Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Hagiavalduse kohaselt leppisid C ja kostja 2016 kokku, et kuivõrd C planeerib mõne aja töötada ja elada välismaal, siis seni jääb hageja ettevõttes tegutsema X – saades selle eest ka palka. C abistas kostjat kiiretel aegadel interneti vahendusel. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale tasunud palka ja sellelt ettenähtud makse kuni töösuhte lõpetamiseni 06.07.2020. Kuivõrd seni olid abikaasad ettevõttes ühiselt tegutsenud, siis oli kostjale detailselt teada äriühingu tegevusspetsiifika, jne. Samuti oli tal sellest tulenevalt ka täielik juurdepääs äriühingu pangakontodele ning tema valduses oli äriühingu pangakaart. Seejuures on oluline, et äriühingu raamatupidamist tegi kostja ema – W. Seega oli ettevõte kostja täieliku kontrolli all, kui C välismaal töötas. Kuivõrd poolte vahel oli C arusaamisel täielik usaldus, ei osanud C kahtlustada, et tema kauaaegsed pereliikmed so endine abikaasa ja endine ämm, võiksid tema selja taga kuidagi äriühingule kahjulikult käituda. 2020.a juulis saabus C püsivalt Eestisse tagasi elama ja asus taas hageja majandustegevusele aktiivselt kaasa aitama. Ootamatult selgus, et kostja on usaldust kuritarvitanud ja hagejast alusetult välja viinud suurtes summades raha. Puudub vaidlus, et kostja nimele oli väljastatud äriühingu kontoga seotud pangakaart. Vastava kaardiga (mis 2020.a vahetati teise kaardi vastu), on kostja välja võtnud hageja kontolt suurtes summades sularaha – 2019.a summas 55 120 eurot ja 2020.a summas 22 820 eurot. Kuludokumente väljavõetud summade osas esitatud ei ole. Seega kohustub kostja saadud raha tagastama.

Lisaks on kostja teinud ettevõtte kontolt ülekandeid enda kontole – 2019.a summas 7744,90 eurot ja 2020.a summas 2607 eurot. Kuludokumente ülekantud summade osas esitatud ei ole. Seega kohustub kostja saadud raha tagastama. Täiendavalt on kostja hageja kontolt kandnud üle summasid mitmetele isikutele asjade ja teenuste eest, mis ei seondu kuidagi hageja äritegevusega. Suurem osa kuludest on tehtud seoses ehitusmaterjalide ostuga ehituskaupade müüjatelt. Samas ei ole hageja 2019 ega 2020 aastal midagi ehitanud. Lisaks märgitule on kostja hageja kontolt kandnud veel mitmeid kulutusi, mis ei seondu ettevõtte äritegevusega ei seondu – nt elektritõukeratas, kõrvaklapid jne. 2020.a on kostja hageja kaardiga tasunud mitmeid kulusid sh hotelliarveid Poolas - märgitud reis ei seondu kuidagi hageja äritegevusega. Kokku on 2019.a sellisteks ettevõtlusega mitteseotud kuludeks 5543,25 eurot ja 2020.a 2742,05 eurot. Kui kostja tegi hageja kontole sissemakseid selgitusega „kassast“, siis polnud see mingi tema isikliku raha sissemakse või võla tasumine, vaid hageja enda raha sissemakse just nimelt hageja kassast hageja kontole – täpselt nii, nagu see panga ülekannetes on selgitatud. Kokku on hagejal kostja vastu järgmised nõuded kokku summas 96 577,20 eurot, s.o 2019.a ja 2020.a sularaha väljavõtmine kuludokumentideta 77 940 eurot, 2019.a ja 2020.a ülekanded ilma kuludokumentideta 10 351,90 eurot, 2019.a ja 2020.a majandustegevusega mitte seotud ülekanded 8285,30 eurot. Hageja palub vastavalt TsMS §-le 367 põhinõudelt välja mõista viivis alates hagi esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja korrigeeris oma nõuet 4150 euro ulatuses. Muus osas on kostja vastuväited, sh püüded eitada, nagu poleks ta hageja kaarte üldse kasutanud, ainetud. Kokku loobub hageja seetõttu hagist summas 4753 eurot (4150 + 603). Hageja nõudes vastavas osas summas 77 940 eurot 4753 euro lahutamisel on nõude jäägiks 73 187 eurot. Ülekanded hageja kontolt kostja kontole ei seondu mitte ühegi hageja kulu hüvitamisega, millest tulenevalt hageja on nõue selles osas kokku summas 10351,90 eurot (7744,90 + 2607) täies ulatuses põhjendatud. Mingeid asjakohaseid vastuväiteid ega ühtegi tõendit kostja esitada ei suuda. Kostja vastuväidete läbi töötamise käigus avastas hageja täiendavaid minetusi kostja tegevuses. Nimelt selgub, et kostja on tellinud Klindex OÜ-lt teenuseid suuremas ulatuses kui hagis seni kajastatud. Kokku puudub raamatupidamisdokument ning alusetult on välja viidud täiendavalt 902 eurot. Hageja nõuded peale hagi suurendamist on järgmised 2019.a ja 2020.a sularaha väljavõtmine kuludokumentideta 73 187 eurot, 2019.a ja 2020.a ülekanded ilma kuludokumentideta 11 253,90 eurot, 2019.a ja 2020.a majandustegevusega mitte seotud ülekanded 8285,30 eurot, s.o kokku 92 726,20 eurot. Kuigi hageja ja kostja olid sõlminud töölepingu, ei nõuta hagi alusena kostja poolt õigusvastaselt kasutatud summasid tagasi töölepingu alusel. Hageja nõuab õigusliku alusena tehtud väljamaksete tagastamist VÕS § 1027 ja § 1028 lg 2 alusel. Käesoleval juhul ei nõue hageja kostjalt tagasi summasid, mis viimane oleks saanud töösuhtest tulenevalt (nt TLS § 39 alusel töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamist). Hageja nõuab kostjalt summasid, mida viimane kasutas õigusvastaselt enda tarbeks ja millel puudub seos töösuhtega. Hagi ei ole esitatud töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ega töösuhetest rikutud õiguste kaitseks. Märgitu tõttu ei kohaldu antud juhul TLS § 31 ega sealt tulenev nelja kuuline aegumistähtaeg. Samuti ei ole tegemist töölepingu tahtlikust rikkumisest tuleneva kahjunõudega, mistõttu ei kohaldu ka TLS § 74 lg 4. Hageja nõuab õigusliku aluseta tehtud väljamaksete tagastamist VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Üürileping on väidetavalt sõlmitud 01.01.2018. C ei viibinud Eestis sellele ajal, ta oli Filipiinidel ja tuli tagasi Eestisse 23.01.2018.a. Kui selline leping oleks ka tegelikkuses

sõlmitud, siis ilmselt oleks see allkirjastatud digitaalselt ja seda W kaasabil. Asjaolu, et see on lihtkirjalik ja kuupäevaga, kus pooled ei olnud isegi mitte samas maailmajaos, kinnitab selgelt selle hilisemat loomist seoses poolte vahel alates 2020.a suvest eskaleerunud konfliktiga. Mitte kunagi ei ole poolte vahel olnud üürikokkulepet. Idee asuda iseendale tegema kandeid selgitusega „üür“ tuli kostjal eesmärgiga makse optimeerida (säästa sotsiaalmaksult). Tegemist oli teatavate tulemustasu kokkulepetega, mis selgitab seda, miks „üüri“ on tasutud niivõrd ebajärjepidevalt ning miks hoolimata väidetavast „üürivõlast“ juba 2018. aastast ei ole kostja seda kunagi hagejalt nõudnud.

Hageja enese poolt esitatud tõendist – hageja 2019 konto väljavõttest – nähtub, et kaardiga nr 5093 on 2019.a sularaha nii hageja kontolt võetud kui ka tagasi pandud. Kokku on 2019 hageja kontole kaardiga nr 5093 pandud 9170 eurot. Kostjale teadaolevalt läksid kontolt väljavõetud sularaha summad hageja kassasse ning nende arvel tasuti eranditult hageja kohustuste eest. Lisaks kasutati kontolt kassasse võetud sularaha hageja töötajatele töötasude maksmiseks; erinevate teenuste, sh inventari ja seadmete, eest tasumiseks; juhatuse liikmele Cle tasumiseks. Osaliselt pandi hageja kassas olnud sularaha ka kostja kontole, mille arvel tasus kostja eelnimetatud hageja kohustuste eest. Seda eelkõige juhul kui ei olnud võimalik sularaha füüsiliselt üle anda, kuid kohustus tuli täita. Hageja juhatuse liikme C kontot ei olnud võimalik kasutada, kuna see oli täitemenetluse tõttu arestitud. Nii kujuneski aja jooksul välja, et teatud summad pandi kostja arvele, kes siis tasus hageja kohustuste eest ning ülejäänud summa kandis hagejale tagasi kontole või pani sularahas kassasse. Kostja kontolt on tasutud hageja erinevate kohustuste eest 2019. ja 2020. aastal vähemalt 27 956,44 eurot. Hageja nõue kostja vastu summas 77 940 eurot tuleb täielikult jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et majandamiskulud on kõik seotud hageja majandustegevusega, hageja on need eelnevalt aktsepteerinud, summad kostjale välja maksnud ja puudub mistahes õiguslik alus asuda hiljem väitma, et tegemist on hagejaga mitteseotud kuludega, kuna väidetavalt ei ole kulutšekke. Hageja nõue kokku summas 10 351,90 eurot (7744,90 + 2607 = 10351,90) on alusetu ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutuses oli hageja kontoga seotud kaart nr 5093, seega ei ole hageja mistahes moel tõendanud, et kaardiga nr 5093 tasutud hageja väidete kohaselt tema ettevõtlusega mitteseotud kulud on teinud kostja. Teiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagiavalduse lisaks nr 6 olevate arvete eest oleks hageja kostjale mistahes moel kulu rahas hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et hagiavalduse punktis 1.3. nimetatud ettevõtlusega mitte seotud kulu on tehtud kostja poolt ja hageja rahaliste vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue summas 8285,30 eurot (5543,25 + 2742,05 = 8285,30) jätta täielikult rahuldamata. Hageja poolt hagis esitatud tõenditest – hageja kontoväljavõtetest nähtub, et kostja on 2019 ja 2020 kandnud hageja kontole kostja isiklikult kontolt kokku 17 658 eurot. Hageja raamatupidamise korraldamise, sh kuludokumentide olemasolu eest vastutab seega C, mitte kostja. Kostja ei eita, et tema käes on olnud hageja kontoga soetud pangakaart, samas kostja tõesti ei mäleta, mis on selle kaardi number. Samuti oli kaart sageli ka C käes, kui viimane viibis Eestis. Kostja on seisukohal, et alusetu rikastumise nõue ei ole kohane, kuna: (i) hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mida hageja on ise hagis kinnitanud, ning sellisel juhul töötaja vastutusele võtmiseks peab eksisteerima töötaja süüline rikkumine (TLS § 72); (ii) kõik tehingud tehti hageja juhatuse teadmisel ja korraldusel. Arvestades, et tehingud tehti hageja juhatuse teadmisel ja korraldusel on süüline vastutus kostjal hageja ees välistatud. Seega on hageja nõue kostja vastu alusetu ka TLS § 72 alusel, kuna puudub kostja süü. Hageja nõue on aegunud. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt sai hageja teada asjaolust, et kostja on hagejale kahju tekitanud 2020.a juulis, mil hageja juhatuse liige saabus Eestisse. Kostja leiab, eeldusel, et kostja on toime pannud hageja etteheidetavad teod (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), et hageja pidanuks sellisel juhul hiljemalt iga tehingu päevale järgneval päeval väidetavast õiguserikkumisest teada saama, sest hageja juhatusel oli detailne ülevaade hageja tehingutest. Isegi, kui lähtuda hageja väidetest, siis pidi hagejale hiljemalt juulis 2020 olema teada hageja poolt hagis väidetud kostjapoolne hagejat kahjustav käitumine. TLS § 31 järgi tulnuks hagejal kostja vastu

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda 4 kuu jooksul, s.t hiljemalt 30.11.2020.a. Hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 16.12.2020, s.t pärast TLS § 31 sätestatud tähtaja möödumist. Seega on hageja esitanud hagi hilinenult. Lisaks on hageja 2019. a tehinguid puudutavad nõuded igal juhul aegunud TLS § 74 lg 4 järgi. Kostja ei ole olnud hageja faktiline juht. Üksnes juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagi on tervikuna või teatud osas põhjendatud, palume kohtul kohaldada VÕS § 140 ning piirata kostjalt väljanõutavat summat. Kostja on menetluses põhistanud, et kostja on oma tegevuses lähtunud Kesaroli seadusliku esindaja C soovidest ja korraldustest, sh kasutati Kesaroli vara C enda kui ka tema lähedaste hüvanguks ning Kesaroli kulude kandmiseks, kuigi C on tagantjärele asunud väitma, et tema oli oma juhatuse liikme kohustused kostjale üle andnud ega tea nii-öelda midagi hageja vara kasutamisest. Olukorras, kus nii Kesarol ise kui ka tema juhatuse liige ja juhatuse liikmega seotud isikud on saanud raha hagi aluseks olevatest tehingutest, kuid kostjal ei ole võimalik tagantjärele tõendada igat tehingut ja selle seotust Kesaroli korraldusega, on äärmiselt ebaõiglane panna kostjale ainuisikuliselt kohustus tasuda hüvitist. Kostja esitab tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on kostja vastu põhjendatud. Hageja tegevuskoht asus kuni 2020 suve lõpp kostja kinnistul asukohaga XXX, mille esimesel korrusel on pea 100 m2 kohandatud Kesaroli vahendite hoiustamiseks (lauaseelikuid, nõud-tarvikud, cateringivahendid tuli hoiustada ning puhastada, kui need ei olnud klientidele välja renditud), pesu ning tarvikute pesemiseks jne ning väljas suur parkimisplats kaubikutega vahendite transportimiseks. Kinnistu kuulub kostjale. Kuigi hageja kasutas ruume juba alates selle asutamisest, siis 01.01.2018 vormistati kokkulepe ruumide kasutamiseks hageja ja kostja vahel kirjalikult. Lepingu p-s 2.2. on pooled kokku leppinud, et Kesarol tasub kostjale igakuiselt 1000 eurot. Hageja on kostjale tasunud üüri järgmiselt: 2018.a. jaanuari, novembri ja detsembrikuu eest kokku 3000 eurot; 2019.a. jaanuari kuni augusti eest 7300 eurot ning 2020.a jaanuar kuni juuli eest 6900 eurot, kokku 17 200 eurot. Lepingujärgselt oli hagejal kohustus tasuda 2018.a eest 12 000 eurot (12*1000), 2019.a eest 12 000 eurot ning 2020.a eest vähemalt 7000 eurot, kokku 31 000 eurot. Hageja on jätnud tasumata 2018.a eest perioodil veebruar kuni oktoober 9000 eurot, 2019.a eest 4700 eurot ning 2020.a eest 100 eurot, kokku 13 800 eurot. Kuivõrd hageja ei ole kostjale üüri vastavalt lepingule tasunud, siis on hageja lepingulisi kohustusi rikkunud VÕS § 100 järgi ning kostjal on õigus nõuda hagejalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel lepingu täitmist. Hageja 2019. ja 2020. aasta käibemaksudeklaratsioonidest ning majandusaasta aruannetest saab järeldada, et hageja on ulatuslikult manipuleerinud enda majandusnäitajatega. Seda selleks, et varjata, et ta on tegelikkuses kostjale etteheidetavate rahasummade ulatuses riigilt sisendkäibemaksu tagasi küsinud. See omakorda kinnitab, et hageja, sh tema ainuosanik ja juhatuse liige on olnud jooksvalt (igakuiselt) väga hästi kursis summadega, mille kostja on hageja kontolt välja võtnud või üle kandnud, sh on kursis nende summade kasutamise asjaoludega. Kattes iga sellise sularahaväljavõtmise või ülekande kuludokumendiga (mis ei pruukinud olla mingiski seoses hageja majandustegevusega) ning küsides neilt kuludelt tagasi sisendkäibemaksu, on hageja andnud heakskiidu kostja poolt välja võetud või üle kantud summadele. Hagi rahuldamise korral saab hageja sisuliselt teist korda käibemaksusumma, mille ta on riigilt juba tagasi küsinud. Arvestades hagis esitatud nõudesummat 96 577,20 eurot (68408,15 + 28169,05) on hageja sellelt summalt küsinud tagasi käibemaksu 16 096,20 eurot (käibemaksuta summa 80 481 eurot). Samuti realiseeruks hagi rahuldamise korral hageja poolt toime pandav kelmus, kuna hageja on püüdnud jätta kohtule ja kostjale mulje, et kostja on tema teadmata ja alusetult teinud väljamakseid, kuid tegelikkuses on hageja ise need maksed sisendkuluna deklareerinud ja nendelt maksetelt 16 096,20 eurot käibemaksu juba riigilt tagasi küsinud.

Hageja nõue tugineb kokkuvõtvalt sellel, et 2019-2020 kostja 1) võttis hageja arveldusarvel välja sularaha ja tegi ülekanded enda isiklikule kontole summas 84 440,90 eurot ning 2) kandis või lasi kanda kolmandatele isikutele üle 8285,30 eurot, mille kohta on kulutšekk, mis aga ei seondu hageja ettevõtlusega. Hageja väitel on tegemist õigusliku aluseta tehingutega, mis ei seondu hageja majandustegevusega ning mille arvelt on kostja rikastunud ning mis tuleb hagejale alusetu rikastumise sätete alusel tagastada või hüvitada (deliktiõigusliku) kahjuna. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hageja vara kasutanud enda tarbeks. Kostjale etteheidetavad rahasummad on kasutatud üksnes hageja teadmisel ja korraldusel (korraldusi andis juhatuse liige C) ning heakskiidul, jättes kostjale põhjendatud aluse järeldamaks, et kostjal on hageja tahe ning heakskiit tehinguteks ning kostjal on kohustus tehinguid teha. Kostja väitel oli hageja juhatuse liige ja ainuosanik väga hästi kursis hageja majandustegevusega ning hageja arvel tehtud tehingutega (sh sularahaväljavõtmised), sh andis ise pidevalt suuniseid maksete teostamiseks nii ülekandega kui ka sularahas. Sularahaarveldused partnerite, töötajate ja tarnijatega olid hageja majandustegevuses tavapärased. Kohus tuvastab asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: Hageja põhitegevusalaks on üritustel toitlustamine. Hageja ainuosanik ja juhatuse liige oli ja on C (II kd lk 160p), kostja ei ole kunagi olnud hageja osanikuks ega juhatuse liikmeks. Kostja töötas hagejas vähemalt aastast 2017 töölepingu alusel xxxna. Kirjalikku töölepingut esitatud ei ole, kuid pooled nõustuvad, et kostja tööülesanneteks olid muuhulgas Kesaroli (hageja) turundamine, pakkumiste koostamine, tellimuste vastuvõtt, cateringiteenuse korraldamine, varustamine ja töötajate töö koordineerimine. (IV kd lk 1p, 00:12:14). Kostjal oli hageja teadmisel ja nõusolekul juurdepääs hageja LHV-s asuvale arveldusarvele ülekannete tegemiseks (III kd lk 17).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli hageja majandustegevuse korraldamisel töösuhtest tulenev õigus ja vajadus kasutada hageja kontodel olevaid rahalisi vahendeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pööras hageja vahendeid enda kasuks.

Hageja on esitanud hagiavalduse mitmel erineval õiguslikul alusel. Esmalt leiab hageja, et kostja vastutab alusetu rikastumise sätete alusel, kuna kostjal polnud seadusest ega lepingust tulenevat õigust hageja rahalisi vahendeid endale võtta või enda huvides kasutada. Teiseks, leiab hageja, vastutab kostja deliktilise kahju hüvitamise eest VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 või 8 järgi. Kolmandaks vastutab kostja kui hageja faktiline juht käsundita asjaajamise alusel. Samuti võib kostja vastutada töölepingu alusel lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks tegutsenud hageja kui äriühingu faktilise juhina ning et asjas oleks võimalik seetõttu kohaldada käsundita asjaajamise sätteid.

Hageja kohtukõne teesides viidatu kohaselt oli tegelikkuses kostja näol tegemist vähemalt osaliselt ettevõtte faktilise juhiga ning vastav käsitluse esitati 01.11.2021 men dok p 1.2 (II kd lk 105-105p). Sellisel juhul tuleks hinnata, kas kostja vastutab hageja nõude puhul käsundita asjaajamise võlasuhtest (VÕS § 1018 või § 1024) tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Juhul kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et faktiline ühingujuht teeb äriühingu juhtorgani liikme asemel toiminguid ise.

Hageja pidi esile tooma asjaolud, mis on tema nõude aluseks ja nende esinemist TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama.

Hageja asus 01.11.2021 men-dok. p-s 2.1 seisukohale, et selles osas, mis kostja poolne tegevus ületas tavapärase xxx xxx tööd, oli poolte vahel käsundita asjaajamise suhe VÕS § 1018 mõttes.

Hageja on seejärel esmalt viidanud asjaolule, et 15.02.2010 väljastas hageja juhatuse liige kostjale volikirja õigusega esindada Kesarol OÜ lepingute tegemisel, ettevõtte juhtimisel ja vastutama ettevõtte eest tingimustel nagu juhatuse liige (II kd lk 109). Samas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et kostja vaidlusalusel perioodil, s.o. vähemalt 2019-2020 oleks nimetatud volikirjale tuginedes ka reaalselt tegutsenud. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks seda volikirja kusagil või kellegi ees kasutanud. Kohus leiab, et nii ammu välja antud volikirjaga ei ole tõendatud asjaolu, et kostja teostas faktilist äriühingu juhtimist. Volikirja väljastamine ei tähenda selle kasutamist, samuti ei tõenda see poolte soovi üheksa aastat hiljem, et kostja tegeleks äriühingu faktilise juhtimisega.

Hageja on esitanud ka kaks töölepingut, millel kostja on tituleeritud kui hageja juhatuse liige (III kd lk 14-15). Samas on need lepingud allkirjastatud 01.04.2015 ja 11.05.2015 ehk ammu enne vaidlusaluseid sündmuseid. Kohtu arvates ei tõenda ka need, et kostja oleks aastal 2019 tegutsenud faktilise juhina. Samuti ei tõenda tegutsemist faktilise juhina asjaolu, et kostjat on nimetatud juhatuse liikmena sisuturundusartiklis (III kd lk 16), mille koostaja, koostamise ja avaldamise aeg ja koht ja muud koostamise asjaolud on teadmata.

Hageja ei ole ka selgelt esile toonud ega eristanud, millised tehingud ja toimingud tegi kostja kui xxx ja millised kui faktiline juht ehk millises osas kuuluks kohaldamisele käsundita asjaajamise regulatsioon. Hageja ei ole selgitanud, et juhul, kui tema tahe ja soov oli kostja tegutsemine faktilise juhina ehk juhatuse liikmena ning kostja sellega nõustus, siis miks ei valitud kostjat ka tegelikult hageja juhatuse liikmeks. Kohtu hinnangul ei ole hageja käsitlus kostjast kui äriühingu faktilisest juhist tõendatud.

Kohtu arvates on üldsõnalised ja sisustamata hageja korduvad viited sellele, et hageja juhatuse liikme ja kostja vahel oli piiritu usaldus. Isegi kui see nii oli, ei tulene sellest kostja poolt äriühingu faktilist juhtimist.

Kohus eelnevalt tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Seega tuleb nõude hüvitamise alusena kõne alla töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1: töötaja peab tahtliku töölepingu rikkumise korral hüvitama tööandjale rikkumise läbi tekitatud kahju.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja tööülesanneteks olid muuhulgas Kesaroli (hageja) turundamine, pakkumiste koostamine, tellimuste vastuvõtt, cateringiteenuse korraldamine, varustamine ja töötajate töö koordineerimine. (IV kd lk 1p, 00:12:14). Seejuures oli kostjal oma tööülesannete täimiseks õigus kasutada hageja arveldusarvet ja rahalisi vahendeid.

Kuna kirjalikku töölepingut, mis pooltevahelisi õiguseid ja kohustusi täpsemalt reguleeriks, pole, siis tuleb lähtuda töölepingu seadusest. Hageja väidetud vara kahjustamine (sularaha arveldusarvelt võtmisega, endale maksete tegemisega ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemisega) kujutaks endast pooltevahelise töölepingu rikkumist, kuivõrd TLS § 15 lg 2 p 5 järgi töötaja seda teha ei tohi. Ka ei oleks kostja haigla vastu lojaalne (TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1).

VÕS § 1044 lg 2 keelab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leiab, et töölepingu eesmärgiks on tööandja vara mittekahjustamine ja töötaja lojaalne tegutsemine tööandja suhtes. Seega on töölepingu eesmärgiks ka hageja väidetud kahju ärahoidmine, mistõttu VÕS § 1044 lg 2 2. ls antud juhul ei kohaldu.

Hageja on kostja vastu esitanud nõuded seetõttu, et väidetavalt kostja poolt tehtud kulutustele (sularaha väljavõtmistele ja enda kontole kandmisega) pole raamatupidamisele esitatud vastavaid kuludokumente. Seega kohtu hinnangul hageja iseenesest ei eita, et kostjal oli õigus hageja arveldusarvet käsutada. Hageja on 10.0.2021 istungil öelnud, et probleemiks tema jaoks on see, kuidas siduda sularaha väljavõtmine sisendkäibega (II kd lk 96p, 00:39:37). Teisiti öeldult oleks hageja valmis aktsepteerima seda, kui kostja oleks kohtumenetluses esitanud korrektsed raamatupidamise kuludokumendid hageja sisendkäibemaksu arvestuse alusena.

Esmalt kohus tuvastab, et hageja juhatuse liige C viibis vaidlusalusel perioodil (s.o. 2019 kuni august 2020) Eesti Vabariigis vähemalt 05.02.2019-06.03.2019, 05.05.2019-05.09.2019 ning alates 01.07.2020 (hageja 16.03.2021 menetlusdokument, II kd lk 2; lk 14-15 – kohus arvestas Filipiinidelt väljumisel Eestisse jõudmiseks +1 päeva ja Eestis Filipiinidesse lahkumisel -1 päeva reisiks).

Kostja on esitanud kostja ja hageja juhatuse liikme vahelisi sõnumivahetusi esmalt 08.02.2021 vastusega hagile, millest kostja väitel nähtub pidev ühenduses olemine ja

hagejat puudutava info vahetamine, seejärel 02.09.2021 ning 22.11.2021. Kohus analüüsib esitatud tõendeid. Vaid eesnimede kasutamisel leiab kohus, et osade puhul on võimalik vestluste kontekstist ja poolte esitatust tulenevalt isikud tuvastada. Samuti leiab kohus, et majandus- ja äritegevusele viitamisel saab teha järelduse, et jutt käib hagejast. 08.02.2021 menetlusdokumendiga esitatud 1) I kd lk 158 ei ole tuvastatav vestluse aeg. Sellest nähtub, et pooled arutavad Kesarolist saada oleva palga 1000 üle ja allfilmist kantud rahadest kõige Zle (Z) andmise kohta. 2) I kd lk 159 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 3) I kd lk 160 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega või antud asjaga. 4) I kd lk 161 – ei ole tuvastatav vestluse aeg. Hageja juhatuse liige arutleb V (V, juhatuse liikme elukaaslane) firmale Kesarolist raha kandmise üle, millele kostja vastab omapoolse arvestusega hageja kohustuste üle kostja ja E ees. 5) I kd lk 162 – kostja küsib hageja juhatuse liikmelt 01.11.2019, kas neile on vaja 1200 eurot kanda ja teatab, et EMTA paneb (hageja) arve kinni kohe. 6) I kd lk 163-165 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 7) I kd lk 165 – kostja teatab 23.12.2018 hageja juhatuse liikmele (hageja) töötajatele R ja W maksmisele kuuluvad tasud ja W töö kohta. 8) I kd lk 166 – kostja teatab 10.12.2018 hageja juhatuse liikmele (hagejast) endale makstud palgast 1200 eurot ja hagejast saada oleva raha suuruse 3300 eurot, millele hageja juhatuse liige küsib 11.10.2018 vastu, kas on vaja nii suurt palka näidata. 9) I kd lk 167 – kostja ja hageja arutavad 06.11.2018 hagejast raha võtmise ja saadaoleva summa üle. 10) I kd lk 168-170 – ei ole tuvastatav vestluse aeg. Hageja juhatuse liige küsib ja kostja seletab hageja rahade kasutuse üle. Hageja on viidanud, et vestlus toimus ilmselt juulis 2020. 11) I kd lk 171 – kostja informeerib hageja juhatuse liiget 08.10.2019 (hageja arveldusarve) ülekandelimiidi 10 000 eurot täitumisest. Hageja juhatuse liige küsib, kas limiite internetipangas muuta saab, sh hageja juhatuse liikme IDkaardiga, mis on raamatupidaja W (W) käes. 12) I kd lk 172 – kostja küsib 02.08.2019 hagejast endale, vanamutile ja (kohtutäitur Elin) Vilippusele raha kandmise üle, mida hageja juhatuse liige aktsepteerib „OK“ käemärgi emotikoniga. Hageja on viidanud, et nimetatud vestlusest nähtub ka asjaolu, et kostja kandis endale ilma luba ootamata ja saamata hagejast 7200 eurot (II kd lk 3p, kommentaar 3.15), kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu sellise summa tasumine kostjale sellel või lähedasel kuupäeval. Kohus asub seisukohale, et summa 7200 eurot osas informeeris kostja hagejast saadaoleva summa üle ning termin „Makstud“ käis ilmselt eelnevalt küsitud „vanamutile ja (kohtutäitur Elin) Vilippusele“ raha kandmise üle. 13) I kd lk 173 kordab I kd lk 165. 14) I kd lk 160 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega või antud asjaga. 02.09.2021 menetlusdokumendiga esitatud 15) II kd lk 56 – ei ole tuvastatav vestluse aeg. 16) II kd lk 57-58 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 17) II kd lk 59-60 – kordab I kd lk 162 ja 12) I kd lk 172.

18) II kd lk 61-66 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 19) II kd lk 67 – kostja informeerib hageja juhatuse liiget 11.12.2019 hageja laekumisest ning tehtud kuludest, hageja juhatuse liige palub teha endale kohe kande 400. I kd lk 40 p tõendab, et hageja arvele laekuski 11.12.2019 2772,25 eurot Perfectday Events OÜ-lt. 20) II kd lk 68 – kostja informeerib hageja juhatuse liiget F (F) töötamisega seotud asjaoludest seoses talle esitatud kahtlustusega ning S’le makstud palgast ning et Q (Q, kostja elukaaslane) peab saama tagasi 400 hageja juhatuse liikmele saadetud rahast. 21) II kd lk 69 – kostja informeerib 28.11.2018 hageja juhatuse liiget hagejast saada olevast rahast 3000. Muus osas pole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 22) II kd lk 70-71 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 23) II kd lk 72 – hageja juhatuse liige küsib 26.10.2018 kostjalt informatsiooni, kui palju raha saab ta hageja arvelt välja võtta, kostja vastab, et arved on tühjad, sest laekumisi pole. 24) II kd lk 73 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 25) II kd lk 74 – hageja juhatuse liige küsib 01.10.2018 kostjalt, kas ta saab hageja arvelt välja võtta raha või saadab kostja talle samal päeval raha. 26) II kd lk 75 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 27) II kd lk 76 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega ega teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 28) II kd lk 77 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 29) II kd lk 78 – kostja informeerib 29.10.2018 hageja juhatuse liiget (hagejasse) 140 euro laekumisest. 30) II kd lk 79 – kostja informeerib 28.11.2018 hageja juhatuse liiget (hageja) kontojäägist. 31) II kd lk 80 – hageja juhatuse liige kirjutab 14.07.2020, et sularaha 645 eurot pole mõtet (hageja) arvele panna, sest Kadriorus on juhatuse liikmel vaja maksta varsti palgad ja selleks pole mõtet sularaha jälle arvelt välja võtta. Igale kulutatud summale on kviitung. (vt sama vestlus ka II kd lk 149). 32) II kd lk 81 – hageja juhatuse liige küsib 19.11.2019 kostjalt, kas hageja arveldusarvel on piisavalt raha, et hageja kaardiga poes maksta. Kostja informeerib 20.11.2019 hageja juhatuse liiget Ele 1000 maksmisest ja et 1200 on vaja veel maksta. 33) II kd lk 82 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 34) II kd lk 83 – kostja küsib 23.08.2019 hageja juhatuse liikmelt, milleks ta hageja arvelt 1000 võttis ning et vanamutile on vaja kanda hageja arvelt vähemalt 500 ja Ele esmaspäeval 2400. 35) II kd lk 84-85 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 22.11.2021 menetlusdokumendiga esitatud 36) II kd lk 126, tõend 1 – kostja informeerib hageja juhatuse liiget sellest, et ta peaks Kesarolist tagasi võtma 1400 ja Kesaroli arvel on 200. 37) II kd lk 126 tõend 2 ja 3, lk 123p tõendid 4-6 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega.

38) II kd lk 127 tõend 7-9 – esimene on korduv ja teiste osas ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 39) II kd lk 127p tõend 10 osas ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 11 – kostja annab 12.04.2019 hageja juhatuse liikmele infot Kesaroli kontojäägist – 2047 eurot. Nimetatud kuupäeval laekus Karnaluks OÜ-lt 2047,30 eurot, mida tõendab hagi lisa 3 (kanne 12.04.2019 Karnaluks OY – I kd lk 17p). Tõend 12 – vestluse aega ei saa tuvastada, kostja informeerib hageja juhatuse liiget hageja majandusseisust. 40) II kd lk 186, tõend 13 – hageja juhatuse liige informeerib 06.03.2019 kostjat sellest, et järgmisel päeval peaks laekuma hagejale Selveri arved ja siis saaks Aga (AV) korda. Kostja informeerib hageja võlast 2300 A (AV) ees ja avaldab lootust, et talle on peale laekumist võimalik maksta 1000. Tõend 14 – 06.03.2019 informeerib kostja hageja juhatuse liiget Rle (R) äramaksmise kohta, millele juhatuse liige reageerib „OK“ emotikoniga. Samuti informeerib kostja hageja juhatuse liiget, et kogub edasi Ale (AV), kes soovib saada hagejalt 2350 eurot. Hageja juhatuse liige küsib, et kas Selver, kostja kinnitab. Kostja informeeris, et maksame 1265 ära, siis jääb veel 1000. Tõend 15 – kostja informeerib 06.11.2018 hageja juhatuse liiget, et Ale (AV) antud, nüüd on kostjal saada hagejast 3150. 41) II lk 128p – on korduvad vestlused. 42) II lk 129 – tõend 18 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 19 – kostja informeerib 16.04.2019 A (AV) nõudest hageja suhtes veel 500. 43) II kd lk 129p – tõend 20 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 21 – teatab kostja vastuseks hageja juhatuse liikme päringule raha väljavõtmise võimaluse kohta, et kogub EMTA-le (maksude) maksmiseks raha, 70 veel ja siis saab makstud, lisaks tuleb maksta (kohtutäitur Elin) Vilippusele. Tõend 22 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 44) II kd lk 130 – Tõend 23 – kostja saadab 23.07.2019 hageja juhatuse liikmele oma isikliku konto väljavõtte, millelt nähtuvad kostja poolt eraisikutele tehtud maksed. Tõend 24 on korduv vestlus. 45) II kd lk 130p – tõend 25 – kostja informeerib 29.11.2018 hageja juhatuse liiget hageja maksuvõlast. Tõend 26 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 46) II kd lk 131 – tõend 27 – kostja informeerib 31.05.2019 hageja juhatuse liiget laekumisest hagejalt OÜ-lt Novoloto (vt ka I kd lk 21p – laekumine hageja arvele). Tõend 28 ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja küsib hageja juhatuse liikmelt, kas Ale (AV) on võimalik kanda 500, mis on pool lubatust ja kes on raha kolm kuud oodanud. 47) II kd lk 131p – tõend 29 on korduv. Tõend 30 ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja informeerib hageja juhatuse liiget R ja Q palkade, EMTA osamakse mittemaksmise kohta ja et Sauki 5 eest on vaja 1300 maksta ning et laekumisi pole ette näha. Hageja juhatuse liige arutab kostjaga, kas on võimalik laenu võtta kuskilt. Tõend 31 on korduv. 48) II kd lk 132 – tõend 32 - kostja informeerib 12.04.2019 hageja juhatuse liiget hageja arveldusarve seisu kohta. Tõend 33 – kostja ja hageja juhatuse liige arutavad 05.01.2019 parketi ostu ja selleks vahendite olemasolu. I kd lk 10 nähtub, et 09.01.2019 on hageja ostnud OÜ-st Lincona (teadaolevalt põrandamaterjalidega kaupleja) 1000,06 eest kaupa. Tõend 33 näitab, et hageja juhatuse liige oli ilmselt kursis selle maksega. 49) II kd lk 133 – tõend 33 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja informeerib hageja juhatuse liiget, et ostab hageja vahenditega teleri ja juhatuse liikmele annab poole selle maksumusest sularahas. Tõend 34 on korduv.

50) II kd lk 133p – tõend 35 ja 36 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 51) II kd lk 134 – tõend 37 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 38 on korduv. 52) II kd lk 134p tõend 39 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 42 on korduv. 53) II kd lk 135p – tõend 43 tõendab, et hageja juhatuse liige tegi Filipiinidel olles kliendile pakkumisi summas 2772 eurot koos käibemaksuga ja suhtles kliendiga. Vt. ka tõend 42 ja I kd lk 40 p tõendab, et hageja arvele laekuski 11.12.2019 2772,25 eurot Perfectday Events OÜ-lt. . Tõend 44 on korduv. 54) II kd lk 136 – tõend 45 – kostja informeerib 28.11.2019 hageja juhatuse liiget mutile 500, Rle palga ja Frensile maksmisest (hageja kohustused). Tõend 46 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 55) II kd lk 136p – tõend 47 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja informeerib hageja juhatuse liiget Rle 500 maksmisest ja hageja kontojäägist 96 eurot ning kohustusest tasuda EMTAle 900 eurot makse, lisaks vanamutile. Tõend 48 – kostja informeerib 07.10.2019 hageja juhatuse liiget sõiduki ostmisest ja palub hageja juhatuse liikmel teha endale volitus selle ostmiseks hageja nimele ja Saksamaalt väljaviimiseks. 56) II kd lk 137 – tõend 49 ja 50 on korduvad. 57) II kd lk 137p – hageja juhatuse liige näib 01.07.2019 tegevat kostjale etteheite selle kohta, et Qle kanti 150 eurot, kuna sellelt peab siis makse maksma. 58) II kd lk 138 – tõend 51 – hageja juhatuse liige juhendab 31.12.2019 kostjat kandma hageja arvelt enda elukaaslase V äriühingule 900 eurot, et tasuda laenu, mis on võetud Filipiinidel kulutuste maksmiseks. Tõend 52 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja ja hageja juhatuse liige arutavad Ale 800 maksmisest, hageja kontojäägist 190, hageja kulude finantseerimiseks laenu võtmisest ning hageja võimalikelt võlglastelt raha sissenõudmisest. 59) II kd lk 138p – tõend 53 ja 54 on korduvad. 60) II kd lk 139 – tõend 55 ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. Tõend 56 ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, kostja informeerib hageja juhatuse liiget hageja laekumiste ja tehtud ja teha vaja kulutuste osas (palgad, elekter, kohtutäitur ja maksud). 61) II kd lk 139p – tõend 57 - ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, hageja juhatuse liige informeerib kostjat, et ta saab täna sularaha kahelt (hageja) kliendilt. Tõend 58 – hageja juhatuse liige informeerib 24.08.2018 kostjat vastuseks küsimusele, et Rle on 290 makstud ja käsib 507 eurot arvele võtta. 62) II kd lk 140 – tõend 59 – kostja palub 23.08.2018 hageja juhatuse liiget võtta Rle sularahas maksmiseks 290 välja võtta, mida hageja juhatuse liige ilmselt ka tegi (vt tõend 58 II kd lk 139p). Tõend 60 – hageja juhatuse liige korraldab 08.08.2018 hageja äritegevust. 63) II kd lk 140p – tõend 61 ja 62 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 64) II kd lk 141 – tõend 63 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, hageja juhatuse liige informeerib kostjat, et (hageja) klient maksab sularahas. Tõend 64 – vestlus on toimunud 30.05.2018 ehk liiga kaua enne vaidlusalust perioodi. 65) II kd lk 141p – tõend 65 – ei ole võimalik tuvastada vestluse aega, hageja juhatuse liige korraldab hageja tegevust. Tõend 66 – vestlus on toimunud 06.02.2018 ehk liiga kaua enne vaidlusalust perioodi. 66) II kd lk 142 – tõend 67 ja 68 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 67) II kd lk 142p – tõend 69 ja 70 – vestlus on toimunud 25. ja 30.01.2018 ehk liiga kaua enne vaidlusalust perioodi. 68) II kd lk 143 – tõend 71 ja 72 on korduv.

69) II kd lk 143p-144 – tõend 73 ja 74 – ei ole võimalik teha järeldust, kuidas see on seotud poolte või selle vaidlusega. 70) II kd lk 144p-148– tõend 75-88 on korduv.

Täiendavalt on kostja esitanud 10.02.2022 menetlusdokumendi lisas 2 (III kd lk 233239p) hageja juhatuse liikme ja kostja vahelisi vestluseid, mis sisult on samalaadsed, kui kohtu poolt eelnevalt käsitletud vestlused.

Hageja seisukoha järgselt ei tõenda vestlused asjas midagi, kuna need ei seondu vaidlusega või jäävad väljaspoole vaidlusalust perioodi. Hageja väitel ei nähtu mitte ühestki vestlusest, et see oleks asjakohane ning tõendaks kostja poolt hageja sularaha väljavõtmise või hageja nimel tehtud kulutuse põhjendatust.

Sularahas hagejalt töötasu saamist kinnitasid kohtus tunnistajatena G (IV kd lk 40), B (IV kd lk 113), F (IV kd lk 229), M (IV kd lk 236), J (V kd lk 55). Tunnistaja T kinnitas, et talle maksis hageja heaks tehtud töö eest kostja oma isiklikult arveldusarvelt ülekandega, kuid et see oli kindlasti hageja heaks tehtud töö (IV kd lk 242), sama kinnitas ka K (IV kd lk 245). Tunnistaja N kinnitas, et sai hageja heaks

tehtud töö eest palka nii sularahas, kui ka kostja isiklikult arveldusarvelt ülekandega (V kd lk 6), sularahas maksis talle ka hageja juhatuse liige. Sularahas ja kostja isiklikult arvelt tasutud summasid ei deklareerinud hageja töötasudena ega arvestanud ega tasunud nendelt riiklikke makse. Tunnistajana üle kuulatud isikutest ei kinnitanud hagejast sularahas deklareerimata tasude saamist A (endine nimi AV, IV kd lk 231). Kohus ei pea tema ütluseid usaldusväärseks. Tunnistaja ei osanud selgitada, miks oli kostja talle raha üle kandnud – kas tagastanud laenu, andnud laenu või ostnud tunnistaja vahendusel inventari. Samuti ei osanud tunnistaja selgitada, miks kandis talle raha kostja elukaaslane, kui tal tunnistajaga mingeid suhteid polnud. Lisaks ei haaku tunnistaja ütlused kostja ja hageja juhatuse liikme vaheliste vestlustega, kus tihti räägitakse vajadusest tasuda Ale mingeid summasid, võlast A ees jms. Hageja ei ole selgitanud, millest käis sel juhul jutt, kui Ale (AVle) tasumisest seal ei räägitud.

Hageja juhatuse liikmel oli Mobiil-ID kaudu juurdepääs hageja arveldusarvele, mida ta ka kasutas perioodil, kui juhatuse liige ei viibinud Eestis (IV kd lk 45-49). Seega pidi hageja juhatuse liige olema kursis hageja arvelduskontol tehtud tehingutega, sh. hageja viidatud sularaha väljavõtmistega kostja poolt.

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus nr 2-19-2497, p 23 ja seal viidatud praktika): 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

1) kostja nimele väljastatud hageja kontoga seotud pangakaardiga on kostja välja võtnud hageja kontolt sularaha 2019. a summas 50 970 eurot ja 2020. a. 22 217 eurot, kokku seega 73 187 eurot. Kuludokumente ülekantud summade osas esitatud ei ole. 2) Kostja on teinud hageja kontolt ülekandeid enda kontole 2019. a summas 8646,90 eurot ja 2020. a summas 2607 eurot, kokku seega 11 253,90 eurot. Kuludokumente ülekantud summade osas esitatud ei ole. 3) Kostja on hageja kontolt kandnud üle summasid mitmetele isikutele asjade ja teenuste eest, mis ei seondu kuidagi hageja äritegevusega, 2019. a 5543,25 eurot ja 2020. a 2742,05 eurot, kokku seega 8285,30 eurot.

Kohtu hinnangul käsutas kostja hageja rahalisi vahendeid tööülesannete käigus. Seda tõendavad pooltevahelised vestlused, mida kohus eelnevalt analüüsis. Samuti tõendab seda kaudselt asjaolu, et hageja juhatuse liige, kuigi ta oli teadlik hageja rahaliste vahendite liikumisest ja hageja pangakonto seisust ning lasi allkirjastada ja esitada igakuised käibemaksudeklaratsioone, ei esitanud jooksvalt kostjale pretensioone ei rahaliste vahendite sularahas väljavõtmisega ega raamatupidamise algdokumentide puudumisega. Seega aeguvad hageja nõuded 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.

Kohtu hinnangul pidi hageja kostja poolt tehtud raha ülekannetest teada saama iga kande tegemisel. Hagejal oli võimalus tutvuda oma arvelduskonto väljavõtetega ja raamatupidamisse esitatud algdokumentidega. Seega hakkasid hageja nõuded aeguma alates igast sularaha väljavõtmisest või ülekandest hageja arveldusarvelt.

Hagiavaldus on kohtusse esitatud 16.12.2020. Seega on aegunud kõik toimingud arvates 16.12.2019, mida hageja kostjale ette heidab.

tehtud. Hageja on esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune hageja deebetkaart oli kostja käes ja kostjal oli volitus teha hageja kontolt makseid. Kostja on möönnud, et mingeid makseid ta tegi, kuid ei ole usutavalt selgitanud ega tõendanud, et ta oleks maksekaardi mingil perioodil või mingiteks toiminguteks kellegi kolmanda kätte andnud.

Kostja töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks oli talle hageja poolt antud volitus kasutada hageja rahalisi vahendeid, sh hageja töötajatele palga maksmiseks.

Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja raamatupidamine oli korraldatud „loominguliselt“, s.t. eesmärgiks oli raamatupidamisnõuete formaalne täitmine ehk et sularaha kasutus pidi olema kaetud raamatupidamise algdokumendiga ja pigem tähtis ei olnud, kas raamatupidamises kajastatud kulu ka tegelikult tehti vastavalt arvel näidatult. Vastavalt sellele tegutses ka kostja, kes hankis raamatupidajale esitamiseks ja raamatupidamises kajastamiseks arveid ja tšekke. Hageja juhatuse liige oli jooksvalt teadlik arveldusarvel toimuvast ja raamatupidamisest, vähemalt pidi olema. Ei ole usutav, et hageja juhatuse liige ei oleks peaaegu kahe aasta jooksul aru saanud sellest, et hageja arveldusarvelt võetakse suurtes summades sularaha ja tehakse ettevõtlusega mitteseotud kulusid ning et tal poleks tekkinud sellest tulenevalt kostjale (või raamatupidajale) mingeid küsimusi või pretensioone. Juhatuse liikmel lasuvad ÄS-ist tulenevad kohustused, sh korraldada raamatupidamist (ÄS § 183), esindada ja juhtida äriühingut (ÄS §§-d 180, 181), järgima lojaalsus- ja hoolsuskohustust (ÄS § 187), samuti maksukorralduse seadusest (MKS) tulenevad kohustused, sh § 8 lg-st 1 tulenev kohustus korraldada äriühingu seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Käibemaksuseadus (KMS) näeb hagejale ette erinevad kohustused seoses käibe kajastamisega, käibedeklaratsioonide koostamise ja esitamisega ning käibemaksu arvestusega.

Hageja on EMTAle esitanud käibedeklaratsioonid 2019. jaanuar – 2020 detsember (IV kd lk 54-109; 279-290). Need on allkirjastatud juhatuse liikme poolt digitaalselt. Juhatuse liikme väitel oli tema ID-kaart hageja raamatupidaja W käes, kes need koostas ja esitas hageja juhatuse liikme PIN-koode kasutades. Kohus märgib, et isegi kui see nii oli, siis tuleb sellist olukorda käsitada kui hageja juhatuse liikme poolt vastavat (üld)volituse andmist Wle hageja käibedeklaratsioonide koostamiseks ja esitamiseks (vt RK otsus nr 2-16-124450, p 23). Hageja ei ole esitanud kohtus väidet, et deklaratsioonid olid valed või et W ületas enda volitusi või esitanud mingeid muid nõudeid sellest tulenevalt. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole esitatud käibedeklaratsioone tühistanud ega muutnud. Järelikult hageja aktsepteerib neid käibedeklaratsioone ning ei ole tähtis, kes ja kuidas need hageja juhatuse liikme digiallkirjaga allkirjastas.

tunnistanud, et vaidlusaluseid kulusid ei ole ta tuludeklaratsioonidel mistahes viisil deklareerinud (ettevõtlusega mitteseotud kulu jne). Kuna aga hageja on kõik käesoleva vaidluse objektiks olevad kulud sisendkuluna deklareerinud, siis järelikult on hageja oma tegevusega ise kinnitanud, et tegemist on olnud vajalike, põhjendatud ja maksustatava käibe tarbeks deklareeritavate kuludega, s.o kostja ei ole saanud hagejale mingit kahju tekitada ega hageja arvelt alusetult rikastuda. Lisaks on hageja nõudesumma aluseks olevatel tehingutelt ise sisendkäibemaksu tagasi küsinud (s.t. saanud riigilt käibemaksu summa tagasi), kuid hagi on esitanud kostja vastu täissumma osas. Arvestades hagis esitatud nõudesummat on hageja sellelt summalt küsinud tagasi käibemaksu 16 096,20 eurot, mille võrra ei ole kostjalt nõutavat summat vähendatud. Selle summa ulatuses ei saaks kostja nii ehk naa vastutada, kuna hageja on selle summa juba riigilt tagasi küsinud. Kostja on välja nõutud KMD-de pinnalt tõendanud, et hageja poolt sisendkuluna deklareeritud kulu ning majandusaasta aruannetes esitatud kulu ei lähe kokku (hageja on jooksvalt deklareerinud oluliselt suuremaid kulusid, kui aastaaruandes näidanud) ning võib eeldada, et tegelikkuses on hageja deklareerinud kõik kostjale etteheidetavad kulud ja neilt sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

kohustus ja vastutus raamatupidamise korralduse eest. Seega, kui hageja (juhatuse liige) leidis puudusi kostja tegevuses, oleks tulnud tal sellele tähelepanu juhtida ja juhendada kostjat õigesti tegutsema. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja juhatuse liige ei oleks olnud rahul kostja tegevusega majandustegevuse elluviimisel ja raamatupidamisse andmete esitamisel.

Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuste rikkumist ega endale kahju tekkimist, siis ei analüüsi kohus kahju hüvitamise järgmiseid elemente ega kostja esitatud vastuväiteid ja taotlusi seoses nõude vähendamisega, hea usu põhimõtte rikkumisega ja tasaarvestamisega.

Hageja nõuet ei ole esile toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka ühelgi teisel õiguslikul alusel.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. (Riigikohtu otsus 2-16-10632, p 11.1). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut

kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu otsus 2-16-461, p 15.1, Riigikohtu otsus 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka otsus 3-2-1-131-15, p 14).

Hageja on läbivalt oma menetlusdokumentides olnud seisukohal, et hagejal polnud kunagi mingit kohustust kostjale hagiavalduses viidatud raha üle anda või kanda (vt hagiavalduse p 2.1, I kd lk 2-2p; 10.09.2021 seisukoht p 3, II kd lk 90p; ). Seega ei tugine hageja asjaolule, et ta oleks kostja rikastamiseks tahtnud täita olemasolevat või tulevast kohustust, mida ei tegelikult polnud, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Samuti on hageja väitnud, et kostja võttis raha ise, ilma hageja loata, mitte ei teinud makseid hageja. Seetõttu ei ole ka alust asjas kohaldada VÕS § 1028 sätestatut hageja nõude lahendamisel.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kostja on esitanud taotlus andmete anonümiseerimiseks (V köide lk 90p). Kohus leiab, et see kuulub rahuldamisele ning TsMS § 462 lg 2 kohaselt tuleb asendada jõustunud kohtuotsuses kostja, tema elukaaslase Q ning tema ema W nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, ega aadressi.

TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus on käesolevas asjas 16.12.2020 kohtumäärusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid kohtuliku hüpoteekide seadmisega kostja kinnistutele. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis kohtuotsuse jõustudes kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele.

Harju Maakohus on 02.05.2022 määrusega rahuldanud kostja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks ning kohustas Xt tasuma eksperdikulu summas 282 eurot. Kostja on tasunud 16.05.2022 eksperdi tasu katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 282 eurot. Kohus määras 14.06.2022 määrusega ekspertiisi ja täpsustas seda 29.06.2022 määrusega. 01.07.2022 edastas ekspert ekspertiisi akti nr 22E-DK0038 ja 22E-DK0045 ning õiendi ekspertiisi maksumuse kohta summas 282 eurot (IV kd lk 268p). Kohus määrab käesolevaga eksperdi tasu suuruse kindlaks summas 282 eurot vastavalt ekspertiisi teostaja taotlusele ja määrab tasu väljamaksmise Justiitsministeeriumi e-riigikassa kontole nr 2800049667, viitenumber 11602106959963 X poolt 16.05.2022 kohtudeposiiti tasutud summa 282 euro arvelt.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023. a kompromissimäärusega nr 2-20-18537.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.