Salva Kindlustuse AS-i hagi OÜ Agriland vastu 298 615 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
449 533,59 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat M. S.; e-post XXX Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: TÜ Wiru Vili; registrikood 11975302 Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat P. K.; epost XXX Kostja: OÜ Agriland; registrikood 10747906 Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. V.; e-post XXX
1.Jätta rahuldamata OÜ Agriland taotlus korrata TÜ-le Wiru Vili kohtu esitatud küsimusi ja nõuda välja TÜ-lt Wiru Vili ja/või Sadala Agro OÜ-lt kuivati põlengus säilinud kuivati osade võõrandamise dokumendid.
2.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
3.Jätta Salva Kindlustuse AS-i ja TÜ Wiru Vili menetluskuludest osa, mis seondub OÜ Agriland poolt esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamisega, OÜ Agriland kanda.
9.Tasaarvestada OÜ Agriland ja Salva Kindlustuse AS-i menetluskulude nõuded ja mõista Salva Kindlustuse AS-lt OÜ Agriland kasuks menetluskuluna välja 2186,50 eurot.
10.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ Agriland (kostja) müüs 2013. aastal TÜ-le Wiru Vili pooltevahelise müügilepingu alusel kuivatiseadmed koos paigaldusega. TÜ Wiru Vili sõlmis Salva Kindlustuse ASga (hageja) 18.10.2013. a kuivati kindlustamiseks ettevõtte varakindlustuse kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu kohaselt oli üheks kindlustatud esemeks kuivati koos automaatika, sorteeride ja elevaatoriga, kindlustusperioodiks oli ajavahemik 19.10.2013. a kuni 18.10.2014. a.
2.03.11.2013. a toimus kuivatis tulekahju, mille tagajärjel kuivati hävis. Tulekahju tõttu tekkis TÜ-le Wiru Vili kahju. TÜ Wiru Vili esitas 05.03.2014. a hagejale kindlustuslepingu alusel nõude tulekahju tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks summas 285 300 eurot. Hageja 28.04.2014. a otsusega hüvitati TÜ-le Wiru Vili kindlustuslepingu alusel tulekahju tagajärjel tekkinud kahju osaliselt, so 88 884,50 euro ulatuses. Nimetatud summa on makstud TÜ-le Wiru Vili välja 28.07.2014. a. TÜ Wiru Vili esitas 29.04.2015 hageja vastu Harju Maakohtule nõude täiendava kindlustushüvitise saamiseks summas 222 480,50 eurot (tsiviilasi nr 2-15-6538). Harju
Maakohtu 18.04.2016. a määrusega kaasati kostja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 13.04.2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6538 rahuldati TÜ Wiru Vili poolt hageja vastu esitatud hagi osaliselt ning mõisteti Salva Kindlustuse AS-lt TÜ Wiru Vili kasuks välja täiendav kindlustushüvitis summas 209 730,50 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.05.2019. a otsusega maakohtu otsuse hagejalt TÜ Wiru Vili kasuks täiendava kindlustushüvitise väljamõistmise osas muutmata ning tuvastas, et kuivati põlengu põhjuseks ei olnud TÜ Wiru Vili tegevus kuivati kasutamisel. Tsiviilasjas nr 2-15-6528 tuvastatud asjaolud on kostjale siduvad ka käesolevas menetluses. Ringkonnakohtu otsuse jõustumise järgselt tegi Salva Kindlustuse AS 14.06.2019. a TÜ-le Wiru Vili täiendava väljamakse summas 302 992,15 eurot, sealhulgas täiendav kindlustushüvitis summas 209 730,50 eurot, kahjuhüvitis summas 5191,81 eurot ja viivis summas 88 069,84 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamise aja seisuga maksnud kindlustuslepingu alusel TÜ-le Wiru Vili välja kindlustushüvitise kogusummas 298 615 eurot. Seega TÜ Wiru Vili kahju hüvitamise nõue kostja vastu on läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 ja kindlustuslepingu üldtingimuste p 19.1 alusel üle hagejale 298 615 euro ulatuses.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 298 615 eurot, 12.08.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 127 029,39 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.08.2019. a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja poolt müüdud ja paigaldatud kuivati oli puudustega ja puudused pidid esinema kuivatil juba selle müümise hetkel. H-Ekspertiis OÜ hinnangul oli põlengu põhjuseks kuivati 6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimine soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu. V. B. e arvamuse kohaselt oli kuivati põlengu põhjuseks kuivati soojusvaheti kere ülaosa avaust katva kaane (luugi) deformatsiooni tulemusena tekkinud praost väljavoolavate kuumade suitsugaaside toime süttivatele materjalidele kuivati sees. Baltik Agro Service OÜ juhataja K. K. asjatundja arvamuse kohaselt on kuivati soojusvaheti ülaosas poldistatud luuk, mille avamisel on võimalik põlemisgaasid väljutada sooja õhu kuivatuskanalitesse, millega muudetakse antud kuivatikompleks otseküttega ilma soojusvahetita kuivatiks. Kui selline häälestus/muudatus tehakse, tuleb teostada põleti uus elektrooniline häälestus. Kuivati soojusvaheti ülaosas olev luuk oli kohapeal soojusvahetilt remonttööde käigus eemaldatud ja luugi äär oli deformeerunud. Soojusvaheti ülaosas asuva luugi hooldust teostas kostja, kusjuures kuivati logiraamatust nähtuvalt ei kasutatud luugi tagasi paigaldamisel tihendit. Samuti ei õgvendatud luuki selliselt, et see oleks kuivati opereerimisel ohutu. Eeltoodust nähtub, et kuivati oli konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis välistas kuivati ohtu kasutamise põllumajandussaaduste kuivatamiseks, st ei vastanud õigusaktides sätestatud masinale sätestatud ohutusnõuetele. Ostjat ei ole informeeritud sellest, et kuivatil on omadused, mis põhjustavad selle iseenesliku süttimise rutiinsete tööde käigus. Alternatiivselt on kostja rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi kuivati paigaldamisel, paigaldades selle ebaõigesti, mille tulemusena ongi kuivati soojusvaheti kaanel tekkinud deformatsioon, kust välja pääsenud kuum õhuvool põhjustas tulekahju kuivatis.
4.Kui kohus peaks leidma, et põlengu põhjustas TÜ Wiru Vili, soovib hageja tugineda ka sellele, et kostja on rikkunud dokumentide üleandmise kohustust. Kostja andis üle kuivati kasutusjuhendi, millest puudusid kuivati tehnilised tingimused, mh info lubatava temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse kohta; üle ei antud kuivati puhastamist selgitavaid dokumente. Kasutusjuhend oli puudulik, kuna kasutusjuhendit järgides ei olnud võimalik põlengut vältida.
5.Kostja vastutab kuivati hävimisest tingitud kahju eest lisaks eeltoodule ka müügigarantii alusel. Kuna kostja keeldus hävinud kuivati asendamisest, soetas TÜ Wiru Vili uue kuivati, makstes nii toote kui paigalduse eest. Seega ei ole kostja müügigarantiist tulenevat kohustust täitnud.
6.Kostja väited, et põlengust alles jäänud töökorras kuivati osad võõrandati edasi, on tõendamata. Samuti on tõendamata väide alles jäänud esemete väärtuse kohta. TÜ Wiru Vili teate kohaselt on osad utiliseeritud.
7.Hageja nõue ei ole üheski osas aegunud. Aegumine oli peatunud perioodil 26.06.2015. a kuni 11.06.2019. a, s.o alates kohtule OÜ Agrialnd kolmanda isiku kaasamise taotluse esitamisest kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõudumiseni 11.06.2019. a. Kostja vastuväited
8.Hageja nõue 88 884,50 euro väljamõistmiseks on aegunud, kuivõrd möödunud on seaduses sätestatud kolm aastat ning selle nõude aegumine ei ole vahepeal peatunud. Selle nõude osas ei ole kohtumenetlust varem toimunud.
9.Hageja on oma seisukohta ja sobilikuks peetud tõendeid muutnud. Kui varasemalt tsiviilasjas nr 2-15-6538 leidis Salva Kindlustuse AS, et Läti eksperdi V.B. e arvamus ei ole usaldusväärne ning H-Ekspertiis OÜ ekspertiisi kohaselt ei ole luugi puudused tulekahju põhjuseks, siis käesolevas tsiviilasjas leiab Salva Kindlustuse AS vastupidist. Tsiviilasjas nr 2-15-6538 tuvastati see, et asjas ei olnud tõendatud, et tulekahju tekkis just selle tõttu, et TÜ Wiru Vili jättis kuivati nõuetekohaselt puhastamata. Ringkonnakohus on esile toonud selle, et pooled on eri meelt tulekahju tekkepõhjuse üle. Salva Kindlustuse AS-i väitel tekkis tulekahju soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse mõjul vahepõrandal olnud vilja ja prügi isesüttimise tõttu, mida kinnitavad nii kostja tellitud ekspertiisiakt nr 1401 kui ka akti koostajate ütlused ning nende kirjalikud selgitused. Ringkonnakohus ei tuvastanud oma otsuses kuivati põlengu põhjust, vaid tegeles eelkõige küsimusega, kas kindlustusleping kuulus täitmisele, st. kas Salva Kindlustus AS-l oli alust hüvitise väljamaksmisest keelduda. Põlengu võis põhjustada mistahes muu asjaolu, nt ülekütmine, tahtlik tegevus, valvuri joove.
10.Kostja müüdud kuivati ei olnud puudustega. Hageja ei ole tõendanud, et kuivati tulekahju tekkepõhjuseks oleks olnud soojusvaheti kaane defekt (pragu). Varasem kohtulahend ei vabasta praegu hagejat tõendamiskoormusest. Hageja peab tõendama kõiki kahju tekkimise asjaolusid. Üksnes viide sellele, et tulekahju tekkis vahetult pärast kuivati paigaldamist, järelikult pidi olema kuivati puudustega, pole piisav. OÜ H-Ekspertiis eksperdid on andnud aktis nr 1417 spetsiaalselt vastuseks küsimusele soojusvaheti kaane pilu võimalikust põhjusest tulekahjule. Selle arvamuse kohaselt on eksperdid järeldanud, et keskmiselt 1,52 mm laiusest pilust ei saanud väljuda põlemisproduktid, mis oleksid omanud selliseid parameetreid ja oleksid võimelised esile kutsuma viljaprahi süttimise tuvastatud tulekahju kolde piirkonnas. Eksperdid on selgesõnaliselt järeldanud, et kaas ja selle pilu ei saanud olla põhjuslikus seoses vaadeldava tulekahju tekkimisega. OÜ H-Ekspertiis eksperdid on 29.12.2014. a võrdlevas analüüsis ja täiendavas arvamuses lükanud ümber hageja esitatud Läti eksperdi V. B. e hinnangu soojusvaheti kaane pilu võimalikust tulekahju tekkepõhjusest.
11.PETKUS Technologie GmbH kuivati kasutusjuhendis on märgitud, et „soojusvahetis oleva põlemiskambri avamisega on võimalik vastavalt soovile kuumutatud õhule juurde
segada koldegaasi. See ei muuda kuivatustootlikkust, kuid võimaldab ca 15% ökonoomsemat põletusaine kasutamist.“ See tähendab, et luugi olemasolu või puudumine ei oma puutumust tulekahju põhjustega, viidatud luugil on eraldiseisev funktsioon, milleks on kuivati ökonoomsem kasutus, sellega ei ole mõeldud muuta kuivati kuidagi tulekindlamaks vmt. Kuna Eestis köetakse kuivateid reeglina põlevkiviõliga, siis kütmisel tavaliselt luuki ei eemaldata, kuna see annaks kuivatatavale viljale spetsiifilise lõhna. Seega ei saa luugi puudumisega põhjendada tulekahju ja kahju tekkimist.
12.Baltic Agro Service OÜ juhataja K. K. arvamus tuleb hagejale tagastada, see ei ole asjatundja arvamus.
13.TÜ Wiru Vili ei ole esitanud kostjale nõuet müügigarantii täitmiseks ja kostja ei ole seetõttu ebaõnnestunud garantii täitmisel, ka pole garantiijuhtum tuvastatav (tõendamata on, et kuivati oli puudustega). Hagejale kindlustusandjana ei ole üle läinud müügigarantiist tulenev lepingu täitmise nõue.
14.Kuna kuivati ei hävinenud täielikult, sai TÜ Wiru Vili säilinud esemeid hilisemalt kuivati taaskomplekteerimisel kasutada. Uue kuivati tellimisel tellis TÜ Wiru Vili aga ka uue soojusvaheti ja õlipõleti, kuigi eelmised tulekahjus ei hävinud ja olid endiselt kasutuskõlblikud. Kindlustusandja on seega hüvitanud TÜ-le Wiru Vili 100 000 euro ulatuses kahjustusi, mida ei oleks pidanud hüvitama, st milliseid seadmeid ja osi oli võimalik kasutada uue kuivati juures. Kostjale teadaolevalt on TÜ Wiru Vili võõrandanud alles jäänud ja töökorras olevad osad Sadala Agro OÜ-le. Kostja ei peaks maksma kinni esemeid, mis on kasutuskõlblikud ja see ei ole ka kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Kostja palub nõuda TÜ-lt Wiru Vili välja kuivati põlengus säilinud kuivati osade võõrandamise dokumendid (leping, arve jmt). Kohtuotsuse põhjendused
15.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
TÜ Wiru Vili ja kostja sõlmisid 2013. aastal müügilepingu, mille alusel müüs kostja TÜ-le Wiru Vili kuivatiseadmed Petkus 4000-19WS ning teostas kuivati paigaldustööd;
-
Hageja sõlmis TÜ-ga Wiru Vili kuivati kindlustamiseks kindlustuslepingu;
-
03.11.2013 süttis kuivati põlema ning hävis selliselt, et kuivati taastamine ei olnud võimalik;
-
Hageja on hüvitanud TÜ-le Wiru Vili kindlustushüvitise kokku summas 298 615 eurot.
18.Asjas on vaidlus: 1) kas nõue on aegunud 88 884,50 euro osas; 2) kas kostja müüdud kuivati ja/või selle paigaldustööd vastasid müügilepingu tingimustele ning kas kostja vastutab kuivati põlengu tagajärjel tekkinud ning hageja poolt hüvitatud kahju eest. Samuti on vaidlus selles, kas kostja vastutus kahju tekitamise eest võib tuleneda müügigarantiist.
19.Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) müügilepingut reguleerivad sätted (VÕS § 208jj) ning müügigarantiid reguleeriv VÕS § 230.
20.Kohus käsitab järgnevalt aegumise küsimust (I), seejärel müügilepinguga ja tõendamiskoormisega seonduvaid küsimusi (II), tulekahju tekkepõhjuseid ja selle tõendatust (III), selgitab kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist (IV) ning jagab menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse (V). Kohus ei peatu kostja taotlusel hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna see küsimus on ammendavalt lahendatud samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2020 määrusega. I
Aegumise vastuväide
21.Kostja on esitanud kahju hüvitamise nõudele osaliselt aegumise vastuväite. Kostja leiab, et hagiavalduse kohaselt on kahju summas 88 884,50 eurot läinud hagejale üle 28.07.2014, kuid hagiavaldus on esitatud kohtule 12.08.2019 ehk üle viie aasta hiljem. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt peatus nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt hagi esitamisega ja kolmanda isiku kaasamisega tsiviilasja nr 2-15-6538.
22.Kohus leiab, et hagi ei ole kostja väidetud osas aegunud. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg oli ajavahemikus 26.06.2015 kuni 11.06.2019 TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 6 alusel peatunud, kuna kostja oli selles ajavahemikus kaasatud tsiviilasja nr 2-15-6528 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja (Salva Kindlustuse AS) poolel. Kohus nõustub, et kostja kaasamine viidatud menetlusse peatas nõude aegumise tervikuna, sh 88 884,50 euro osas, milles hageja oli TÜ-le Wiru Vili kahju juba hüvitanud. II
Nõude üleminek, müügileping ja tõendamiskoormis
23.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et hagejale on üle läinud TÜ-le Wiru Vili hüvitatud kahju ulatuses kahju hüvitamise nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 492 lg 1 ning TÜ Wiru Vili ja hageja vahelise kindlustuslepingu üldtingimuste p 19.1.
24.Hageja nõude aluseks on väide, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, s.o müünud ja paigaldanud puudustega toote (kuivati), samuti rikkunud müügigarantiist tulenevaid kohustusi.
25.Hageja tugineb lepingutingimustele mittevastavusele, s.o kostja müüdud ja paigaldatud kuivati oli hageja väitel puudustega VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Ka on kostja hageja väitel rikkunud dokumentide üleandmise kohustust.
26.Kohus märgib, et juhul, kui on tuvastatav lepingutingimustele mittevastava (puudustega) asja üleandmine, on tegemist müügilepingust tulenevate müüja kohustuste rikkumisega. Kui müüja müügilepingu rikkumise eest vastutab, tekib ostjal rikkumise tagajärjel õigus kasutada müüja vastu lepingulisi õiguskaitsevahendeid.
27.Tõendamiskoormis asja lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks lasub hagejal. Kui hageja tõendab asja lepingutingimustele mittevastavuse, kehtib VÕS § 218 lg 1 alusel eeldus, et selle eest vastutab müüja. Müüja võib sellisel juhul vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu esinemisele.
28.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on müügilepingu rikkumine kostja poolt. Hagejal tuleb seega esmaselt tõendada, et kostja müüdud kuivati või selle paigaldustööd ei vastanud müügilepingu tingimustele, st kuivati või paigaldustööd olid puudustega. Kui müügilepingu tingimustele mittevastavus on tuvastatud, on võimalik edasi analüüsida kostja vastutuse olemasolu, kahju tekkimist lepingu rikkumise tagajärjel, põhjuslikku seost rikkumise ja kahju tekkimise vahel, kahju hõlmatust lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga ning kahju ettenähtavust.
29.Hageja leiab, et 1) müügilepingu rikkumise tõendamiseks piisab üksnes kuivati süttimise fakti tõendamisest ning hageja ei peagi tõendama kuivati süttimise põhjuseid; 2) hageja on eelnevale vaatamata tõendanud ka kuivati süttimise täpsemad põhjused. Neid on hagis välja toodud kaks. Esiteks leiab hageja, et kuivati süttis kuivati 6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimise tõttu soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu. Teiseks oli ebaõige paigaldamise tulemusel kuivati soojusvaheti kaanel tekkinud deformatsioon, kust välja pääsenud kuum õhuvool põhjustas tulekahju. Hageja tugineb tsiviilasjas nr 2-15-638 tehtud kohtulahenditele ning leiab, et selles tsiviilasjas jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kuivati põlengu põhjuseks TÜ Wiru Vili teod kuivati kasutamisel. Hageja on leidnud, et ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest võib mõistlikult järeldada, et kuivati põlengu põhjuseks olid kuivati või selle paigaldustööde puudused.
30.Kohus selgitab, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tõendab müügilepingu rikkumist, s.o puudustega asja müüki või paigaldust üksnes tulekahju tekkimise fakt ise. Hageja tõendamiskoormis hõlmab ka konkreetse puuduse tõendamist, st tõendamist, et tulekahju põhjuseks oli mingi konkreetne kuivati või paigaldamise puudus.
31.Seega tuleb kohtul käsitada hageja esitatud konkreetsemaid puudusi, s.o hageja väljatoodud kuivati tulekahju tekkepõhjuseid. III
Tulekahju tekkepõhjused ja esitatud tõendid
32.Ühe põhjusena on hageja esitanud kuivati 6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimine soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu, s.o kuivati ei vastanud hageja arvates lepingutingimustele. Selle versiooni tõendamiseks on hageja esitanud HEkspertiis OÜ 27.02.2014 arvamuse.
33.Teise põhjusena on hageja välja toonud kuivati soojusvaheti kere ülaosa avaust katva kaane (luugi) deformatsiooni tulemusena tekkinud praost väljavoolavate kuumade suitsugaaside toime süttivatele materjalidele kuivati sees, s.o kuivati paigaldustööd ei olnud tehtud nõuetekohaselt. Seda tõendab hageja arvates V. B. e 29.07.2014 arvamus (ekspertiisiakt C-3/14).
34.Samuti on hageja tuginenud Baltik Agro Service OÜ juhataja K. K. 19.10.2016 arvamusele, milles leitakse, et kuivati soojusvaheti ülaosas olev luuk oli deformeerunud. Sellega soovib hageja tõendada asjaolu, et kostja tehtud kuivati paigaldustööd ei olnud nõuetekohased.
35.Kohtule on esitatud käesolevas asjas järgmised asja lahendamise seisukohast olulised tõendid: H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1401, eksperdid H. Pe. ja T. R. (hagi lisa nr 8, I kd, tl 46-58); H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1417 (täiendus ekspertiisiaktile nr 1401; III kd, tl 2-3); H-ekspertiis OÜ 29.12.2014 võrdlev analüüs ja täiendav arvamus (II kd, tl 192195); -
V. B. e ekspertarvamus C-3/14 (hagi lisad nr 9-11, I kd tl 59-131);
H. P. ja T. R. ütlused tsiviilasjas nr 2-15-6538 toimunud kohtuistungil 14.02.2017 (II kd, tl 196-200); -
K. K. 19.10.2016 arvamus (hagi lisa nr 20, II kd tl 24).
36.Kohus märgib, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1417 järelduste kohaselt ei ole tulekahju tekkimine põlemiskambri ja flantsi vahelisest pilust pihanud kõrgetemperatuurilistest põlemisproduktidest põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega. Samuti on ekspert T. R. tsiviilasjas nr 2-15-6538 ütlusi andes avaldanud, et soojusvaheti kaane pragu oli V. B. e poolt väidetust tegelikult suurusjärgu võrra väiksem ning seega ei saanud sellest praost väljunud suitsugaasid kuidagi kuivati põlengut põhjustada (II kd, tl 200). Nii H. P. kui T. R. on ekspertidena kinnitanud, et soojusvaheti kaas ja selle pilu ei saanud olla põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega. Sellest tuleb kohtu arvates järeldada, et võimalik kuivati deformatsioon ei olnud tulekahju põhjustajaks. H-ekspertiis OÜ ekspertide ning V. B. e seisukoht tema ekspertarvamuses on üksteisega vastuolus, nagu on leidnud kohtud ka tsiviilasjas nr 2-15-6538 (vt järgnevalt p 42).
37.Seonduvalt K. K. arvamusega on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleb see tagastada, kuivõrd K. K. ei ole tulekahjuekspert ega konkreetse kuivati osas asjatundja. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kas või miks tuleks K. K. arvamust käsitada käesolevas tsiviilasjas asjatundja arvamusena. Kohus jätab K. K. arvamuse arvestamata. Ka juhul, kui seda arvamust arvestada, on see vastuolus H-ekspertiis OÜ arvamustega ning H. P. ja T. R. ütlustega.
38.Kohus ei saa käesoleva asja lahendamisel minna mööda asjaolust, et kohtud juba on põhjalikult tegelenud tulekahju tekkepõhjuste uurimisega.
39.Tsiviilasjas nr 2-15-638 oli arutusel TÜ Wiru Vili hagi Salva Kindlustuse AS vastu saamata jäänud kindlustushüvitise, kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes. Harju Maakohtu 13.04.2017 otsusega rahuldas kohus TÜ Wiru Vili hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2019 otsusega maakohtu otsus osaliselt tühistati ning muudeti otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud 11.06.2019. Kohtud analüüsisid muuhulgas kuivati põlengu põhjust ning seda, kas põlengu põhjuseks olev asjaolu on tekkinud hageja (TÜ Wiru Vili) poolse ohutus- ja hoolsusnõuete rikkumise tagajärjel, samuti seda, kas tulekahju oli põhjustatud kuivati enda kahjustusest.
40.Harju Maakohus leidis, et kostja (s.o Salva Kindlustuse AS) ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud kuivati hooldamise- või puhastamise kohustust, mis võiks kaasa tuua kuivatis tulekahju tekkimise (otsuse p 96); ei ole tõendanud, et võõriste koristamata
jätmine või kuivati hooldusjuhiste mittetäitmine oleksid põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega, s.o kuivati süttimisega (otsuse p 97); ei ole tõendatud, et kindlustusjuhtum oleks põhjustatud täielikult või osaliselt hageja poolt (otsuse p 102). Samuti on Harju Maakohus leidnud, et soojusvahetil olid kahjustused enne selle paigaldamist, mis on tõendatud kohtule esitatud fotodega. Samas on kohus leidnud, et ei ole tõendamist leidnud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud (otsuse p 99).
41.Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud enda väidetud tulekahju tekkepõhjust ega seda, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi (otsuse p 18). Hageja leidis, et tulekahju põhjus oli kuivati defekt (soojusvaheti kere ülaosa avaust katva kaane deformatsiooni tulemusena tekkinud praost väljavoolavate kuumade suitsugaaside toime tõttu süttivatele materjalidele kuivati sees), mida kinnitab hageja tellitud ekspertiisiakt C-3/14, kuid mida kummutavad kostja tellitud ekspertiisiakt nr 1417 ja samade eriteadmistega isikute kirjalikud selgitused. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole kostjal (s.o Salva Kindlustuse AS-l) õnnestunud välja selgitada ja tõendada tulekahju tegelikku tekkepõhjust (otsuse p 18).
42.Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-15-6538 on kohtud jõudnud järeldusele, et V. B. e arvamus on vastuolus H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktiga nr 1417 ning eriteadmistega isikute kirjalike selgitustega. See on ka üheks põhjuseks, miks leidsid kohtud, et kuivati tegelikku süttimise põhjust ei ole välja selgitatud ega tõendatud. Ei V. B. e arvamus ega H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt ning asjatundjate arvamused ei olnud ega ole jätkuvalt piisavaks tõendiks, mille alusel saaks väita, et tulekahju põhjustas kuivati soojusvaheti kaane deformatsioon või kuivati vahepõrandal olnud vilja ja prahi isesüttimine.
43.Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tuleneb tsiviilasjas nr 2-15-638 tehtud lahenditest kohtu hinnangul järgmine: kohtud ei pidanud tõendatuks, et kuivati tulekahju põhjuseks oleks TÜ Wiru Vili kohustuste rikkumine; kuivati soojusvahetil olid enne paigaldamist kahjustus, kuid pole tõendatud, et kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud; kohtud analüüsisid põhjalikult poolte esitatud tõendeid, sh ekspertiisiakte; kuivati tegeliku süttimise põhjust ei tuvastatud.
44.Hagi kohaselt tsiviilasjas nr 2-15-6538 tehtud jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kuivati põlengu põhjuseks Wiru Vili teod kuivati kasutamisel. Hageja on leidnud, et ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest või mõistlikult järeldada, et kuivati põlengu põhjuseks olid kuivati või selle paigaldustööde puudused.
45.Kohus ei nõustu hageja sellise järeldusega. Tsiviilasja nr 2-15-6358 lahendites ei ole tuvastatud, et kuivati põlengu põhjuseks olid kuivati või selle paigaldustööde puudused. Ka ei saa kohtu arvates seda viidatud lahenditest järeldada. Kohtud on selgitanud, et kostja (s.o käesoleva menetluse hageja) ei ole suutnud tõendada, et tulekahju oleks tekkinud TÜ-st Wiru Vili tulenevatel põhjustel. Kohtulahenditest ei ole samas mõistlikult võimalik järeldada, et tulekahju tekkis kuivati enda või paigaldustööde puuduste tõttu.
46.Kohus leiab, et tal puudub igasugune alus asuda tulekahju tekkepõhjuse osas samade tõendite alusel teistsugusele seisukohale, kui seda tegid kohtud tsiviilasjas nr 2-15-6358. Hageja avab kohtu hinnangul ise uuesti sama vaidluse tulekahju tekkepõhjuse üle, mis on tsiviilasjas nr 2-15-6538 juba lahendatud ning kus kohtud on leidnud, et esitatud
tõendid ei ole piisavad tulekahju tekkepõhjuse väidete tõendamiseks, sh väite osas, et tulekahju tekkis kuivati või selle paigaldustööde puudusest tulenevalt. Kohus ei pea võimalikuks esitatud tõendite alusel tuvastada ei seda, et tulekahju oleks tekkinud kuivati enda puuduse tõttu ega ka seda, et see tekkis kuivati paigaldusest tulenevalt.
47.Kohus selgitas 29.01.2021 menetlusosalistele saadetud kirjas, et tsiviilasja nr 2-15-6538 menetluses ei tuvastatud käesoleva menetluse eseme – müügilepingu rikkumisest ( või muust alusest) tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega rajatud neile lahendit. Hageja nõude aluseks on kahju hüvitamine kolmandale isikule ja sellega seoses kahju hüvitamise nõude üleminek VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus selgitas ka, et hagejal tuleb käesolevas menetluses vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendada, et kostjal on tekkinud vastutus hageja poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju eest.
48.Selleks tuli hagejal tõendada, et kostja müüdud kuivati või selle paigaldustööd ei vastanud müügilepingu tingimustele ning tõendada, et kuivati tulekahju tekkis kuivati või paigaldustööde puuduste tõttu. Selliseid tõendeid hageja käesolevas menetluses esitanud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-15-6538 esitatud tõendid ei olnud jõustunud kohtuotsuste kohaselt ega ole ka käesolevat asja lahendanud kohtu arvates jätkuvalt piisavad tulekahju tekkepõhjuse tuvastamiseks.
49.Seega ei tõenda ükski hageja viidatud tõenditest, et tulekahju oleks tekkinud kuivati või kuivati paigaldustööde puuduste tõttu ning järelikult ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks müügilepingust tulenevaid kohustusi kuivati müügil või paigaldamisel rikkunud. Hageja ei ole kokkuvõttes suutnud tõendada, et kuivati või paigaldustööd ei vastanud lepingutingimustele.
50.Täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude hüvitamise eeldus käesoleva menetluse kostja suhtes – pole tuvastatav, et kahju oleks tekkinud kostjapoolse müügilepingu rikkumise tagajärjel. Võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-6538 esitatud tõenditega ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud ühtegi uut tõendit, millest võiks järeldada tulekahju tekkimist kuivatist endast või selle paigaldamisest tulenevalt. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kuivati oleks süttinud kuivati või paigaldamise puudustest põhjustatuna. Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja oleks müügilepingut rikkunud, on täitmata esmane eeldus kostja vastutuse tuvastamiseks. Kohus ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada.
51.Hageja on väitnud ka seda, et kostja on rikkunud kuivati dokumentide üleandmise kohustust. Esiteks on kostja TÜ-le Wiru Vili andnud üle puuduliku kasutusjuhendi, sh ilma tehniliste tingimusteta; teiseks jättis kostja Wiru Vilile üle andmata kuivati puhastamist selgitavad dokumendid; kolmandaks oli üleantud kasutusjuhend puudulik ka sisuliselt, kuna kasutusjuhendi nõudeid järgides ei olnud võimalik kuivati põlengut vältida. Hageja pole oma väidete osas viidanud asjakohastele tõenditele. Samas ka juhul, kui oleks tuvastatav kostja poolt kuivati dokumentide üleandmise kohustuse rikkumine, pole hageja tõendanud, et kuivati tulekahju oleks mingil moel olnud seotud TÜ-le Wiru Vili antud puuduliku dokumentatsiooniga ning seega tuleneks TÜ Wiru Vili enda tegevusest. Vastupidi, hageja on seisukohal, et põlengu põhjuseks ei olnud TÜ-st Wiru Vili tulenev asjaolu.
52.Kuivõrd kostja poolt puudustega kuivati müük ja/või paigaldamine ei ole tõendatud, ei saa kostja kuivati põlemisest tingitud kahju eest vastutada ka müügigarantii alusel, kuivõrd ka see vastutuse alus eeldab esmaselt VÕS § 230 lg 1 ja 3 kohaselt asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puuduse tõendamist hageja poolt. Nagu märgitud, tulekahju põhjuseks olnud kuivati või paigaldamise puudust ei ole hageja tõendanud. Hagejal tuleb tõendada, et üldse tekkis garantiijuhtum. Ka juhul, kui hageja oleks tõendanud sellise kuivatil olnud puuduse, mis põhjustas tulekahju tekke, pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud kostja poole kuivati parandamiseks või asendamiseks; et müüja keeldus oma garantiikohustuse täitmisest ning et ostjale tekkis sellest kahju.
53.Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda põhinõuet, ei rahulda kohus ka viivisenõuet. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud esmast eeldust - müügilepingu rikkumist kostja poolt, ei pea kohus vajalikuks asuda analüüsima kahjunõude suuruse põhjendatust. IV
Kostja taotlus
54.Kostja on taotlenud 28.10.2021 lõplikes seisukohtades, et kohus kordaks TÜ-le Wiru Vili kohtu esitatud küsimusi ja nõuaks TÜ-lt Wiru Vili (ja/või Sadala Agro OÜ-lt) välja kuivati põlengus säilinud kuivati osade võõrandamise dokumendid (leping, arve jmt). Kohus on menetluse jooksul rahuldanud kostja taotluse TÜ-lt Wiru Vili andmete väljanõudmiseks, esitanud vastava kohtunõude ning saanud vastuse, mis on pooltele kätte toimetatud. Samasisulise kohtunõude korduvaks esitamiseks puudus kohtu hinnangul põhjus. Ka leiab kohus, et asjas on peetud 2 istungit ning kostjal oli piisavalt võimalusi taotluste esitamiseks. 11.06.2021 istungil selgitas kohus muuhulgas, et kohus pöördub kolmanda isiku poole küsimusega, kas on seadmeid, mis ei ole tegelikult hävinud. Seejärel annab kohus pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Seda on kohus 14.10.2021 määrusega ka teinud. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata.
V
Menetluskulud
55.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
56.Esmalt määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 näeb ette, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (TsMS § 167 lg 2 esimene lause). Seega saab kolmas isik nõuda oma
menetluskulude hüvitamist tema poole vastaspoolelt, antud juhul kostjalt (kui kohus jätaks menetluskulud selle poole kanda) või jäävad kulud kolmanda isiku enda kanda. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Nimetatud säte näeb ette täiendava erandi menetluskulude ühtse jaotamise põhimõttest ja võimaldab jätta osa menetluskuludest selle poole kanda, kelle hilinemine, põhjendamatu taotlus või muu toiming põhjustas teistele menetlusosalistele täiendavaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja ja kolmanda isiku menetluskuludest osa, mis seondub kostja põhjendamatute taotlustega, kostja kanda. Kostja muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ja menetluses hageja poolel kolmanda isikuna osalenud TÜ Wiru Vili muud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
57.Järgnevalt analüüsib kohus kulude põhjendatust ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
58.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
59.Kostja on 28.10.2021. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostja hagejalt menetluskuluna välja mõista 5607,50 eurot käibemaksuta. Kostja menetluskulud koosnevad järgnevast: seisukohtade ja taotluse koostamine asja läbi vaatamata jätmiseks; tutvumine kostja seisukohtadega, täiendavate seisukohtade koostamine kohtule; asja materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, vastuse koostamine hagiavaldusele ja aegumise vastuväide; tutvumine määruskaebustega, vastuste koostamine kaebustele; määruskaebuse koostamine Riigikohtule; täiendava vastuse koostamine hagile, infovahetus kliendiga; ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil; tutvumine asja juurde esitatuga, lõplike seisukohtade ja taotluse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine.
60.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Kostja on tasunud riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamisel. Seega on kostja menetluskulud tasutud riigilõivu osas põhjendatud.
61.Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – vandeadvokaat Rene Varul. Kostja on mh kohtule esitanud sisukaid menetlusdokumente, vastanud menetlusosaliste seisukohtadele ning esitanud menetluskulude nimekirja. Eeltoodud toimingud on asja lahendamise seisukohalt olnud põhjendatud ja vajalikud. Ka neile toimingutele kulunud aeg on olnud mõistlik. Kohus ei pea aga kogu kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Kohtumised, suhtlemine ja nõupidamine kliendi või kolmanda isikuga on sellised toimingud, mille täpset kestust või tulemust ei ole võimalik kindlaks määrata, toimingu tegemine ja selle kestus ei ole kontrollitav. Sellised toimingud peaks olema hõlmatud üldiselt õigusabi osutamisega. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et mõned kostja esindaja väljatoodud kululiigid on sellised, mille nõudmine hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral ei ole põhjendatud. Kostja on esitanud mh hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, mille tõttu on tulnud hagejal ja kolmandal isikul asjas esitada ka määruskaebused, mille ringkonnakohus on 14.05.2020. a määrusega rahuldanud. Seega on kostja taotlus jäänud lõppastmes rahuldamata. Samuti on kostja esitanud nimetatud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, aga kuna ringkonnakohtu määrus ei olnud määruskaebusega vaidlustatav, puudus kostjal Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigus ning vastava menetlustoimingu eest nõutavad menetluskulud ei ole olnud põhjendatud. Arvestades eelnevaga, samuti asjaoluga, et kostja esindaja tunnitasumäära 110 eurot (käibemaksuta) kuni 2020. aastani ning 120 eurot (käibemaksuta) alates 2020. aastast on kohtupraktikas mõistlikuks peetud, loeb kohus kostja menetluskulude suuruse põhjendatuks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3152,50 eurot (käibemaksuta). Hagejalt tuleb menetluskuluna välja mõista Agriland OÜ kasuks 3152,50 eurot ilma käibemaksuta.
62.Hageja on avaldanud ka, et hagi rahuldamata jätmise korral peaks kostja kandma ka need hageja kulud, mis tekkisid seoses kostja poolt põhjendamatute taotluste esitamisega – e-kiri TÜ Wiru Vili esindajale, vastuse koostamine läbi vaatamata jätmise taotlusele, telefonivestlus TÜ Wiru Vili esindajaga, maakohtu asja osalise läbi vaatamata jätmise määrusega tutvumine ja e-kiri kliendile, määruskaebuse koostamine, s.o 1196 eurot (käibemaksuga). Kohus nõustub iseenesest hageja sellise käsitlusega ning leiab, et asjaolusid arvestades on kostja esitanud taotlusi, millele hagejal on tulnud vastata, kuid mis on jäänud siiski apellatsioonimenetluses rahuldamata ja mis on seega olnud põhjendamatud. Küll aga ei nõustu kohus kogu hageja väljatoodud kulude põhjendatusega. Nõupidamised ja suhtlus kliendi ja kolmanda isikuga on toimingud, mis peaksid olema hõlmatud üldiselt õigusabi osutamisega, kuivõrd kohtul ei ole võimalik kontrollida nimetatud toimingute kestust ning asjaolu, kas suhtluse tulemusel valmis mõni menetlusdokument. Sellised toimingud ei peaks olema need, mille eest kostjalt hagejale menetluskulud välja mõista. Eeltoodust ja TsMS § 169 lg-st 3 lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskuludest 966 eurot kostja kanda.
63.Samamoodi tuleb TsMS § 169 lg 3 ja § 167 lg 2 teise lause alusel jätta TÜ Wiru Vili menetluskuludest osa, mis seondub kostja põhjendamatute taotlustega, jätta OÜ Agriland kanda. TÜ Wiru Vili menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ning menetlustoiminguid, samuti kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades, peab kohus TÜ Wiru Vili menetluskulude rahaliseks suuruseks seoses hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastamisega 1120 eurot, mis tuleb kostjalt TÜ Wiru Vili kasuks välja mõista.
64.TsMS § 445 lg 1 teise lause, § 477 lg 1 alusel tuleb hageja ja kostja nõuded tasaarvestada (vt ka Riigikohtu 26.10.2016. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-91-16, p 18) ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 2186,50 eurot (3152,50 – 966).
65.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.