Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Mai Grauberg 23. jaanuar 2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-132788 OÜ Aktiva Finants hagi G. F. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4449,17 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, Postiaadress: A. Weizenbergi tn 20, 10150, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-post: [email protected]);
Asja läbivaatamine
Kostja: G. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, Postiaadress: xxx) Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud leping(ud): 27.05.2019 Liitumisleping nr. 8284596, 10.01.2020 osamaksetega vara müügileping nr. 9058786, 15.01.2020 osamaksetega vara müügileping nr. 9068365, 14.12.2019 osamaksetega vara müügileping nr. 8963741. 27.05.2019 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. 10.01.2020 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Apple MacBook Air 13 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1199,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 49,958 eurot. 15.01.2020 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Apple iPhone 11 Pro Max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1269,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 52,875 eurot. 14.12.2019 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Apple MacBook Air 13 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1199,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 49,958 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto
number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.05.2020. Elisa Eesti AS loovutas 11.02.2022 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist 5.2.3. Hageja sissenõudekulude summa 25,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 14.06.2022 25 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.06.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.11.2022. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3476,05 eurot, sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 670,04 eurot; viivised alates 16.11.2022 kuni põhinõude summas 3476,05 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri (dokumendi nimi „hageja seisukoht tsiviilasjas nr 2-22-132788, esitatud 30.11.22) on kätte toimetatud 23.12.22 (postkasti jätmisega kostja rahavastikuregistri järgsel aadressil). Kostja ei ole seni hagile vastanud, vastamise aeg oli 10 päeva kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1
kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 490 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest ja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa 1 sätestatuga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja pakub teenust 120 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele, nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele dokumentide esitamine kohtule kokku 3,8 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kahe tunni ulatuses, summas 240 eurot (2*120 eurot). Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. Kohus peab tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 750 eurot (490+20+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.