nende Hageja Taisi K., isikukood XXX, lepinguline esindaja
N. B.;
Kostja R. K., isikukood XXX.
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-805.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.T. K. (hageja) esitas 16.01.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. K. (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotleb kostjalt poole ühisvarana ostetud kinnistu väljamõistmist ja kinnistusraamatusse kinnistu XXX kostja ja hageja vahel võrdseteks osadeks jaotatult märkimist. Hageja esitas hagiavalduses ka taotluse hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnistule.
2.Tartu Maakohus jättis 17.01.2023 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumäärus on hagejale elektrooniliselt kätte toimetatud 17.01.2023 E-toimiku infosüsteemi vahendusel.
3.20.01.2023 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule hagiavalduse täienduse koos lisadega, märkides neid edastavas e-kirjas, et „puudused [on] kõrvaldatud“. Hagiavaldus sisaldab samasõnalist taotlust hagi tagamiseks nagu algses hagiavalduses.
4.Hageja on tasunud riigilõivu 1100 eurot ning edastanud kohtule selle tasumist tõendava maksekorralduse.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
7.Juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 9 jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele formuleerinud selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, samuti on ebaselged ja kohati vastuolulised hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus on 17.01.2023 määruses selgitanud, et kohtul ei ole võimalik kostjalt välja mõista pool kinnistu mõttelist osa, samuti on ebatäpsed nii hagi tagamise kui tahteavalduse asendamise nõuded. Kohus on selgitanud, et hageja nõue ei ole esitatud kujul õiguslikult võimalik, lisaks ei tagaks sellise nõude rahuldamine vaidluse lõplikku lahendamist. Kohus on 17.01.2023 määruses selgitanud, milliseid nõudeid on hagejal võimalik esitada, samuti, et nõudeid saab esitada alternatiivselt. Kohus on palunud hagejal esitada selge nägemus kinnistu osadeks jaotamise korra ja maakorralduslike võimaluste kohta, kui tema sooviks on kinnistu reaalosadeks jaotamine. Samuti on kohus palunud täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuna kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esile toodud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning need on kohati vastuolulised, muutes ebaselgeks hageja soovi. Hageja viitab, et soovib kinnistu mõttelisteks osadeks jagamist, samas toob esile, et see seltsinglastele juba võrdsetes mõttelistes osades kuulub. Hageja hinnangul ei ole seltsingu tegevuse jätkamine kooselu lõppemise ja kostja tegevuse tõttu võimalik ning see põhjustab talle rahalist kahju, samas toob esile, et kostja jätkab kinnistu arendustegevusega, kasutades selleks mh hageja poolt seltsingusse panustatut.
10.TsMS § 3401 lg 1 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi teine
lõige sätestab, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.
11.Kohus on jätnud avalduse 17.01.2023 määrusega käiguta, kuid hageja ei ole esitatuga puudusi kõrvaldanud. Kohtu hinnangul nähtub hageja esindaja e-kirjast üheselt, et tema hinnangul on saadetud dokumendiga puudused kõrvaldatud, samuti järeldub uue hagi tagamise taotluse esitamisest soov kohtu kiireks tegutsemiseks, mistõttu ei kavatse hageja eelduslikult täiendavaid dokumente esitada ning tähtaja kulgemise lõppemise ootamine ei ole vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduses toodu õigsust eeldades võivad hageja ja kostja olla sõlminud XXX kinnistuga seoses seltsingulepingu ning selgete õiguslikult võimalike nõuete esitamisel, asjaolude täpsustamisel ja muude puuduste kõrvaldamisel võib hagil põhimõtteliselt olla perspektiivi. Kohus ei pea aga otstarbekaks hagiavaldust teistkordselt käiguta jätta, kuna täiendatud hagiavaldusest nähtub, et 17.01.2023 määruses antud juhistega ei ole arvestatud. Muu hulgas ei nähtu, et hageja oleks arvesse võtnud ka kohtu selgitusi nõuetelt ja taotlustelt tasutava riigilõivu kohta ning kirjeldatud summasid arvestades on endiselt ilmselt tuginetud riigilõivuseaduse aegunud redaktsioonile, kuigi kohus ka sellele asjaolule 17.01.2023 määruses tähelepanu juhtis. Teist korda on esitatud samasõnaline taotlus hagi tagamiseks, mille kohus jättis vaid mõne päeva eest rahuldamata, mh nõude formaalsete puuduste ja ebaselguse tõttu.
12.Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks jätta avaldust teistkordselt käiguta, vaid jätab selle menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.
13.Arvestades, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jätab kohus tähelepanuta hageja teistkordse (20.01.2023) hagi tagamise taotluse. Kohus märgib, et on samasõnalise taotluse juba 17.01.2023 määrusega lahendanud.
14.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjal käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt võimalust esitada kohtule hiljem nõuetekohane hagiavaldus (TsMS § 372 lg 6). Arvestades, et tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega, soovitab kohus hagejal kaaluda valdkonnale spetsialiseerunud lepingulise esindaja otsimist. Kui hagejal puuduvad vahendid kvalifitseeritud õigusabi eest tasumiseks, on hagejal võimalik esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks.
16.Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada käesoleva määruse jõustumisel kohtule taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hagi tagamise taotluselt, mille kohus on juba määrusega lahendanud, tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.