Määruskaebuse esitaja (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel): Tulundusühistu Wiru Vili (registrikood 11975302), esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), esindaja vandeadvokaat Madis Saar Vastustaja (kostja): OÜ AGRILAND (registrikood 10747906), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. märtsi 2020. a määrus menetluse osalise lõpetamise osas ja saata Salva Kindlustuse AS hagi OÜ AGRILAND vastu 298 615 euro ja viivise väljamõistmiseks tervikuna maakohtule läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i ja Tulundusühistu Wiru Vili määruskaebused.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 12.08.2019 hagi OÜ AGRILAND (kostja) vastu 298 615 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus kaasas hageja taotlusel 16. jaanuari 2020 määrusega tulundusühistu Wiru Vili (kolmas isik) menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Hagiavalduse kohaselt esitas kolmas isik 5. märtsil 2014 hageja vastu kindlustuslepingu alusel nõude tulekahju tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks summas 285 300 eurot. Hageja 28. aprilli 2014 otsusega hüvitati kolmandale isikule kindlustuslepingu alusel tulekahju tagajärjel tekkinud kahju osaliselt, s.o 88 884,50 euro ulatuses. Nimetatud summa maksti kolmandale isikule välja 28. juulil 2014.
29.aprillil 2015 esitas kolmas isik hageja vastu nõude täiendava kindlustushüvitise saamiseks summas 222 480,50 eurot. Maakohtu 18. aprilli 2016 määrusega kaasati kostja (OÜ AGRILAND) tsiviilasja nr 2-15-6538 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja (Salva Kindlustuse AS) poolel. 13. aprilli 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-6538 rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti käesoleva menetluse hagejalt kolmanda isiku (Wiru Vili) kasuks välja täiendav kindlustushüvitis summas 209 730,50 eurot. Ringkonnakohus jättis 10. mai 2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse jõustumise järgselt tegi hageja
14.juulil 2019 kolmandale isikule täiendava väljamakse summas 302 992,15 eurot, sealhulgas täiendav kindlustushüvitis summas 209 730,50 eurot, kahjuhüvitis summas 5191,81 eurot ja viivis summas 88 069,84 eurot. Hageja on maksnud kindlustuslepingu alusel kolmandale isikule välja kindlustushüvitise kogusummas 298 615 eurot. Seega on kolmanda isiku kahju hüvitamise nõue kostja vastu läinud VÕS § 492 lg 1 ja kindlustuslepingu üldtingimuste p 19.1 alusel üle hagejale 298 615 euro ulatuses.
2.Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt on kolmas isik esitanud 31.10.2016 hagiavalduse ka kostja vastu kuivati müügilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-16386). 9. juulil 2019 loobus kolmas isik tsiviilasjas nr 2-16-16386 oma nõudest kostja vastu. Kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta hagist loobumise tõttu tsiviilasjas nr 2-16-16386 on jõustunud. Kostja on seisukohal, et käesolevas hagis esitatud nõudega on kostja vastu kohtusse juba tuldud ning nõudest on loobutud. Kuna hageja õiguseelneja loobus kahju hüvitamise nõudest ja maakohus lõpetas tsiviilasja nr 2-16-16386 menetluse, siis ei ole hagejal võimalik enam sama nõudega kohtusse tulla ning hagi tuleks jätta läbivaatamata.
3.Hageja leidis, et tema poolt kostja vastu esitatud hagi ei ole võimalik TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel läbivaatamata jätta, kuivõrd hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetlusosaline. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud menetluse lõpetamise määrus ei kehti hageja suhtes. Käesolevas asjas esitatud nõue ei ole 88 884,50 euro ulatuses seotud kolmanda isiku poolt tsiviilasjas nr 2-16-16386 kostja vastu esitatud nõudega. Hagist loobumise avalduse esitamise ajaks oli ka see osa kolmanda isiku nõudest kostja vastu hagejale üle läinud. Hageja maksis 209 730,50 eurot kolmandale isikule välja 14. juunil 2019, seega ei saanud kolmas isik ilmselgelt loobuda nõudest, mis talle ei kuulunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus lõpetas käesoleva asja menetluse osaliselt põhinõude 209 730,50 euro osas ja viivise nõudes põhinõude 209 730,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 28. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus määras, et menetlust tuleb jätkata põhinõude 88 884,50 euro osas ja viivise nõudes põhinõude 88 884,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 28. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus märkis, et kostja esiletoodud asjaoludel on TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses tegemist menetluse lõpetamise, mitte hagi läbivaatamata jätmise alusega. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjalt 209 730,50 euro ulatuses sama kahju hüvitamist, mida nõudis kolmas isik tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagis, lisaks nõuab hageja 209 730,50 euro tasumisega viivitamise eest ka sama ajavahemiku eest samas määras viivise tasumist, mida nõudis kolmas isik tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagis. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 nõudis kostjalt kahju hüvitamist kolmas isik, käesolevas tsiviilasjas nõuab seda hageja, kellele on kolmanda isikuga sõlmitud kindlustuslepingu ja VÕS § 492 lg 1 alusel seoses kindlustushüvitise väljamaksmisega üle läinud kolmanda isiku kahju hüvitamise nõue kostja vastu. TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et pärast nõude üleminekut kolmandalt isikult hagejale jäi kolmas isik tsiviilasja nr 2-16-16386 menetluses hagejaks koos kõigi menetluslike õigustega, mille tsiviilkohtumenetluse seadustik hagejale annab. Asjaolu, et kolmas isik ei pruukinud pärast nõude üleminekut olla materiaalõiguslikult õigustatud nõuet käsutama, sh sellest loobuma, ei tähenda TsMS § 210 lg 2 järgi seda, et ta ei võinud hagejana realiseerida TsMS § 429 lõikest 1 tulenevat õigust hagist loobuda. Kuna nõude üleminek kolmandalt isikult hagejale toimus tsiviilasja nr 2-16-16386 menetluse ajal, siis on Tartu Maakohus 17. juuli 2019 määrus hageja jaoks TsMS § 460 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi siduv. Kolmanda isiku poolt 7. augustil 2015 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-15-6538 esitatud seisukoha p-st 6.1 ja samas tsiviilasjas 1. novembril 2016 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et hagejat esindanud advokaat oli kolmanda isiku poolt hagi esitamisest teadlik hiljemalt 1. novembril 2016. Tulenevalt TsMS § 217 lg 6 tuleb lugeda, et ka hageja oli hagi esitamisest teadlik hiljemalt 1. novembril 2016, s.o enne kahju hüvitamise nõude summas 209 730,50 eurot kolmandalt isikult hagejale üleminekut. Tartu Maakohtu 17. juuli 2019 menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-16-16386 on hageja jaoks TsMS § 460 lg 1 ja 2 järgi seega siduv. Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu toob TsMS §-de 432 ja 457 lg 1 järgi kaasa selle, et hageja ei saa pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Eeltoodu tõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas kahju 209 730,50 euro hüvitamise ja sellest arvestatud viivise nõude osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus lõpetas osaliselt menetluse ning teha uus määrus, millega jätkata tsiviilasja menetlust kõigi hageja esitatud nõuete osas. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Maakohus ei ole kõiki TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamise eeldusi nõuetekohaselt tuvastanud. TsMS § 428 lg 1 p 2 eeldused ei ole täidetud. Vaidluse pooled ei ole samad. Hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-16386 menetlusosaline. Kolmanda isiku ja kostja vahelist varasemat vaidlust saaks hageja ja kostja vahelise varasema vaidlusena käsitleda vaid juhul, kui hageja oleks kolmanda isiku menetlusõigusjärglane TsMS § 209 tähenduses. Hageja on kolmanda isiku eriõigusjärglane. Maakohus ei ole hagi aluste samasust nõuetekohaselt tuvastanud. Puudub kolmanda isiku hagi aluse ja hageja hagi aluse võrdlusel rajanev põhjendus, millest selguks, miks on maakohtu hinnangul tegemist samadel faktilistel asjaoludel rajanevate nõuetega. Maakohus ei ole hagi esemete samasust nõuetekohaselt tuvastanud. Maakohus on kolmanda isiku ja hageja poolt esitatud hagide hagi eseme samasuse tuletanud hagi esemeks olevate rahaliste nõuete suuruse osalisest kattuvusest ega ole võrrelnud rahaliste nõuete sisu. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud menetlust lõpetav määrus ei välista hageja õigust pöörduda kohtusse. Kolmandal isikul ei olnud hagist loobumise avalduse esitamise ajal õigust VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud nõudeid käsutada. Kolmas isik ei saanud loobuda nõudest, mis talle ei kuulunud. Maakohus jättis põhjendamata, miks leiab, et TsMS § 460 lg 1 laieneb ka kohtumäärustele. Isegi, kui asuda seisukohale, et TsMS § 460 lg 1 kehtib ka materiaalõigusliku eriõigusjärglase suhtes, siis oleks sätte kohaldamine piiratud tehingulise eriõigusjärglusega. TsMS § 460 lg 1 kaudu ei kehti kohtuotsus isiku suhtes, kellele läks nõue üle seaduse alusel.
6.Kostja palus jätta hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja ei nõustu hagejaga, et tsiviilasja nr 2-16-16386 saaks hageja ja kostja varasema vaidlusena käsitleda vaid juhul, kui hageja oleks kolmanda isiku menetlusõigusjärglane TsMS § 209 tähenduses. TsMS § 428 lg 1 p 2 ei saa kohaldada vaid üldõigusjärgluse olukorras, selline seisukoht ei tulene seadusest. Vastupidi, TsMS § 460 regulatsioon kinnitab, et kohtulahend kehtib nii üldõigusjärglasele kui eriõigusjärglasele. TsMS § 428 lg 1 p 2 tuleks tõlgendada selliselt, et hageja näol on varasemas menetluses olnud tegemist poolega TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes, kuna ta oli selles varasemas menetluses kolmanda isiku eriõigusjärglane. Ei saa tekkida olukorda, kus hageja on läbi TsMS § 210 ja § 460 seotud tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud lahendiga, mille tagajärjel ei saa enam tulla kohtusse samasuguse hagiga, kuid ometi saaks hageja esitada kostja vastu samasisulise hagiavalduse – see oleks ebaloogiline. Kui menetluse lõpetamisel ei peaks formaalselt saama rakendada TsMS § 428 lg 1 p 2, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 järgi – riik ei peaks andma õiguskaitset ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus tuvastas õigesti hagide aluste samasuse. Hageja ei ole toonud välja ühtegi väidetavat erinevust. Maakohus tuvastas õigesti hagide nõuete samasuse. Kostjalt on nõutud kahes erinevas tsiviilasjas sama kahju hüvitist (209 730,50 eurot). Kolmandal isikul oli tsiviilasjas nr 2-16-16386 oli õigus peale nõude seaduse alusel üleminekut ajada uue nõude omaniku asja (sisuliselt võõrast asja) ja omada sealjuures kõiki hageja õigusi. Hagist loobumine kehtib TsMS § 460 järgi ka kindlustusandja (hageja) suhtes, kuna ta oli tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetlusest teadlik.
7.Kolmas isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada menetluse osalise lõpetamise osas (resolutsiooni p 2).
TsMS § 460 lg 1 kehtib ainult kohtuotsuste osas. Maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 463 lg 2 alusel TsMS § 460 lõiget 1. Menetluslike otsustuste, millega asja ei ole sisuliselt läbi vaadatud ega lahendatud, võrdsustamine kohtuotsustega ei ole õigusjärgluse kontekstis millegagi põhjendatud. Kolmas isik loobus oma nõudest kostja vastu seetõttu, et temal endal puudus loobumise ajaks nõudeõigus ning igasugune vajadus seda hagi edasi menetleda. Kohus on seostanud TsMS § 460 kohaldamise sellega, et kehtivad TsMS § 210 lg 2 ja 3, mis võimaldavad hagejal nõuet käsutada ja eriõigusjärglasel teatud tingimustel menetlusse astuda. Kogu TsMS § 210 regulatsioon on kehtestatud nii seaduse sõnastuse kui mõtte kohaselt lähtudes sellest, et hageja ise oma nõude võõrandab. Sätted ei ole kohaldatavad olukorras, kus nõue läheb eriõigusjärglasele üle seaduse alusel ilma võõrandaja enda tahteavalduseta. Materiaalõiguslikult puudus kolmandal isikul kostja vastu nõue juba alates 10. juunist 2019, kui selle omanikuks sai hageja VÕS § 492 lg 1 alusel. Hagist loobumise hetkel ei olnud kolmandal isikul mingit nõuet, mida käsutada. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagi ei olnud esitatud samadel asjaoludel, mis käesolevas asjas. Oluline hagi aluseks olev uus asjaolu on vähemalt see, et menetlusosaliste vahel on toimunud asjas nr 2-15-6538 kohtuvaidlus ja hageja on kindlustuslepingu alusel kindlustussumma kolmandale isikule tasunud. Erinevad asjaolud esinevad ka kolmanda isiku ja hageja hagides selles osas, mida heidetakse ette kostjale ja millega kahjunõuet põhjendatakse. Kolmas isik tugines rikkumisele, mis tekkis juba paigaldatud kuivati suhtes pärast paigaldamist tehtud ebaõnnestunud parandustöödest. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kuivati ise oli puudustega. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 hagi esitamise ajaks puudus info tulekahju põhjuse kohta, mis on keskne asjaolu. Tulekahju põhjuse selgumine oli seega uus asjaolu hageja hagis.
8.Kostja palus jätta kolmanda isiku määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 460 lg-t 1. Kolmas isik jätkas tsiviilasjas nr 2-16-16386 protsessis osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt hageja asja. Hageja teadis tsiviilasjast nr 2-16-16386, mistõttu TsMS § 460 lg 2 ei kohaldu. Kostja ei nõustu, et TsMS § 460 kehtib ainult kohtuotsuste kohta. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetluse lõpetamise määrus oli menetlus lõpetav lahend, millele kohaldatakse kohtuotsuse sätteid. Kolmas isik leiab, et oleks ebaõiglane, et ta peab pärast nõude kaotamist menetlema kohtus hagi, mille vastu tal huvi puudub. TsMS § 210 on sellise regulatsiooni ette näinud. Kolmandal isikul puudus vajadus esitada kostja vastu hagi, kuna ta oli juba esitanud tsiviilasjas nr 2-156538 hageja vastu kindlustushüvitise saamise hagi. Kolmas isik on ise oma seisukohtades selgitanud, et edastas hagejale tsiviilasja nr 2-16-16386 materjalid ja info menetluse seisu kohta, kuid hageja ei avaldanud kavatsust menetlusse astuda. Kolmandal isikul oli ka võimalus hagi tagasi võtta TsMS § 424 järgi, mis säilitanuks hageja õiguse samasisulise hagi esitamiseks. Samuti oli kolmandal isikul võimalus jätkata oma õigusjärglase asja ajamist. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 210. Kostja ei nõustu, et TsMS § 210 ei kohaldu seaduse alusel nõude ülemineku korral. Kohus kohaldas õigesti TsMS § 428 lg 1 p-i 2. Kolmanda isiku tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagi ja käesolevas asjas esitatud hageja hagi on esitatud täiesti samadel alustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 9. märtsi 2020 määrus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada osas, millega lõpetati tsiviilasjas nr 2-19-12058 menetlus osaliselt põhinõude summas 209 730,50 eurot osas ja viivise nõudes põhinõude 209 730,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 28. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni. Määruskaebused tuleb rahuldada ja hageja nõue 209 730,50 euro ning lisanduva viivise osas saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.Asja materjalidest nähtub, et tulundusühistul (TÜ) Wiru Vili oli nõue Salva Kindlustuse AS-i (kindlustusandja) vastu kindlustuslepingu alusel ning kahju hüvitamise nõue OÜ AGRILAND vastu samas summas. TÜ Wiru Vili suhtes olid Salva Kindlustuse AS ja OÜ Agriland solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 alusel. TÜ Wiru Vili esitas 29.04.2015 hagi (tsiviilasi nr 2-15-6538) kindlustusandja vastu ning 31.10.2016 hagi OÜ AGRILAND vastu. Hagis OÜ AGRILAND vastu (tsiviilasi nr 2-1616386) taotles hageja menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-15-6538 lahendi jõustumiseni.
11.14.06.2019 tasus kindlustusandja tsiviilasjas nr 2-15-6538 väljamõistetud summa ja sellest hetkest läksid kindlustusandjale VÕS §-i 492 alusel üle õigused, mis olid kindlustusvõtjal kahju tekitaja suhtes. Tegemist oli nõude üleminekuga seaduse alusel VÕS § 173 lg 1 mõttes ja sama sätte lõike 2 kohaselt kohaldatakse sellises olukorras nõude loovutamise kohta sätestatut. Alates 14.06.2019 ei olnud TÜ Wiru Vili seaduse alusel nõude ülemineku tõttu enam materiaalõiguslikult õigustatud nõuet käsutama.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et materiaalõigusliku nõude kaotus ei takistanud hagejat menetlust jätkamast, seda lubavad ka TsMS § 210 lg-d 1 ja 2. Samuti võis hageja loobuda hagist TsMS § 429 alusel, kuid ei nõustu, et käesolevas asjas tõi kolmanda isiku poolt teises tsiviilasjas nõudest loobumine kaasa hageja nõude menetlemise lõpetamise. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul kehtivad menetluse kestel vaidlusaluse eseme võõrandamise ja eriõigusjärgluse korral õiguseelneja hagist loobumise tagajärjed ka õigusjärglase suhtes. Seda nii TsMS § 463 lg 2 ja § 460 lg 1 koosmõjus, kui ka TsMS § 432 teise lause järgi, mille kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas TsMS § 210 ei kehti, kuna tegemist on seaduse alusel tekkinud eriõigusjärglusega. Hageja ja kolmanda isiku vahel ei olnud tehingut – nõude müügi- ega loovutamise lepingut – milles pooled saavad tingimused kokku leppida.
13.Asja materjalide kohaselt taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist põhjusel, et õiguseelneja hagist loobumise tõttu ei ole hagil perspektiivi. Maakohus leidis, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus, kuid õiguseelneja hagist loobumise tõttu tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p-i 2 esimese alternatiivi alusel – põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu ja leiab, et TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel puudus maakohtul alus menetluse lõpetamiseks.
14.Ringkonnakohus märgib lisaks, menetlusliku nõude sisustamisel tuleb hagi eset alati vaadelda koos hagi alusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas esitatud hagi ese on sama, mis tsiviilasjas nr 2-16-16386. Hagi ese ei ole seotud nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid lähtub eesmärgist, mida hageja soovib kohtulahendi abil saavutada. Riigikohus on hagi eset määratlenud kui hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi
väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (RKTKo 10.10.2007, 3-2-153-07, p 14). Ringkonnakohus leiab, et hagi alus ei ole sama, mis esitati tsiviilasjas nr 2-16-16386. Määruskaebuse esitajate seisukohad, et maakohus ei ole õiguseelneja hagi alust võrrelnud käesoleva hagi alusega, on osaliselt õige. Maakohus on vaidlustatud määruses vaid markeerinud seisukoha, et alus on sama. Tsiviilasja lahendamiseks peab kohus kohaldama materiaalõigust, lähtudes nii hageja nõudest kui ka esile toodud asjaoludest. Kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates puudulikud tuleb anda hagejale võimalus neid täiendada. Antud juhul võib hageja menetluslik nõue hõlmata kumulatiivset mitut materiaalõiguslikku nõudealust. Hageja nõude alus on see, et ta on kahju kolmandale isikule hüvitanud ja on tekkinud VÕS § 492 lõike 1 olukord (sellist alust ei olnud esimeses hagis). Hageja nõude aluseks saab olla solidaarvõlgnike omavaheline suhe (VÕS § 69 lg 2) ja see ei kuulunud kolmandale isikule vaid üksnes hagejale. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid ja õiguslikud asjaolud hagi aluse hulka ei kuulu (RKTKm 31.03.2014, 3-2-1-16-14, p-d 13-14.). TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
15.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.
16.Maakohus määras kostjale hagile (nõude osa suurusega 88 884,50 eurot) vastamise tähtaja
14.päeva määruse kättetoimetamisest. Asja materjalidest nähtub, et kostja vastas selles osas hagile. Ringkonnakohus leiab, et otstarbekas ei ole ringkonnakohtul hagile vastamise tähtaega määrata. Kui käesolev määrus jõustub, siis määrab maakohus kostjale uue tähtaja hagile vastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.