eurot, millest põhisumma 2 829,23 eurot, viivis 3,02 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot, intress 319,63 eurot. Eeltoodud summadele lisandub lepingutasu 20,00 eurot. Kõnealuse lepingutasu summas 20,00 eurot on kostja hagejale tasunud 03.10.2021. a.
18.Kostja on asunud seisukohale, et võlatunnistus nr xxx ei ole kehtiv ning kostjale sellest kohustusi ei tulene. Hageja kostja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 03.10.2021. a sõlmitud võlatunnistus ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkulepe. Vastavalt võlatunnistusele on pooled, s.o hageja ja kostja kokku leppinud, et käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Seega on pooled omandanud lepingu (võlatunnistuse) alusel uued õigused. Seega kostja tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, kuna sellest tulenevalt loodi iseseisev kohustus.
19.Hageja ei ole kohustatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. Vastavalt võlatunnistusele nr xxx on pooled kokku leppinud, et võlatunnistus loetakse sõlmituks kuupäeval, millal tasuti maksegraafiku lepingutasu, nõustumus on antud lepingutasu maksmisega. Kostja leiab, et ta ei ole teinud tahteavaldust võlatunnistuse sõlmimiseks ning ilma tahteavalduseta ei ole võlatunnistuses kajastatu kostjale siduv. TsÜS § 67 lg 1 tulenevalt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, oluline on, et isiku tahe oleks teistele äratuntavalt väljendatud. Hageja on seisukohal, et kostja on korduvalt äratuntavalt avaldanud hagejale soovi maksekokkuleppe sõlmimiseks ning edastanud 03.10.2021. a hageja esindajale ka vastavasisulise e-kirja. E-kirja sisu tõlgitud eesti keelde „Tere, sõlmime maksegraafiku“. Hageja on 04.10.2021. a kostja eeltoodud e-kirjale vastanud. Vastuse kohaselt on kostjal vastamise seisuga koostatud maksegraafikud nõuetele xxx (s.o. käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev nõue) ja 714224622 ning järgmised osamaksete kuupäevad on 16.10.2021. a summades 133,00 eurot kuus ning 266,00 eurot kuus. Eeltoodu näitab üheselt, et kostja on olnud ning on 5(9)
jätkuvalt teadlik võlgnevuse olemasolust ning on andnud tahteavaldusi kokkulepete sõlmimiseks.
20.TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tahteavalduse anda kaudsel viisil, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille hindamise kaudu tuleb otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Vastavalt võlatunnistuses sätestatule loetakse võlatunnistus sõlmituks kuupäeval, mil tasuti maksegraafiku lepingutasu ning nõustumus on antud lepingutasu maksmisega. Kostja on lepingutasu summas 20 eurot tasunud 03.10.2021. a ning kinnitanud sellega soovi võlatunnistuse sõlmimiseks. Maksekorralduse andmetest nähtub selgelt, et makse on tehtud kostja poolt hageja esindajale Julianus Inkasso OÜ ning makse selgitus on leping nr xxx ja 03.10.2021. a võlatunnistuse sõlmimine.
21.Võla tasumiseks või võlatunnistuse sõlmimiseks tuleb kostjal veebiaadressil https://self.julianus.ee/debts autentida end panga, ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Kostja on end autentinud panga kaudu, seega on kostja iseseisvalt ning teadlikult sisenenud hageja iseteenindusse ning sõlminud võlatunnistuse. Lepingutasu makse teostamisel on kostja pidanud makse allkirjastama so kasutama PIN2. Võlatunnistuse graafiku on koostanud kostja iseteeninduses endale ise, valides selleks omale sobilik ja maksevõimelisust arvestades igakuise osamakse suuruse ning tasumise perioodi. Seega on asjakohatu kostja väide, et maksekokkuleppe sõlmimisel ei ole arvestatud kostja raske majandusliku seisuga. Ometigi ei ole kostja oma rasket majandusliku seisu tõendanud.
22.Juhul kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta soovib hageja nõude tasaarvestada oma nõudega ning hageja on seisukohal, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjusliku seost. Hageja on seisukohal, et kostja eesmärgiks on võetud kohustustest vabanemine.
23.Kostja on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel 03.10.2021. a sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1 ja 2 ning VÕS § 402 tähenduses. Kostja leiab, et hageja oleks lepingu sõlmimisel pidanud täitma kõiki tarbija kaitseks kehtestatud tarbijakrediidilepingu nõudeid. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ega täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. VÕS § 402 lg 1 mõttes on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidiandjaks on ettevõtja, kelle majandusvõi kutsetegevus on tarbijale krediidi andmine. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole tarbijale krediidi andmine, vaid hageja majandustegevuseks on inkassoteenus ja krediidinfo.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
25.Hagiavaldusele lisatud 03.10.2021. a võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused (leping nr xxx) nähtub, et (A) Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on võlgnikul võlausaldaja ees tähtaegselt tasumata võlgnevus summas kokku 3 191,88 6(9)
eurot (võlgnevus), mis koosneb tähtaegselt tasumata põhivõlast ja/või intressist, viivistest, leppetrahvist, sissenõudmiskulust vms tasumisele kuuluvatest, kuid tasumata summadest. Võlausaldaja on teinud võlgnevuse täpsema sisu enne kokkuleppe sõlmimist võlgnikule teatavaks ning võlgnik kinnitab kokkuleppe allkirjastamisega, et on võlgnevuse sisust ja selle tekkimise alustest teadlik. (B) Võlgnik on nõustunud kinnitama võlausaldajale võlgnevuse olemasolu ja suurust ning on teinud võlausaldajale ettepaneku võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Oma eeldatavat maksevõimet arvestades on võlgnik võlausaldaja koduleheküljel kätte saadavaks tehtud rakendust kasutades koostanud maksegraafiku (maksegraafik), milles kajastatud maksete teostamise korral on võlgnikul võimalik võlgnevus, koos sellelt graafikujärgsete maksete tegemise perioodil arvestatava intressi ja/või viivistega tasuda. (C) Tingimusel, et võlgnik tunnistab võlgnevuse olemasolu ja suurust ning peab selle tasumisel kinni võlgniku poolt välja pakutud maksegraafikust, on võlausaldaja valmis võlgnikuga kokku leppima, et võlausaldaja ei tee maksegraafiku täitmise perioodil täiendavaid toiminguid võlgnevuse sisse nõudmiseks, eelkõige ei taotle maksekäsu kiirmenetluse algatamist, ei esita hagi ega realiseeri tagatisi ning ei nõua võlgnikult muude võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist kui võlgnevuse osaks oleva põhivõla jäägilt arvestatav viivis.
26.Võlatunnistuse kohaselt tunnistab D K (võlgnik), et võlgneb käesoleva võlatunnistuse andmise päeva seisuga Aktiva Finantsile (võlausaldaja) kokku 3 191,88 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 2 829,23 eurot, viivis 3,02 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot, intress 319,63 eurot. Samaaegselt käesoleva võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot (lepingutasu). Võlgnik kinnitab, et ta on võimeline tasuma võlausaldajale võlgnevuse vastavalt maksegraafikule (maksegraafik).
27.Võlatunnistuses võlgnik kinnitab võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustub, et käesoleva võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Võlgnik on nõus, et alates käesoleva võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes käesolevale võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Võlatunnistusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Võlatunnistus loetakse sõlmituks kuupäeval, millal tasuti maksegraafiku lepingutasu.
28.Kostja on lepingutasu hagejale tasunud ning selle üle ei ole vaidlust, seega on võlatunnistus loetud sõlmituks olenemata kostja vastuväitest selle kohta, et ta ei ole võlatunnistust (lepingudokumenti) allkirjastanud. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tahteavalduse anda kaudsel viisil, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille hindamise kaudu tuleb otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Vastavalt võlatunnistuses sätestatule loetakse võlatunnistus sõlmituks kuupäeval, mil tasuti maksegraafiku lepingutasu ning nõustumus on antud lepingutasu maksmisega. Kostja on lepingutasu summas 20 eurot tasunud 03.10.2021. a ning kinnitanud sellega soovi võlatunnistuse sõlmimiseks. Maksekorralduse andmetest nähtub, et makse on tehtud kostja 7(9)
poolt hageja esindajale Julianus Inkasso OÜ ning makse selgitus on leping nr xxx ja 03.10.2021. a võlatunnistuse sõlmimine. Seega on kostja andnud kaudse tahteavalduse võlatunnistuse sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt toimub lepingu sõlmimine vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et leping sõlmiti 03.10.2021. a lepingutasu summas 20,00 eurot maksmisega.
29.Käesoleval juhul on võlatunnistus deklaratiivne. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-21-06, punkt 15). Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse.
30.Kostja väidab, et talle on tekitatud kahju, millega ta soovib hageja nõuet tema vastu tasaarveldada. Hageja ei nõustu kostja võla tasaarveldamisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult ligilähendale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg 1 kirjeldatud viisil. Tasaarvestuse teostamiseks peab üks nimetatud isikutest tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198) ja tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättetoimetamisest teise poole poolt. VÕS § 200 sätestab tasaarvestuse piirangud. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on tasaarvestamise avalduse esitanud esmakordselt hagiavalduses protsessuaalse taotlusena. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1- 129-11 asunud seisukohale, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, punkt 10 ja 02. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, punkt 17). Seega, juhul kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta soovib hageja nõude tasaarvestada oma nõudega ning hageja on seisukohal, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjusliku seost. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu (kahju), mida hageja nõudega saaks tasaarvestada.
31.Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel 03.10.2021. a sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1 ja 2 ning VÕS § 402 tähenduses. Kostja leiab, et hageja oleks lepingu sõlmimisel pidanud täitma kõiki tarbija kaitseks kehtestatud tarbijakrediidilepingu nõudeid. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ega täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. VÕS § 402 lg 1 mõttes on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidiandjaks on ettevõtja, kelle majandusvõi kutsetegevus on tarbijale krediidi andmine. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole tarbijale krediidi andmine. Kuna hageja näol ei ole tegemist krediidiandjaga, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Mh ei olnud võlatunnistuse sõlmimisel tegemist laenu väljastamisega. Võlatunnistuse sõlmimisel ei väljastanud võlausaldaja hagejale laenu ehk krediiti, vaid tegemist oli laenulepingu alusel 8(9)
tekkinud võlgnevuse ajatamisega. Asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt iga eraisiku ja ettevõtte vaheline võlatunnistus on automaatselt tarbijakrediidileping. Kuna kostjaga sõlmitud võlatunnistuse puhul ei kohaldu VÕS § 403 sätted, langevad sellega ära kostja sellekohastest vastuväidetest hagile.
32.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
33.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lõike 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 480 eurot, kokku 970 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 970 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.