Salva Kindlustuse AS-i hagi OÜ Agriland vastu 298 615 euro ja viivise väljamõistmiseks 449 533 eurot 59 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. detsember 2022 kell 11.00 Apellant: Salva Kindlustuse AS (hageja), rk 10284984, esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: OÜ Agriland (kostja), rk 10747906; esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kolmas isik hageja poolel: Tulundusühistu WIRU VILI, rk 11975302; esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Salva Kindlustuse AS kanda.
4.Määrata kindlaks OÜ-le Agriland hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Salva Kindlustuse AS-lt välja OÜ-le Agriland apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1170 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas hagi OÜ Agriland (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 298 615 eurot, 12.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 127 029,39 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja müüs 2013. aastal TÜ-le Wiru Vili (kolmas isik) müügilepingu alusel kuivatiseadmed koos paigaldusega. TÜ Wiru Vili sõlmis hagejaga 18.10.2013 kuivati kindlustamiseks ettevõtte varakindlustuse lepingu. 03.11.2013 toimus kuivatis tulekahju, mille tagajärjel kuivati hävis. Hageja 28.04.2014 otsusega hüvitati TÜ-le Wiru Vili kindlustuslepingu alusel tulekahju tagajärjel tekkinud kahju osaliselt, so 88 884,50 euro ulatuses. TÜ Wiru Vili esitas 29.04.2015 hageja vastu Harju Maakohtule nõude täiendava kindlustushüvitise saamiseks summas 222 480,50 eurot (tsiviilasi nr 2-15-6538). Harju Maakohtu 18.04.2016 määrusega kaasati kostja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 10.05.2019 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, millega rahuldati TÜ Wiru Vili hagi osaliselt ning mõisteti Salva Kindlustuse AS-lt TÜ Wiru Vili kasuks välja täiendav kindlustushüvitis summas 209 730,50 eurot. Kohtuotsuse jõustumise järgselt tegi hageja 14.06.2019 TÜ-le Wiru Vili täiendava väljamakse summas 302 992,15 eurot, sealhulgas tasus hageja kindlustushüvitise 209 730,50 eurot, kahjuhüvitise 5191,81 eurot ja viivise 88 069,84 eurot. Kostja müüdud ja paigaldatud kuivati oli puudustega ja puudused pidid esinema kuivatil juba selle müümise hetkel. Kuivati soojusvaheti ülaosas olev luuk oli kohapeal soojusvahetilt remonttööde käigus eemaldatud ja luugi äär oli deformeerunud. Soojusvaheti ülaosas asuvat luuki hooldas kostja, kusjuures kuivati logiraamatust nähtuvalt ei kasutatud kostja luugi tagasi paigaldamisel tihendit ega õgvendatud luuki selliselt, et see oleks kuivati opereerimisel ohutu.
Eeltoodust nähtub, et kuivati oli konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis välistas kuivati ohutu kasutamise põllumajandussaaduste kuivatamiseks, st see ei vastanud õigusaktides sätestatud masinale sätestatud ohutusnõuetele. Alternatiivselt on kostja rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi kuivati paigaldamisel, paigaldades selle ebaõigesti, mille tulemusena ongi kuivati soojusvaheti kaanel tekkinud deformatsioon, kust välja pääsenud kuum õhuvool põhjustas tulekahju kuivatis. Kui kohus peaks leidma, et põlengu põhjustas TÜ Wiru Vili, soovis hageja tugineda ka sellele, et kostja on rikkunud dokumentide üleandmise kohustust. Kostja vastutab kuivati hävimisest tingitud kahju eest lisaks eeltoodule ka müügigarantii alusel. Kuna kostja keeldus hävinud kuivati asendamisest, soetas TÜ Wiru Vili uue kuivati, makstes nii toote kui paigalduse eest. Seega ei ole kostja müügigarantiist tulenevat kohustust täitnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue 88 884,50 euro väljamõistmiseks on aegunud. Selle nõude aegumine ei ole vahepeal peatunud. Hageja on oma seisukohta ja lubatavaks peetud tõendeid muutnud. Kui varasemas tsiviilasjas nr 2-15-6538 leidis hageja, et Läti eksperdi V. Buikise arvamus ei ole usaldusväärne ning H-Ekspertiis OÜ ekspertiisi kohaselt ei ole luugi puudused tulekahju põhjuseks, siis selles tsiviilasjas leiab hageja vastupidist. Tsiviilasjas nr 2-15-6538 tuvastati see, et asjas ei olnud tõendatud, et tulekahju tekkis just selle tõttu, et TÜ Wiru Vili jättis kuivati nõuetekohaselt puhastamata. Kohtud ei tuvastanud jõustunud otsustes kuivati põlengu põhjust. Põlengu võis põhjustada mistahes muu asjaolu, nt ülekütmine, tahtlik tegevus, valvuri joove. Kostja müüdud kuivati ei olnud puudustega. Hageja ei ole tõendanud, et kuivati tulekahju tekkepõhjuseks oleks olnud soojusvaheti kaane defekt (pragu). Varasem kohtulahend ei vabasta praegu hagejat tõendamiskoormusest. Hageja peab tõendama kõiki kahju tekkimise asjaolusid. Üksnes viide sellele, et tulekahju tekkis vahetult pärast kuivati paigaldamist, järelikult pidi olema kuivati puudustega, pole piisav. OÜ H-Ekspertiis eksperdid on aktis nr 1417 spetsiaalselt vastanud küsimusele soojusvaheti kaane pilu võimaliku tulekahju põhjuse kohta. Eksperdid on selgesõnaliselt järeldanud, et kaas ja selle pilu ei saanud olla põhjuslikus seoses vaadeldava tulekahju tekkimisega. Baltic Agro Service OÜ juhataja Kurmet Karu arvamus tuleb hagejale tagastada, see ei ole asjatundja arvamus. TÜ Wiru Vili ei ole esitanud kostjale nõuet müügigarantii täitmiseks ja kostja ei ole seetõttu ebaõnnestunud garantii täitmisel, ka pole garantiijuhtum tuvastatav (tõendamata on, et kuivati oli puudustega). Hagejale kindlustusandjana ei ole üle läinud müügigarantiist tulenev lepingu täitmise nõue. Kuivati ei hävinenud täielikult. Kostjale teadaolevalt on TÜ Wiru Vili võõrandanud alles jäänud ja töökorras olevad osad Sadala Agro OÜ-le. Kostja ei peaks maksma kinni esemeid, mis on kasutuskõlblikud ja see ei ole ka kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Kostja palub nõuda TÜ-lt Wiru Vili välja põlengus säilinud kuivati osade võõrandamise dokumendid (leping, arve jmt).
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 3. detsembri 2021 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostja kanda tema esitatud hagi läbivaatamata jätmise taotluse menetlusega seotud hageja ja kolmanda isiku kulud. Kolmanda isiku muud menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 2186,50 eurot. Rahuldamata jäeti kostja taotlus korrata kolmandale isikule kohtu esitatud küsimusi ja nõuda välja kolmandalt isikult või Sadala Agro OÜ-lt kuivati põlengus säilinud kuivati osade võõrandamise dokumendid.
3.1.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: TÜ Wiru Vili ja kostja sõlmisid 2013. aastal müügilepingu, mille alusel müüs kostja TÜ-le Wiru Vili kuivatiseadmed Petkus 4000-19WS ning paigaldas kuivati; hageja sõlmis TÜ-ga Wiru Vili kuivati kindlustamiseks kindlustuslepingu; 03.11.2013 süttis kuivati põlema ning hävis selliselt, et kuivati taastamine ei olnud võimalik; hageja on hüvitanud TÜ-le Wiru Vili kindlustushüvitisena kahju 298 615 eurot.
3.2.Asjas on vaidlus: 1) kas nõue on aegunud 88 884,50 euro ulatuses; 2) kas kostja müüdud kuivati ja/või selle paigaldustööd vastasid müügilepingu tingimustele ning kas kostja vastutab kuivati põlengu tagajärjel tekkinud ning hageja hüvitatud kahju eest. Samuti on vaidlus selles, kas kostja vastutus kahju tekitamise eest võib tuleneda müügigarantiist. Maakohus leidis, et hagi ei ole kostja väidetud ulatuses aegunud.
3.3.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et hagejale on üle läinud TÜ-le Wiru Vili hüvitatud kahju ulatuses kahju hüvitamise nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 492 lõikes 1 ning TÜ Wiru Vili ja hageja vahelise kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 19.1. Tõendamiskoormis asja lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks lasub hagejal. Kui hageja tõendab asja lepingutingimustele mittevastavuse, kehtib VÕS § 218 lg 1 alusel eeldus, et selle eest vastutab müüja. Müüja võib sellisel juhul vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu esinemisele. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, mille kohaselt tõendab müügilepingu rikkumist, s.o puudustega asja müüki või paigaldust, üksnes tulekahju tekkimise fakt ise. Kohtule on esitatud järgmised asja lahendamise seisukohast olulised tõendid: H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1401, eksperdid H. Perli ja T. Randmaa (hagi lisa nr 8, I kd, tl 46-58); H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1417 (täiendus ekspertiisiaktile nr 1401; III kd, tl 23); H-ekspertiis OÜ 29.12.2014 võrdlev analüüs ja täiendav arvamus (II kd, tl 192-195); Valentins Buikise ekspertarvamus C-3/14 (hagi lisad nr 9-11, I kd tl 59-131); H. Perli ja T. Randmaa ütlused tsiviilasjas nr 2-15-6538 toimunud kohtuistungil 14.02.2017 (II kd, tl 196-200); Kurmet Karu 19.10.2016 arvamus (hagi lisa nr 20, II kd tl 24). Maakohus märkis, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1417 järelduste kohaselt ei ole tulekahju tekkimine põlemiskambri ja flantsi vahelisest pilust pihanud kõrgetemperatuurilistest põlemisproduktidest põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega. Samuti on ekspert T. Randmaa tsiviilasjas nr 2-15-6538 ütlusi andes avaldanud, et soojusvaheti kaane pragu oli V. Buikise poolt väidetust tegelikult suurusjärgu võrra väiksem ning seega ei saanud sellest praost väljunud suitsugaasid kuidagi kuivati põlengut põhjustada (II kd, tl 200).
H-ekspertiis OÜ ekspertide ning V. Buikise seisukoht tema ekspertarvamuses on üksteisega vastuolus, nagu on leidnud kohtud ka tsiviilasjas nr 2-15-6538. Maakohus jättis K. Karu arvamuse arvestamata. Tsiviilasjas nr 2-15-638 analüüsis kohus muuhulgas kuivati põlengu põhjust. Harju Maakohus leidis, et soojusvahetil olid kahjustused enne selle paigaldamist, kuid tõendamist ei leidnud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud (otsuse p 99). Asja edasikaebekorras läbivaadanud Tallinna ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole kostjal õnnestunud välja selgitada ja tõendada tulekahju tegelikku tekkepõhjust (otsuse p 18).
3.4.Tsiviilasja nr 2-15-6358 lahendites ei ole tuvastatud, et kuivati põlengu põhjuseks olid kuivati või selle paigaldustööde puudused. Kohtud on selgitanud, et kostja (selles menetluse hageja) ei ole suutnud tõendada, et tulekahju oleks tekkinud TÜ-st Wiru Vili tulenevatel põhjustel. Kohtulahenditest ei ole samas mõistlikult võimalik järeldada, et tulekahju tekkis kuivati enda või paigaldustööde puuduste tõttu. Maakohus leidis, et puudub alus asuda tulekahju tekkepõhjuse kohta samade tõendite alusel teistsugusele seisukohale, kui seda tegid kohtud tsiviilasjas nr 2-15-6358. Hageja avab kohtu hinnangul ise uuesti sama vaidluse tulekahju tekkepõhjuse üle, mis on tsiviilasjas nr 2-15-6538 juba lahendatud ning kus kohtud on leidnud, et esitatud tõendid ei ole piisavad tulekahju tekkepõhjuse väidete tõendamiseks. Ei ole võimalik esitatud tõendite alusel tuvastada ei seda, et tulekahju oleks tekkinud kuivati enda puuduse tõttu ega ka seda, et see tekkis kuivati paigaldusest tulenevalt.
3.5.Maakohus märkis, et ta selgitas 29.01.2021 menetlusosalistele saadetud kirjas, et tsiviilasja nr 2-15-6538 menetluses ei tuvastatud käesoleva menetluse eseme – müügilepingu rikkumisest ( või muust alusest) tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega rajatud neile lahendit. Maakohus selgitas ka, et hagejal tuleb käesolevas menetluses vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendada, et kostjal on tekkinud vastutus hageja poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju eest. Võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-6538 esitatud tõenditega ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud ühtegi uut tõendit, millest võiks järeldada tulekahju tekkimist kuivatist endast või selle paigaldamisest tulenevalt, seega on täitmata esmane eeldus kostja vastutuse tuvastamiseks.
3.6.Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja on rikkunud kuivati dokumentide üleandmise kohustust. Ka juhul, kui oleks tuvastatav kuivati dokumentide üleandmise kohustuse rikkumine, pole hageja tõendanud, et kuivati tulekahju oleks mingil moel olnud seotud TÜ-le Wiru Vili antud puuduliku dokumentatsiooniga ning seega tuleneks TÜ Wiru Vili enda tegevusest. Vastupidi, hageja on seisukohal, et põlengu põhjuseks ei olnud TÜ-st Wiru Vili tulenev asjaolu.
3.7.Kuivõrd puudustega kuivati müük ja/või paigaldamine ei ole tõendatud, ei saa kostja kuivati põlemisest tingitud kahju eest vastutada ka müügigarantii alusel, kuivõrd ka see vastutuse alus eeldab esmaselt VÕS § 230 lg 1 ja 3 kohaselt asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puuduse tõendamist. Ka juhul, kui hageja oleks tõendanud sellise kuivatil olnud puuduse, mis põhjustas tulekahju tekke, pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud kostja poole kuivati parandamiseks või asendamiseks ja et müüja keeldus oma garantiikohustuse täitmisest ning et ostjale tekkis sellest kahju. Kuna maakohus ei rahuldanud põhinõuet, ei rahuldanud kohus ka viivisenõuet.
3.8.Maakohus jättis hageja ja kolmanda isiku menetluskuludest osa, mis seondub kostja põhjendamatute taotlustega, kostja kanda. Kostja muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda
ja menetluses hageja poolel kolmanda isikuna osalenud TÜ Wiru Vili muud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 298 615 eurot, 12.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 127 029,39 eurot ja viivis alates 13.08.2019 põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole kuivati puudusi tõendanud. Hageja tugines kuivati puudusi põhjendades ka VÕS § 217 lg 2 punktidele 1 ja 3. Maakohus jättis selle põhjenduse analüüsimata ja rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kuivati ei vastanud lepingutingimusele, kuna see süttis põlema. Kuivati ei vastanud ka masina ohutuse seadusele, majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012 määrusele ja direktiivile 2006/42/EÜ, kuna masin peab olema ehitatud nii, et on välistatud tuleoht ja ülekuumenemine. Kuna kuivati läks põlema ja see on tõendatud tsiviilasjas nr 2-15-6538, on ka tõendatud, et see ei vastanud lepingutingimustele. Tõendatud on ka kuivati süttimise täpsemad põhjused H-Ekspertiis OÜ arvamusega, Valentins Buikise arvamusega ja Baltik Agro Service OÜ juhataja Kurmet Karu arvamusega. Kostja ei vaidlustanud maakohtus hageja väidet, mille kohaselt süttis kuivati H-Ekspertiis OÜ arvamuses kirjeldatud põhjusel (6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimine soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu). Olukorras, kus kostja H-Ekspertiis OÜ arvamust ei vaidlustanud, on maakohus H-Ekspertiis OÜ arvamust kõrvale jättes rikkunud TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja § 436 lg 4. Maakohus ei ole H-Ekspertiis OÜ arvamuse kõrvale jätmist sisuliselt põhjendanud ja on sellega rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Maakohus on ka ekslikult jätnud kõrvale Kurmet Karu arvamuse. Ainuüksi sellest, et Kurmet Karu ei ole tulekahjuekspert ega oma kostja väidete kohaselt konkreetset kuivatit puudutavaid teadmisi, ei saa järeldada, et Kurmet Karu arvamus ei ole asjatundja arvamus. Riigikohtu praktika kohaselt võib kostja hagile vastu vaieldes piirduda üksnes vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kui hageja on omapoolsed tõendid esitanud, siis on kostja TsMS § 230 lg 1 järgi kohustatud oma vastuväiteid tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et kuivati põlengu põhjuseks oleks asjaolu, mille eest kostja ei vastuta. Maakohus jättis müügigarantiist tuleneva hageja nõude põhjendamatult rahuldamata. VÕS § 230 lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Kuna puudused ilmnesid müügigarantii kestel, pidi müüja garantii täitma. Nõude tõendamisel on piisav süttimise tõendamine. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel sellega, et kostja vastuväidete esitamise õigus on selles tsiviilasjas TsMS § 214 lg 3 ja lg 4 tulenevalt piiratud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Hageja ei ole tõendanud kuivati puudusi ning seda, et kuivati puudused põhjustasid põlengu. Sellest, et kuivati läks põlema, ei saa järeldada, et kuivati oli puudustega. Maakohus leidis õigesti, et tulekahju toimumise fakt ei tõenda lepingu rikkumist. V. Buikise arvamus on vastuolus H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktiga nr 1417 ning eriteadmistega isikute kirjalike selgitustega. Maakohus on õigesti esile toonud, et see on ka üheks põhjuseks, miks leidsid kohtud, et kuivati tegelikku süttimise põhjust ei ole välja selgitatud ega tõendatud. V. Buikise arvamus ega H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt ning asjatundjate arvamused ei olnud ega ole jätkuvalt piisavaks tõendiks, mille alusel saaks väita, et tulekahju põhjustas kuivati soojusvaheti kaane deformatsioon või kuivati vahepõrandal olnud vilja ja prahi isesüttimine. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1417 kohaselt ei olnud luugi puudused tulekahju põhjuseks. Kindlustusandja ei ole võtnud üle müügigarantii kokkuleppest tulenevaid Wiru Vili OÜ õigusi. Lisaks ei saa garantiile tugineda, kuna puudusi ei ole tõendatud. Seega on tõendamata garantiijuhtum. Samuti peab hageja tõendama, et müüja (kostja), saanud garantiikohustuse täitmise nõude, on keeldunud kuivati parandamast või asendamast, mistõttu on ostja teinud kolmandate isikute kaudu kulutusi, et puudustega asi parandada/asendada. Ostja saaks põhimõtteliselt nõuda selliste kulude hüvitamist. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud.
6.Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse läbi vaata istungil ilma tema osaluseta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt jätta muutmata ning hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 mõttes seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hageja nõuab kostjalt TÜ-le Wiru Vili tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus on hagejal. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole seda teinud. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus rikkus TsMS § 422 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus märkis, et käesolevas asjas esitatud tõendeid on varasemas tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-15-6538) nii maa- kui ringkonnakohus uurinud ning jõudnud järeldusele, et esitatud tõendid ei tõenda kuivati omaniku hoolsuskohustuse rikkumist, ebaõigete andmete esitamist ega muid kostja poolt etteheidetud rikkumisi, mis oleksid andnud aluse kindlustushüvise maksmisest keelduda. Samuti märkisid kohtud, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada tulekahju põhjust. Maakohus tuvastas varasemas tsiviilasjas muuhulgas, et „soojusvahetil olid enne selle paigaldamist kahjustused, mis on tõendatud kohtule esitatud fotodega. Samas ei ole tõendamist leidnud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud“ (tsiviilasja 2-15-6538 Harju Maakohtu otsuse p 99).
9.Hageja märkis ringkonnakohtu istungil, et varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud on siduvad kostjale, kuid tema saab hagejana varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele vastu vaielda ja uusi asjaolusid esitada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja läbivaatamisel tuleb arvestada sellega, et nii hagejale kui kostjale, kes olid tsiviilasjas nr 2-15-6538 vastavalt kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik,
on tsiviilasjas nr 2-15-6538 (nimetatud ka varasem tsiviilasi) jõustunud kohtulahendi resolutsioon ning tuvastatud asjaolud siduvad. Hageja suhtes on varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad TsMS § 457 lg 1 järgi, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja suhtes on varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad TsMS § 214 lg 3 järgi, mille kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.
10.Ringkonnakohus märgib, et varasemas tsiviilasjas oli selles menetluses hagejaks olnud TÜ Wiru Vili tõendamiskoormis tõendada, et ta ei ole kindlustusandja poolt etteheidetud rikkumisi toime pannud ega tulekahju puhkemist soodustanud ega põhjustanud. TÜ Wiru Vili esitas varasemas tsiviilasjas oma väidete tõendamiseks mh H-Ekspertiis OÜ koostatud ekspertiisiakti nr 1401 ja selle täienduse ning V. Buikise ekspertarvamuse ja Baltic Agro juhataja Kurmet Karu arvamuse põlengu põhjuste kohta. Ringkonnakohus leiab, et H-Ekspertiis OÜ koostatud ekspertiisiakti nr 1401 ja selle täiendust ning V. Buikise ekspertarvamust on varasemas tsiviilasjas kohtud uurinud ning hinnanud koos kõigi teiste asjas esitatud tõenditega ning jõudnud ühesele järeldusele, et tulekahju põhjust ei ole nende tõendite põhjal võimalik tuvastada mh ei ole tõendatud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud, ning see tuvastatud asjaolu on käesoleva asja pooltele siduv. Maakohus hindas esitatud tõendeid praeguses asjas ja jõudis järeldusele, et nende alusel ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele, kui kohtud jõudsid varasemas tsiviilasjas. Võrreldes varasemas tsiviilasjas esitatud tõenditega, ei esitanud menetlusosalised praeguses asjas ühtegi uut tõendit maakohtule ega ringkonnakohtule.
11.Varasemas tsiviilasjas pidas Salva Kindlustuse AS K. Karu arvamust lubamatuks ja kui kohus selle asja juurde võttis, esitas Salva Kindlustuse AS kohtu tegevusele vastuväite, milles nõudis K. Karu arvamusega arvestamata jätmist põhjusel, et tegemist ei ole asjatundja arvamusega, K. Karul puuduvad sellise arvamuse andmiseks vajalikud eriteadmised ning Baltic Agro Services OÜ, kus K. Karu töötab, ei tegele üldse kuivatite müügiga ega oma kogemust läbivoolu viljakuivatite müügi valdkonnas. Kostja on käesolevas menetluses avaldanud, et hageja käitub vastuoluliselt ja seetõttu on alus K. Karu arvamusega mitte arvestada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud kooskõlas hea menetlustavaga, kui ta varasemas tsiviilasjas tema vastu esitatud hageja tõendit tõrjus väitega, et K. Karu arvamus on lubamatu asjatundmatuse tõttu, siis käesolevas menetluses esitades nõude kostja vastu, esitas ta sama tõendi ise ja rõhutas, et K. Karu on asjatundja. Milles K. Karu eriteadmised seisnevad, seda hageja ei põhistanud. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis K. Karu arvamusega arvestamata. Varasemas tsiviilasjas maakohus küll võttis K. Karu arvamuse asja juurde, kuid pooled ei soovinud selle tõendi uurimist kohtuistungil ning maa- ega ringkonnakohus ei hinnanud K. Karu arvamust ka kohtuotsuses.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esineb alus jätta K. Karu arvamusega käesolevas asjas TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata.
TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku (asjatundja) arvamused. Asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel, mistõttu asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt. Asjatundja arvamus on võrreldav eksperdiarvamusega, mistõttu peaksid samad olema ka arvamuse usaldusväärsuse hindamise kriteeriumid. Asjatundja arvamusest või selle lisadest peavad nähtuma andmed, mis iseloomustavad arvamuse andja hariduskäiku, staaži, senist töökogemust ja muid eriteadmisi kinnitavaid asjaolusid. Nii varasemas tsiviilasjas kui käesolevas on kostjad K. Karu eriteadmised tulekahju põhjuste väljaselgitamisel seadnud kahtluse alla. Maakohus hindas asjas esitatud materjale K. Karu kohta ja jättis arvamuse kui lubamatu tõendiga arvestamata, kuna puudusid andmed K. Karu eriteadmiste kohta. Maakohus märkis õigesti, alternatiivselt, et ka juhul, kui K. Karu arvamus lugeda lubatavaks, siis kuna ta ei ole tulekahjuekspert ja tema arvamus on vastuolus teiste asja juurde võetud tõenditega, sh riiklikult tunnustatud tulekahju eksperdi arvamusega, siis ei annaks see alust tuvastada hageja poolt väidetut – kostja vastutab tulekahju tekkimise eest.
13.Hageja tugines müügilepingu rikkumisele, kuid ei esitanud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, milles konkreetselt rikkumine seisnes (VÕS § 115 lg 1). Maakohus selgitas hagejale, et rikkumise asjaolude esiletoomine on hageja tõendamiskoormis. Hageja asjaolusid ei esitanud ja jäi seisukohale, et kuna varasemas tsiviilasjas on tuvastatud, et kuivati käitamise nõudeid ei rikutud, kuid kuivati läks põlema, siis on ainumõeldav, et kuivati oli puudustega. Hageja tugines üldsõnaliselt ka masina ohutuse seadusele, mis kehtis tulekahju toimumise ajal. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja arusaam, et kui tulekahju põhjust varasemas tsiviilasjas ei tuvastatud, siis samadele tõenditele tuginedes saab järeldada, et asi oli puudusega, et ole piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud müügilepingu rikkumist, siis puudus maakohtul kohustus kontrollida teisi nõude aluseid, sh kostja vastutust rikkumise eest ja põhjuslikku seost rikkumise ja hageja kahju vahel.
14.Hageja on nõude alusena tuginenud ka müügigarantiile. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantii müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii on VÕS §-s 155 reguleeritud garantiiga sarnane, kuna täiendab müügilepingust tulenevaid kohustusi, andes nende kõrval ostjale lisaõigusi, mis on samuti müügilepingust kui põhikohustusest sõltumatud ehk mitteaktsessoorsed. Riigikohus on selgitanud, et garantii kui nõudega mitteseotud tagatis ei lähe tagatud nõude loovutamisel VÕS § 155 lg 2, § 167 lg 1 teise lause ja lg 2 teise lause järgi automaatselt üle uuele võlausaldajale, vaid üksnes eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka garantii (RKTKo 21. märts 2018, tsiviilasi nr 2-15-11465, p 13.3). Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid selle kohta, kas ja millal andis TÜ Wiru Vili hagejale üle garantii, sealhulgas garantiilepingust tulenevate nõuete loovutamise teel. TÜ Wiru Vili kinnitas tsiviilasjas 2-15-6538, et kogu kuivati asendati ja see ei toimunud garantii ajal.
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VÕS § 492 lg 1 alusel läks hagejale üle kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et müügigarantiist tulenev võimalik nõudeõigus ei ole hagejale üle läinud.
Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et müügigarantii alusel saab nõuda garantii kehtivuse ajal asja parandamist, hooldamist või asendamist, mitte tulekahju tagajärjel ostjale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes müügigarantii rikkumine, mida oleks tulnud asendada ja kui suur oleks selle rikkumise hüvitis.
15.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas kaks menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas advokaat õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, apellatsioonkaebusele vastamisele kulus 5 tundi ja 20.12.2022.a. toimunud istungi ettevalmistusele, nõupidamisele kliendiga, osalemisele ringkonnakohtu istungil ja menetluskulude nimekirjade koostamisele 4 tundi. Kostja menetluskulud kokku ringkonnakohtus on 1170 eurot (650 +520). Kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane, seega saab ta menetluskuludele lisanduva käibemaksu sisendkäibemaksuna enda maksukohustusest maha arvata. Ringkonnakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS 174 lg 10). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning 1170 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.