1.Sunco OÜ hagi Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu vastu 907,20 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt, vastavalt 02.12.2022 täpsustusele.
2.Välja mõista kostjalt Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistult Sunco OÜ kasuks võlgnevus 02.12.2022 seisuga summas 702 (seitsesada kaks) eurot ja 02 senti. Lisanduva viivise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
Jätta hageja menetluskulud (riigilõiv) kostja Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu kanda ja välja mõista Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistult Sunco OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 00 senti. Lisanduva viivise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
4.Jätta poolte õigusabikulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
5.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: Kostja Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu tasub hagejale Sunco OÜ-le võlgnevuse ja menetluskulud, kokku summas 877,02 eurot (702,02+175) 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni, selgitusena märkida tsiviilasja number. Kostja võib võlgnevuse kogusumma 877,02 eurot tasuda kas ühe maksena või osamaksetena.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tallinna Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Sunco OÜ esitas esindaja kaudu hagiavalduse Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu vastu võlgnevuse 907,20 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt osutas hageja kostjale kinnisvarahooldus ja puhastuse teenust. Hageja osutas mitme aasta vältel kostjale kojamehe teenust, lumekoristusteenust, lume- ja libedusetõrjeteenust, kvartaalset panipaikade puhastusteenust. Hageja esitas kostjale 02.02.2021.a arve nr 2319 summas 668,88 eurot (KM-ga) maksetähtajaga 09.02.2021.a jaanuaris 2021.a osutatud teenuste eest. Hageja esitas kostjale 01.03.2021.a arve nr xxxx summas 238,32 eurot (KM-ga) maksetähtajaga 08.03.2021.a Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja ja kostja juhatuse liige V.G. suhtlesid 02.02.2021.a e-kirja teel ja leppisid kokku, et hageja poolne teenuse osutamine lõppeb veebruarikuu 2021.a lõpuga ning edasise teenuse jätkamiseks tuleb hagejal esitada uus hinnapakkumine. Seega on tõendatud hageja ja kostja vaheline teenuse osutamise kokkulepe, mille lõpu tähtaeg oli 28.02.2021.a, ning millise lepingu täitmisega oldi kostja poolt ülimalt rahul. Hageja on palunud kostjal võlgnevused tasuda, kuid kostja arveid tasunud ei ole. Hageja palus mõista Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistult Sunco OÜ kasuks välja võlgnevus summas 907,20 eurot; samuti viivis rahalistelt nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni rahaliste nõuete täieliku täitmiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda, samuti mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
2.Kostja seaduslikud esindajad esitasid 07.12.2021 teate kohtumaterjalide kättesaamise kohta, märkides, et ootavad hagejalt tõestust teenuste osutamise kohta koos tegelike mahtudega ja teostatud tööde aktidega. Esindajad lisasid kirjavahetuse hageja müügijuhiga. Sisulist vastust esindaja kohtule ei esitanud.
KOHTUISTUNG
3.24.05.2022 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule täiendavad tõendid, so lepingu ja eelnevatel aastatel esitatud arved, mis olid kostja poolt tasutud. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde, põhunõue moodustab 907,20 eurot, millele lisandub viivis 72,57 eurot. hageja on teostanud kostjale töid, esitanud arved, kuid kostja on jätnud need tasumata. Esindaja selgitas, et
lume koristuse osas oli suuline kokkulepe G.G., kes oli sel ajal juhatuse liige ning leping oli kehtiv, kuna seda ei olnud üles öeldud. Hageja jaoks lõppes leping 28.02.2021. Lumekoristuse teenust oli aastate jooksul osutatud ja arveid selle eest tasutud. Ka e-kirjavahetus endise juhatuse liikme V.G.iga tõendab, et lumekoristus oli toimunud. Vahepeal on toimunud kostja nimetuse muutus, st Vasara 10a KÜ muutus Vasara 13a KÜ-ks, seega ei ole võib-olla kostja saanud kätte kogu raamatupidamist. Asjaolu, et lepingu lisa on allkirjastata, ei muuda midagi, sest seal konstateeritakse fakti, et edasi on Vasara 13a juhatuse liikme G.G. asemel on M.N., tema tel. number ja e-mailiaadress, kus kirjavahetust edasi pidama hakatakse. See kostja viide, et see on allkirjastamata ja ei kehti, siis see ei ole lepingu sisu muutmine, vaid andmete muutmine. Need arved on esitatud 2019 ja 2020 ja need on esitatud KÜ-le Vasara tn 13a ja on ka nende poolt tasutud. Nendelt arvetel on näha, et oli kokkulepe olemas lume lükkamise ja libedusetõrje osas. Leping oli sõlmitud Sunco OÜ ja Vasara 13a juhatuse liikme G.G. vahel 26.06.2018. Lepingu punkt 7.6 ütleb et maksumus tööde eest, mida ei ole fikseeritud lepinguga, fikseeritakse kahepoolselt, kas suuliselt või kirjalikult enne tööde alustamist. Pooled fikseerisid ja leppisid kahepoolselt kokku, et Sunco osutab lume koristusteenust ja seda on tehtud alates 2019. aastast. Kostja ei saa väita, et sellist teenust ei ole osutatud ja sellist kokkulepet ei ole olnud. Kostja esindajad võivad täna rääkida, et nad ei ole näinud, et lund oleks lükatud. Lund on lükatud ja seda teenust on osutatud ja selle eest on makstud ka. Esindajad uute juhatuse liikmetena on hoidunud arvete maksmisest. E-kirjavahetusest V.G. e-kirjavahetusest nähtub, et uus juhatus on saanud kokku, arutanud teemat, on tõusetunud probleemid ja seetõttu on vajalik olnud lõpetada pooltevaheline leping ja alates 01.03.2021 pooltevaheline leping lõpetatakse; ta räägib ka lume koristamisest ning on viidatud sellele, et juhul kui Sunco soovib teenust edasi osutada, siis peab tegema uue hinnapakkumise ja juhatus vaatab uue hinnapakkumise ja dokumentatsiooni üle. Kostja väited ei ühti tegelike asjaoludega. Lumekoristuse osas oli poole vahel suuline kokkulepe, seda tõestavad arved ja neid on ka tasutud. Lepingu p. 7.6 kohaselt oli see lisatöö, mille suhte sai kokku leppida suuliselt, see ei olnud p. 9.4. tulenev lepingu muutmine. Lepingu p. 9.8 nägi ette, et lepingu lõpetamisest tuli ette teatada vähemalt 60 päeva, kostja seda ei teinud, samuti ei ole ühtegi pretensiooni esitatud. Kostja ei ole ka hagile vastust esitanud. Kostja seaduslikud esindajad hagiga ei nõustunud, esindaja M.N. märkis, et on juhatuse esimees alates 20.07.2022 ja kui raamatupidaja hakkas küsima, et kes on Sunco OÜ ja mis arved tulevad, siis hakkas ta seda uurima. Vanalt juhatuselt võeti kõik dokumendid üle ja ta ei leidnud ühtegi kehtivat lepingut hagejaga, kus oleks mainitud lumekoristusest. Esitatud lepingus on kirjas sisekoristus ja välikoristus, muru niitmine ja ka see leping on lõpetatud. esindaja märkis, et on töötanud alates 2020. aastast kodukontoris ja ei ole näinud hagejat lund lükkamas, on näinud ainult linna sahka. Mis ei ole fikseeritud lepinguga, peaks olema kokku lepitud enne tööde alustamist, nendega ei ole keegi rääkinud lume koristamisest. Nad ei pea maksma teenuse eest, mida nad ei ole saanud. Suuline leping kehtis ainult sõlmjate vahel. K.D. märkis, et nad ei soovi maksmisest kõrvale hoiduda, vaid soovivad selgust, nad on ise kogu aeg lund lükanud. Nad soovivad konkreetselt teada, kellega leping sõlmiti. Lepingu p. 9.4 muudatused kehtivad vaid siis, kui need on fikseeritud kirjalikult ja allkirjastatud mõlema poole poolt. Kohus teatas, et hageja esindajal vaadata, kas on võimalus mingisugusteks väljavõte esitamiseks või ei ole (GPS, navi). Kohus määrab ära tõendite esitamise tähtaja. Kohus tegi kostja esindajatele ettepaneku kasutada juristi teenust.
KOSTJA VASTUS HAGILE
4.Kostja seaduslikud esindajad esitasid 30.05.2022 vastuse hagile, milles kohaselt: • 01.07.2018.a. sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku puhastusteenuse lepingu. Lepingu lisas 1 fikseeriti hageja poolt kostjale osutatavad teenused ja lepingu punktis 7.1 tasu
• • •
• • • •
•
•
•
•
• •
teostatavate teenuste eest. Lepingu kehtis kuni 01.07.2019.a. lepingu p. 9.1. kohaselt. Nimetatud teenuste hulgas ei olnud lumekoristust. 2019. aasta talvel, kui lumi tuli maha, pöördus kostja juhatuse liige hageja poole ja palus sellel talvel osutada ka lumekoristusteenust vastavalt vajadusele. Tegemist oli suusõnalise kokkuleppega (suuline leping). Puhastusteenuse lepingu p. 9.7 kohaselt, kui kostja ei teata 30 päeva jooksul enne lepingu lõppemist oma soovist leping lõpetada, siis loetakse leping jätkuvaks. Kostja lepingu lõpetamise soovist ei teatanud, leping jätkus (tähtajatu). Puhastusteenuse lepingu punkt 7.6 sätestab - maksumus tööde eest, mida ei ole fikseeritud lepinguga, fikseeritakse kahepoolselt suuliselt või kirjalikult enne tööde alustamist. Lepingu punkt 3.5 kohaselt oli hagejal kohustus hoida sidet Tellija esindajaga, saamaks teada Tellija seisukohti ja soove osutatavate teenuste kohta. Talvel 2020.a tuli kostjale üllatuslikult hagejalt lumekoristus arve hageja poolt veebruaris 2020.a. osutatud lumekoristusteenuse eest. Hageja esindaja ei olnud kostja poole pöördunud vaatamata lepingu punktides 3.5 ja 7.6. ettenähtud kohustustele. Hageja ja kostja ei leppinud kokku enne teenuse osutamist 2020.a talvel teenuse osutamises ega hinnas. Kostja nõustus vaikimisi hageja poolt osutatava teenusega selleks talveks (2020) ja tasus ka arved, sest ei tahtnud hakata tekitama probleeme. 2020.a valiti kostjal uued juhatuse liikmed. Uuele juhatusele anti üle kehtivad lepingud. 02.02.2021.a. sai kostja hageja poolt esitatud arve lumekoristuse kohta. Kuna kostja andmetel nad sellist teenust ei olnud hagejalt tellinud, võtsid nad koheselt samal päeval ühendust hagejaga ja palusid esitada lepingu ja tõendada tööde teostamist. Hageja väitis, et lumekoristuse osas oli sõlmitud suuline leping eelmise juhatuse liikmega. Hageja ei pöördunud vastavalt lepingu punkt 3.5 ja 7.6. kohaselt jällegi enne tööde teostamist (2021.a.) kostja poole, et selgitada välja, kas kostja ikka tahab seda teenust. Mööda oli läinud peaaegu aasta aega ja teenuste hinnad muutuvad aastaga palju. (VÕS § 7; § 11, lg 1, § 9 lg 1). Lumekoristusteenus ei ole teenus, mida osutatakse iga päev järjest. Seda teenust osutatakse ainult lume olemasolul. Hageja ei järginud poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 3.5 ja 7.6. ja ei selgitanud enne teenuse osutamist välja, kas seda teenust on üldse vaja. Poolte kirjavahetusest veebruaris 2021.a. nähtub, et teenuse osutamine tuli kostjale üllatusena. Lumekoristusega majas tegeles oma maja inimene ja majaelanikud olid maja juures näinud lund lükkamas Keila linna lumesahka. Majaelanikud ei ole näinud seal mingit muud lumekoristajat. Ka kostja esindaja selgitas kohtus, et ta töötab kodukontoris ja ei ole näinud lund lükkamas hagejat vaid ainult linna sahka. Hageja poolt esitatud arvelt nähtub, et jaanuaris 2021.a. lumekoristus on toimunud 16 tk. Kostja oma kirjavahetuses kirjutas, et ei ole saanud teenust ja et ei tunnista nõuet lumekoristuse eest. Oma meilides 02.02.2021-05.02.2021 kostja kirjutas, et ei ole teenust saanud ja ei vaja enam mingit lumekoristust. Seega jääb arusaamatuks hageja poolt esitatud arve lumekoristuse eest veel ka veebruarikuus. Kui hageja väidab, et neil oli suuline leping eelmise juhatuse liikmega, siis nüüd oli neil ju teada uue juhatuse seisukoht ja neile teatatud, et teenust ei ole tellitud ja ei soovita ja eelmine arve jaanuari eest oli maksmata - miks siis veel veebruari lumekoristuse eest ikkagi veel arve esitati? Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe lumekoristusteenuse osas 2021. aasta talveks. Hageja ei ole tõendanud, et teenust osutati (s.h kui sageli, millisel territooriumil). Juhatus esindab korteriühistu liikmeid ja nende huve. Majaelanikud ütlevad, et nad ei ole näinud lumekoristusteenuse osutamist hageja poolt. Korteriühistu juhatus ei saa oma suva järgi tunnistada nõuet, mida majaelanikud ei tunnista, sest nad ei ole näinud lumekoristust. Teenuse osutamine peab olema tõendatud ja siis saab juhatus tõendid esitada elanikele ja selgitada olukorda.
• Hageja esitas kohtule - tõendite esitamine tsiviilasjas - mille punktis 2 selgitab oma kavatsust esitada hagi suurendamise nõude toetudes lepingu punktile 9.8 summas 398 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille punkt 9.1.kohaselt leping kehtis 01.07.2018 kuni 01.07.2019.a. Kostja ei teatanud lepingu lõpetamise soovist ja leping jätkus (p. 9.7). Leping oli tähtajatu, sest pooled ei leppinud lepingus kokku mingeid uusi tähtaegu. Punkt 9.8, mille alusel hageja soovib esitada nõuet hüvitise osas, sai rakendada ainult lepingu punkt 9.1. sätestatud tähtaegse lepingu puhul. • Hageja on esitanud hagiavalduses väite p.1.4 - seega on tõendatud hageja ja kostja vaheline teenuse osutamise kokkulepe, mille lõpu tähtaeg oli 28.02.2021.a. ning millise lepingu täitmisega oldi kostja poolt ülimalt rahul. Kostja antud väitega ei nõustunud. • Hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikus lepingus oli fikseeritud kojamehe teenus. Hageja on kohtule esitanud tasu kojamehe teenuse eest jaanuar ja veebruar 2021.a. Kuigi majaelanikud antud teenuse puhul ei ole aru saanud, millal ja kui tihti see isik täpselt käib, siis on kostja nõus selle teenuse eest tasuma. Sest vahel keegi meesterahvas on maja juures ja midagi teeb, seega võib see olla kojamees. Summa 79+79 = 158 eurot. Samas lumekoristuse osas ei ole kedagi nähtud. Arvestades käesoleval hetkel kohtumenetluses olevaid tõendeid, on kostja nõus hagi nõudega kojamehe teenuse osas summas 158 eurot ( jaanuar, veebruar 2021.a.), kuid ülejäänud osas palub jätta hagi rahuldamata.
ASJA EDASINE KÄIK
5.Hageja esindaja esitas 27.06.2022 kohtule täiendavad tõendid, so tööregistreerimise programmi Begin väljavõtted, mis salvestab ära GPS positsioonid, millest on näha hageja töötajate kuupäevaline ja kellaajaline töötamine kostja kinnistul. Samuti esitas hageja kuupäevalise väljavõtte sahaauto liikumismarsruudist süsteemist Navirec, millest on näha hageja sahaauto lume lükkamine kostja kinnistul. Hageja ei nõustu kostja poolt 30.05.2022 vastuses esitatud väidetega ning märkis, et Keila linna poolt tellitud lumesahad lükkavad lund siiski ainult suurtelt sõiduteedelt, mitte korteriühistute kinnistutelt. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Hageja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde.
6.Kostja esindajad esitasid 25.07.2022 vastuse, milles järjekordselt märkisid, et hageja ei ole ära toonud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Sisuliselt on kostja esindajad välja toonud samad vastuväited, mis olid esitatud 30.05.2022 vastuses, seega ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Esindajad ei nõustunud lumekoristusteenuse maksumusega 29,90 eurot 1 korra eest, samuti ei ole loogiline, kui teenuse osutamine toimub 3, 7, 9 või 11 minutiga. Esindajad jäävad jätkuvalt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud hagi kooskõlas TsMS § 230 lg 1.
7.18.11.2022 tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
8.Hageja esindaja esitas 02.12.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 918,36 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 743,36 eurot.
9.Kostja esindajad esitasid 02.12.2022 vastuse, milles jäid varasemalt välja toodud seisukohtade juurde, et hageja ei ole selgitanud kokkulepet ja tööde teostamist aadressil Vasara 13a, Keila. Vastuse esitamise seisuga on kostja tasunud mõlemast arvest ära kojamehe teenuse 79+79 eurot, käibemaksu ja viivise, kokku 205,18 eurot. Vaatamata sellele, et kostja ei ole aru saanud, kes ja mida ja mis territooriumil tegi, soovis kostja menetlust lõpetada ja tegi hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks alljärgnevatel tingimustel: a) kostja maksab kojamehe teenuse eest 79+79+käibemaks + viivis; b) kostja tasub pool riigilõivust; c) kuigi kostja seni ei ole saanud selgitusi lumekoristuse osas on ta kokkuleppe saavutamise nimel nõus tasuma lumekoristusteenuse osutamise eest 230 eurot; d) muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda;
c) kostja on nõus tasuma summad kohe peale kohtumääruse tegemist. Seega pakkus kostja hagejale kokkulepet, mis sisuliselt tähendas 50% haginõuete tasumist. Hageja ei olnud nõus nende tingimustega ja esitas omapoolse nõude: 1) kostja tasub kogu nõude summa (v.a viivis), 2) kostja tasub pool riigilõivust; 3) kostja tasub kõik hageja esindaja kulud. Sisuliselt tähendab see, et hagi rahuldatakse. Hageja ei esitanud ka meilivahetuses endiselt ühtegi selgitust nõuete osas. Kahjuks arvestades asjaolusid nendel tingimustel ei saa kostja kokkulepet sõlmida. Kostja tasus ära summad kojamehe teenuse eest ja palub hageja ülejäänud nõuded jätta rahuldamata. Kõik kostja vastused kohtule on koostanud vandeadvokaat Piret Simm. Kostja esitab kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kulu nõustajale hagejalt välja mõista TsMS § 144 lg 1 alusel ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest. Juhul, kui kohus leiab, et nõuded tuleb rahuldada, siis palub kostja arvestada, et viivist ei mõistetaks välja rohkem kui põhivõlg ja samuti palub kostja arvestada, et need summad tuleb tasuda korteriühistu elanikel ja praeguste hinnatõusude juures on seda korraga raske teha. Tulenevalt TsMS §-st 445 lg 1 palub kostja määrata summade tasumine 4 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 535 eurot.
10.Hageja esindaja esitas 08.12.2022 vastuse, milles ei nõustunud kostja esindajate vastuväidetega. Hageja on esitanud tõendid lumekoristustööde teostuse kohta nii tööraporteerimissüsteemis, kui ka sahkmasina GPS süsteemi järgi. Ajakulu minut-kaks võib seisneda libedatõrjes või libeduse kontrollis. Objekti lumekoristust teostas tavaliselt 3-4 töömeest ja ka sahkmasin. Seega, summerituna lumekoristus üle 5 minuti inimese kohta sellise väikse objekti suhtes on piisav aeg, et seda väikest objekti Vasara tn 13a lumest puhtaks saada. Kostja ei ole olnud oma kohtuistungil antud selgitustes ja esitatud menetlusdokumentides järjepidev ning on andnud vastuolulisi selgitusi. Algselt väitis kostja, et lumekoristuse teenust ei ole üldse teostatud hageja poolt ning hiljem selgitati, et poolte vahel ei olnud kokkulepet lumekoristusteenuse teostamiseks. Aja möödudes kostja siiski nõustus, et hageja on lumekoristusteenust osutanud ning asus siis hoopis vaidlema lumekoristusteenuse osutamiseks kulunud aja üle. Kostja ei ole enne kohtumenetlust (ehk aasta hiljem) mitte kordagi vaielnud vastu lumekoristusteenuse osutamise kvaliteedi osas ning seega ei ole põhjendatud kostja poolt kohtumenetluses esitatud väited. Kostja on minetanud vastuväidete esitamiseks olnud mõistliku aja. Hageja poolt on esitatud kõik dokumendid, mis tõendavad lumekoristusteenuse osutamist kostja kinnistul. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud menetluskulude taotluses tooduga. Kostja eest ja tema nimel ei ole lepingulise esindajana mitte ühtegi menetlusdokumenti esitanud väidetav lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Simm. Samuti ei nähtu mitte ühestki kostja poolt esitatud dokumendist, et selle valmimisele oleks kaasatud vandeadvokaat. Seega tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees ja tasunud hagejale 205,18 eurot esitatud nõudest. Hageja loobub oma nõudest 205,18 euro ulatuses ning palub menetluskulude väljamõistmisel arvestada sellega, et kostja tasus osaliselt võlgnevuse alles kohtumenetluse lõpus ning ei oleks põhjendatud selles osas menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Hageja põhinõudeks jääb (907,20-205,18) 702,02 eurot. Hageja taotleb täiendavate menetluskulude väljamõistmist kostjalt summas 200,00 eurot. Hageja palus Jätta rahuldamata kostja menetluskulude taotlus; Välja mõista täiendavalt kostjalt menetluskulud summas 200 eurot hageja kasuks; võtta vastu hageja taotlus loobumaks oma hagiavalduses esitatud nõudest 205,18 euro ulatuses ning menetleda edasi hageja nõuet summas 702,02 eurot.
11.Kostja esindajad esitasid 09.12.2022 vastuväited hageja menetluskuludele, märkides, et kulud ei ole põhjendatud ja on ebamõistlikult suured, samuti nähtub arvetest, et hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt puudus hagejal nende tasumise kohustus. Arvetest nähtuvalt tekkis hagejal kohustus tasuda menetluskulusid summas 53,36 eurot, ülejäänud osas ei ole hagejalt sellist tasumise kohustust ning nende väljamõistmisel saab ta tulu. Kui riik on midagi tasunud hageja õigusabi kuludest, siis saaks nõudjaks olla riik mitte hageja.
12.Hageja esindaja esitas 14.12.2022 uued arved ja selgituse arvete kohta. Esindaja märkis, et: „Hageja möönab, et on ekslikult esitanud arved valedel blankettidele mis võis hetkeks segadust kostjas tekitada. Hageja esitab samasisulised arved õigetel blankettidel, et segadust vältida./----/ Samas oli arvetelt selgelt lugeda õigusteenuse osutamise tunnihinnaks 80,00 eurot. Seega sai kostja tegelikkuses ka ise aru, et arved oma sisult on õiged, kuid valedel blankettidel sisaldades siiski õigeid teostatud töid ja ajakulu.“
13.Kostja esindajad esitasid 16.12.2022 vastuväited seoses uute arvetega ja palusid 14.12.2022 esitatud arveid mitte arvestada, kuna nende esitasime tähtaeg oli 02.12.2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt, vastavalt 02.12.2022 täpsustusele.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja Keila linn, Vasara tn. 13a KÜ (lepingul märgitud nimi Keila linn, Vasara tn. 10a KÜ, nimi muudetud 2019.a.), keda esindas juhatuse liige Gert Grünberg ja hageja Sunco OÜ, keda esindas müügijuht Elliko Ehala, vahel on 01.07.2018 sõlmitud Puhastusteenuse leping nr. 1-07/18, mille esemeks oli puhastusteenuse osutamine kostjale (lepingust tulenevalt on tegemist töövõtulepinguga). Nii hageja kui ka kostja on menetluse käigus nõustunud sellega, et kuigi 01.07.2018 leping oli sõlmitud tähtajaga 1 aastaks, siis kuna kostja poolt lepingu lõpetamisest ei teatatud, kehtis leping edasi ja muutus tähtajatuks (antud faktiväidetega on kostja nõustunud oma 30.05.2022 vastuses hagile). Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste osutamise eest esitatud arvete alusel vastavalt lepingu p. 7.5. Lepingu p. 7.6 kohaselt, maksumus tööde eest, mida ei ole fikseeritud lepinguga, fikseeritakse kahepoolselt, kas suuliselt või kirjalikult enne tööde alustamist.
16.Kostja väitel on hageja 2021. aastal esitanud arved teenuste eest, mida temalt ei ole palutud ning milles ei ole kokku lepitud. Kostjal on vahetunud juhatus, kellega ei ole lepingut sõlmitud ning kes ei ole arvetel märgitud teenuseid tellinud ning kes ei olnud antud kokkulepetest teadlik. Kostjal on vahetunud ka raamatupidamisteenuse osutaja, kes ei tea midagi ei hagejast, temaga sõlmitud lepingust ega hageja poolt esitatavatest arvetest. Kostja väitel olid neil pretensioonid hageja töö suhtes ning saades 01.02.2021 arve, palusid nad teenust rohkem mitte osutada. Sellegipoolest esitas hageja 01.03.2021 uue arve. Kostja väidetel ei ole hageja neile lumekoristusteenust osutanud, nad on lund koristanud oma jõududega, samuti on teostanud lumekoristust Keila linna sahk. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja täitis lepingust tulenevaid kohustusi ning kas kostjal on arvete tasumise kohustus.
17.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 kohaselt, lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis,
kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisel.
19.Eeltooduga on tuvastatud, et 01.07.2018 on Keila linn, Vasara tn. 13a KÜ (lepingul märgitud nimi Keila linn, Vasara tn. 10a KÜ, nimi muudetud 2019.a.) ja Sunco OÜ vahel sõlmitud Puhastusteenuse leping nr. 1-07/18, mille esemeks oli puhastusteenuse osutamine kostjale, so töövõtuleping. Lepingu p. 2.2 nähtub, et tööde loetelu ja sagedus on ära toodud lepingu Lisas nr.
1.Lepingu p-s. 3.1-3.11 on kirja pandud töövõtja ehk hageja kohustused. Lepingu p-s 4.1-4.8 on sätestatud tellija ehk kostja kohustused. Lepingu p-st 5.1 tuleneb, et hagejal on õigus lepingu täitmise eest saada kokkulepitud tasu. Lepingu p-st 7.1-7.8 nähtub, et. „7.1 LEPINGU Lisas 1 kirjeldatud koristustööde hind on 169 eurot kalendrikuus. Alates 01.01.2019 Lisa 1 kirjeldatud koristustööde hind on 199 eurot kalendrikuus. Kojameheteenus kaks korda nädalas 79 eurot kuus. Panipaikade puhastus kord kvartalis 69 eurot. Muruniitmine kord 29,90. 7.2 TÖÖ-periood algab 01.07.2018. 7.3 Lepingu välised TÖÖD on eraldi maksustatud. 7.4 Hinnale lisandub käibemaks vastavalt EV seadustele (hetkel 20%). 7.5 Tasumine toimub eelmisel kuul osutatud TÖÖDE eest 14 päeva jooksul TÄITJA poolt esitatud nõuetekohase arve esitamisest. Arve esitatakse järgmise kuu esimesel kuupäeval eelmisel kuul osutatud teenuste eest maksetähtajaga 14 päeva. Arve esitatakse e-maili teel KEILA LINN, VASARA TN 10A KÜ raamatupidajale (Raili Puolokainen, [email protected]). 7.6 Maksumus tööde eest, mida ei ole fikseeritud LEPINGUGA, fikseeritakse kahepoolselt, kas suuliselt või kirjalikult enne TÖÖDE alustamist. 7.7 LEPINGU maksumust ja hindu ei või suurendada. 7.8 LEPINGU hinna sisse ei kuulu kulutused täiendavalt kokku lepitud toimingutele, mis ei ole fikseeritud LEPINGUGA.“ Lepingu p. 9.7 kohaselt, kui lepingu tähtaeg on kätte jõudmas ja ei tellija ei avalda dokumenteeritul kuni 30 päeva minimaalselt enne lepingu tähtaega soovi seda lõpetada, siis loetakse leping jätkuvaks. Keila linn, Vasara tn. 13a KÜ esindaja on lepingu allkirjastamisel sellega nõustunud, kostja esindaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks lepingu vastavaid punkte vaidlustanud ja/või lepingu lõpetanud enne 28.02.2021. Hageja esitas kohtule arved teenuste eest, samuti tõendid teenuste osutamise kohta (võtted tööregistreerimise programmist Begin ja süsteemist Navirec).
20.Kostja väitel on hageja osutanud teenuseid, mida temalt ei ole palutud, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks. Kostja poolt esitatud vastuväited, et on vahetunud kostja juhatus ja/või raamatupidamine, kes ei olnud teadlik lepingust ja sellega seotud kokkulepetest, ei ole alus
arvete maksmata jätmiseks, seda enam, et kostja on tunnistanud 01.07.2018 lepingu jätkumist, st tähtajatuks muutumist. Seega lõppes leping 28.02.2021, so pärast lepingu lõpetamisest teatamist kostja poolt. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka asjaolule, et kostja ei ole oma vastuväiteid mitte millegagi põhjendanud ega tõendanud, so kostja vastuväited on vägagi „pinnapealsed“ ja paljasõnalised ning ei oma ühtegi sisulist põhjendust, samuti ei ole kostja esitanud mitte ühtegi vastuväite aluseks olevat dokumentaalset tõendit. Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt olid hagejale õigeaegselt esitatud pretensioonid seoses hageja poolt teenuste halva osutamisega, kostja ei ole vaidlustanud (sh kohtus) temale 2021. aastal esitatud arveid. Nii hageja kui ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja tööde osas oleks olnud pretensioone, vastupidi, endise juhatuse liikme V.G.i 02.02.2021 kirjast hagejale nähtub, et kostja on rahul hageja tööga ning hagejaga uue lepingu sõlmimine oleks kostja jaoks „kõige sobilikum lahendus“. Kostja kogu menetluse väitel rõhutas, et hagejal on kohustus oma nõuet tõendada, kuid ka kostjal oli sama kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginesid. Menetluse käigus kostja tasus arvetel märgitud kojameheteenuse eest, samuti viivise ja käibemaksu, kokku 205,18 eurot. Kompromissi korral oli kostja nõus tasuma osaliselt ka lumekoristusteenuse eest 230 eurot, seega võib teha järelduse, et kostja siiski kasvõi osaliselt tunnistas hagi. Samuti näitab hagiga vähemalt kaudset nõustumist kostja taotlus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning ei oma õiguslikku ja faktilist alust.
21.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hagis esitatud põhinõude põhjendatus ja õiguslikkus, kuna kostja Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu on jätnud 01.07.2018 lepingust tulenevad kohustused täitmata, st viimased 2 arvet tasumata, millest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Kostja on võlgnevuse tasunud osaliselt summas 205,18 eurot 02.12.2022.
22.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on 02.12.2022 seisuga tasumata 01.07.2018 Puhastusteenuse lepingust nr. 1-07/18 ning lepinguga seotud02.02.2021 ja 01.03.2021 arvetest tulenev võlgnevus summas 702,02 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
23.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palus kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 907,20 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni, so lisanduv viivis. Hageja on märkinud aastase viivise summaks 72,57 eurot, samas palub ta 24.05.2022 kohtuistungil viivise summas 72,57 eurot välja mõista kindla summana.
24.Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et hagihinna jaoks arvestatava viivise puhul ei ole tegemist väljamõistmisele kuuluva konkreetse viivisesummaga (hageja ei ole palunud välja mõista viivist kindla summana lahendi tegemise seisuga), samuti ei ole hageja 02.12.2022 täpsustuses märkinud, kas soovib 02.12.2022 seisuga võlgnetavalt summalt, so 702,02 eurolt, ka viivise väljamõistmist, kui jah, siis alates millisest ajast.
25.Ülaltoodust lähtuvalt, võttes arvesse, et hageja ei ole esitanud korrektset viivise taotlust, jätab kohus hageja nõude lisanduva viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, 4 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud, sh kohtueelses menetluses, kohtuväliseks kuluks.
28.Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 943,36 eurot (743,36+200), kokku 1 118,36 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
29.Kostja esindajad esitasid menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena õigusabikulud 535 eurot. Kostja esindajad palusid hagejalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
30.Kohus, rahuldades hagi osaliselt ja lähtudes TsMS § 163 lg 1 sättest, peab põhjendatuks jätta hageja ja kostja õigusabikulud täies ulatuses nende endi kanda. Kohus lähtub antud juhul ka sellest, et menetlusosalised ja/või nende esindaja(d) on täitnud oma kohustusi ilma vajaliku hoolsuseta (jättes koheselt hagile lisamata kõik nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid, ebaselged arved õigusabi osutamise ja osutaja kohta; esitades põhjendamatuid vastuväited seoses hagi nõudega, jne), mis liigselt koormas menetlust ja pikendas selle läbi ka menetlustähtaegu. Antud asjaoludest tulenevalt ei anna kohus sisulist hinnangut ei hageja ega ka kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
31.Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulud ainult hagi esitamiselt tasutud riigilõivu, summas 175 eurot, osas.
32.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 175 eurot. Võttes arvesse, et kostjaks on korteriühistu Vasara 13a, Keila, korteriomanikud, ning kostja on taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, jätab kohus hageja taotluse lisanduva viivise osas rahuldamata.
33.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Täitmise kord
34.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja seaduslikud esindajad esitasid 02.12.2022 taotluse võlgnevuse tasumiseks 4 kuu jooksul, juhul, kui kohus hagi rahuldab. Hageja esindaja ei ole kostja taotluse osas vastuväiteid esitanud.
35.Kohus, lähtudes asjaolust, et kostjaks käesolevas menetluses on korteriühistu, peab vajalikuks ja põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, vastavalt millele kostja Keila linn, Vasara tn 13a korteriühistu tasub hagejale Sunco OÜ-le võlgnevuse ja menetluskulud, kokku summas 877,02 eurot (702,02+172) 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni, selgitusena märkida tsiviilasja number. Kostja võib võlgnevuse kogusumma 877,02 eurot tasuda kas ühe maksena või osamaksetena.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 445 lg 1, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.