Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-143333
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi K. K. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post
Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
Kinnitada AS-i ÜHISTEENUSED ja K. K. vaheline kompromiss järgmiselt:
10.11.2025 osamakse 50 eurot;
10.12.2025 osamakse 50 eurot;
10.01.2026 osamakse 50 eurot;
10.02.2026 osamakse 50 eurot;
10.03.2026 osamakse 50 eurot;
10.05.2026 osamakse 58,85 eurot.
põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
Harju Maakohtu menetluses on AS-i ÜHISTEENUSED hagi K. K. vastu võla nõudes.
Hageja esitas 16.10.2025 kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 35 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot hageja poolt taotluses nimetatud arvelduskontole.
TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib, et pooled on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.