17.11.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-136317
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi Y. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3314,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen Kostja: Y. K. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1940,83 eurot, intressid seadusjärgse intressimäära alusel perioodi 14.12.2024-07.10.2024 eest 80,69 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2025.
3.Jätta rahuldamata põhivõlanõue 569,80 euro ulatuses, intressinõue 242,36 euro ulatuses, hagi esitamise seisuga esitatud viivisenõue 163,19 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.
4.Jätta hageja poolt tasutud riigilõivust 350 eurot kostja kanda. Jätta kõik ülejäänud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
6.Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 12.12.2024 hagiavalduse kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 13.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2510,63 eurot, intressid 323,05 eurot,
12.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 163,19 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude (2510,63 eurot) tasumata osalt alates 13.12.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja sõlmis sidevahendi abil 13.12.2023 hagejaga tarbijakrediidilepingu, laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutusse laenusumma 3000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 150 eurot. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal registreeruda Placet Group OÜ kodulehel. www.laen.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 27.09.2022 kell: 10:19, registreerimise IP XXX. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. Kostja esitas 11.12.2023 hagejale taotluse elektrooniliselt www.laen.ee vahendusel. 11.12.2023 kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN2-te. Hageja on kostja isiku tuvastanud 13.12.2023 näotuvastuse iDenfy vahendusel. Kõik laenulepingu XXX dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti aadressile XXX lepingu sõlmimisel 13.12.2023. Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses. Placet Group OÜ üldtingimused ja hinnakiri olid edastatud Y. K. e-postile XXX 13.12.2023 lepingu sõlmimise päeval koos teiste XXX laenulepingu dokumentidega. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 49,99%, intressimäär aastas 34,83%, viivisemäär päevas 0,10% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu 4331,58 eurot.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja on enne laenulepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale XXX konto väljavõtte XXX (periood 08.06.2023-03.12.2023) Sellelt oli tuvastatud kostja sissetulek: 2023.a juunis 1652,62 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu M OÜ-lt 742,62 eurot), juulis 1958,42 eurot (peretoetus 910 eurot, töötasu 747,62 eurot, puhkusetasu 300,80 eurot), augustis 1662,22 eurot (peretoetus 910 eurot, lisatasu tööandjalt 38,56 eurot, töötasu 713,66 eurot), septembris 1432,45 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu 522,45 eurot), oktoobris 1538,98 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu 628,98 eurot), novembris 1701,33 eurot (peretoetus 910 eurot, töötasu 414,39 eurot ja puhkusetasu 376,94 eurot). Kokku laekus kostja XXX pangakontole XXX augustist kuni novembrini 6334,98 eurot töötasu ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1583,75 eurot. Konto väljavõtte alusel tuvastatud kostja finantskohustused: Laen.ee Placet Group OÜ laen XXX, laenu kuumakse 10,06 eurot, Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 9,79 eurot, Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 47,92 eurot, Placet.ee Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 41,93 eurot, Placet Group OÜ laenu XXX laenu kuumakse 91,70 eurot, I AS laenu kuumakse 11,11 eurot. Kulud ülalpeetavatele 450 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi Laen.ee 67,77 eurot + Placet.ee 133,63 eurot, kulud ülalpeetavatele 450 eurot + I AS 11,11 eurot, kokku 662,51 eurot.
2
Teostati päringud 25.09.2023 Creditinfo.ee ja 04.12.2023 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 11.12.2023 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati 13.12.2023 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on kolm ülalpeetavat. Lisaks teostati 11.12.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 750 eurot (töötasu), 650 eurot (Sots. toetus), finantskohustuseks Liising/järelmaks 11 eurot, Laen.ee 67,77 eurot, Placet.ee 133,63 eurot, kulud ülalpeetavatele 450 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Lisaks kostja konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1583,75 eurot, finantskohustusele 662,51 eurot, taotleva laenu XXX osamaksele 181,81 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu XXX, sõlmimisel oli: 1 583,75€ (sissetulek) – 662,51€ (finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 181,81€ (taotleva laenu XXX osamakse) = 399,43 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 399,43 eurot.
2.3.Laenulepingu XXX laenusumma oli 3000 eurot, laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 150 eurot ning laenulepingu nr XXX alusel teostas hageja kostja XXX pangakontole XXX 13.12.2023 väljamakse summas 2850 eurot.
2.4.15. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 29.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 08.10.2024 üles. Laenulepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega. Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid 909,17 eurot, mille arvelt hageja luges tasutuks 489,37 euro ulatuses põhiosa, 419,68 euro ulatuses intressid ja 0,12 euro ulatuses viivised. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 3000 - 489,37 = 2510,63 eurot.) Kostjal on tasumata intressid kokku 323,05 eurot: juunikuu intressimakse 75,29 eurot, juulikuu intressimakse 69,77 eurot, augustikuu intressimakse 68,74 eurot, septembrikuu intressimakse 65,35 eurot ja intressid ülesütlemiseni 43,90 eurot, so oktoobrikuu intressimakse 59,86 eurot/30 päeva x 22 päeva. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.06.2024 (5 eurot) ja 24.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile XXX edastatud meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulude hüvitamist kokku 10 eurot. Varasemat tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile XXX 17.06.2024 ja 16.07.2024. Laenuandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad Placet Group OÜ üldtingimused, mille punkt 7.4 sisaldab järgmist tingimust: Kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule. Vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot. Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 09.10.2024 põhivõlalt 2510,63 eurolt 0.10 % päevas kuni hagi esitamiseni (kokku 163,19 eurot). Alates 13.12.2024 nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 22.05.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl 342) ja veel ka eraldi kirjaga (dtl 352) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis laenulepingu nr XXX (dtl 208), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 13.12.2023. Hageja väitel esitas kostja laenutaotluse 11.12.2023 kell 17:06 elektrooniliselt www.laen.ee vahendusel. Hageja on kohtule esitanud faili „Laenulepingu XXX sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 287), milles on pealkiri „Taotluse andmed“ ning selle all taotluse kuupäev 11.12.2023 17:06, summa 3000, periood 1 aasta 11 kuud, intress 34,87%, KKM 49,99%. Hageja on esitanud ka isikusamasuse tuvastamise kohta tõendid, dtl 199-205, mis sisaldavad kostja elamisloakaardi kummagi külje fotot, kostja näofotot, kuid väidetava isikusamasuse tuvastamise kuupäev on üksnes esitatud faili pealkirjas. Seda, millised lepingutingimused kostjale laenutaotluse täitmise ajal esitati ning et kostja kinnitas lepingu tingimustega tutvumist ja nõustumist, tõenditest ei nähtu. Kohus palus hagejal ka selgitada, kuidas sai kostja laenu taotlemisel nõustuda lõplike laenutingimustega, kui laenuotsust veel tehtud ei olnud. Hageja vastas, et kostjal oli enne taotluse lõplikku esitamist võimalus tutvuda lepingutingimuste ja kaasnevate kuludega (sh intressimäär, krediidikulukuse määr, teenustasud ja hilinemise tasud) ja arvutusliku pakkumusega, kus olid 4
esitatud laenusumma, periood, maksekuupäev ja kuumakse ning lõpliku lepingu sõlmimiseks pidi taotleja kinnitama, et on tutvunud ja nõustunud kõigi laenudokumentidega (laenuleping, Placet Group OÜ üldtingimused, hinnakiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning lepingueelne täiendav teave). Hageja on tõendina esitanud 13.12.2023 kostjale saadetud e-kirja (dtl 206), pealkirjaga (vene keeles) Lepingu XXX dokumendid. Kirjale olid lisatud Placet Group OÜ üldtingimused, laenuleping, hinnakiri ja makseteatis. Kohus märgib, et antud juhul ühtisid kostja poolt taotletud laenu põhitingimused (intressimäär, KKM, summa, periood) hageja poolt hiljem kostjale saadetud, kohtule esitatud lepingutingimustega. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks 11.12.2023, tahteavalduse kogu sisu tõendatud ei ole, hageja väitel kostja kinnitas lepingutingimustega nõustumist, kuid tõendatud seda ei ole, tõendatud on, et hageja saatis 13.12.2023 kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.
4.3.Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on kostja kontole 13.12.2023 üle kandnud 2850 eurot (dtl 292).
4.4.Krediidi kulukuse määr lepingus oli 49,99%. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete summade ja kuupäevade alusel, et krediidi kulukuse määr oli arvestatud õigesti ning jäi 13.12.2023 kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (50,16%) piiresse.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest
5
kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis
2.2.toodud väited. Hageja esitatud failis „Laenulepingu XXX sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 287) on pealkirja „Taotluse andmed“ all hageja poolt väidetud andmed sissetuleku ja finantskohustuste kohta. Samas failis pealkirja „otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ all on välja toodud tulud juuni kuni november hageja väidetud summades. Päringute all on creditinfo.ee päring 25.09.2023, taust.ee päring 04.12.2023, elamisloa kontroll 13.12.2023, maksuamet 11.12.2023, rahvastikuregister 13.12.2023. Päringute erinevaid kuupäevi selgitab ilmselt see, et hageja ise on kostjale korduvalt varasemalt laenu andnud. Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto nr XXX väljavõtte (dtl 224-286), mis sisaldab kirjeid perioodi 08.06.2023-03.12.2023 kohta. Hageja esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et kostja sai 3 lapse tõttu suure pere toetust 910 eurot kuus ning tema palk M OÜ-st oli 6 kuu keskmisena (ilma ühekordset lisatasu arvestamata) 741 eurot kuus. Kostjal oli enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist 6 laenu (5 hageja enda poolt antud ning 1 I AS-lt), kokku hageja arvestatud kuumaksed 212,51 eurot. Uue laenu kuumakse hakkas olema 181,81 eurot, st kokku 394,32 eurot. Seega hageja teenitavast palgast 741 eurot kuus, kulus laenudele üle poole (53%) ning hageja enda ülalpidamiseks jäi palgast arvestuslikult 346,68 eurot (ehk hageja kohaldatud ühe inimese majandamiskulude miinimummäär). 3 lapse ülalpidamiseks jäi seega peretoetus 910 eurot. Konto väljavõttest nähtuvatel täiskuudel olid kostja tegelikud väljaminekud, sh laenumaksed (v.a ülekanded teistele eraisikutele) juulis 1730,45 eurot (sissetulek juulis oli 1958,42 eurot), augustis 1813,39 eurot (sissetulek augustis oli 1662,22 eurot), septembris 1591,92 eurot (sissetulek septembris oli 1432,45 eurot), oktoobris 2135,73 eurot (sissetulek septembris oli 1538,98 eurot), novembris 2462,31 eurot (sissetulek novembris oli 1701,33 eurot). Seega olid kostja väljaminekud 4 järjestikusel kuul suuremad sissetulekutest. Konto väljavõttelt nähtub, et laenu sai kostja 03.08.2023 hagejalt 3 kuuks 190 eurot, 25.09.2023 3 kuuks 285 eurot, 02.11.2023 4 kuuks 332,50 eurot (ning nõude aluseks oleva laenu, 3000 eurot sai 13.12.2023). Ning laene oli kostja võtnud ka eelnevalt. Seega olid kostja väljeminekud püsivalt suuremad sissetulekutest ning ta seetõttu võttis ta pidevalt tarbimislaene. Isegi kui arvestada, et kostja sai teiselt eraisikult igas kuus raha (küll erinevates summades, juulis 200, augustis 80, septembris 30, oktoobris 225, novembris 496 eurot), oli kostja sissetulek koos nende eraisikult saadud summadega 4 järjestikusel kuul ikkagi väljaminekutest väiksem (augustis miinus 71,17 eurot, septembris miinus 129,47 eurot, oktoobris miinus 371,75 eurot, novembris miinus 364,98 eurot. Selles olukorras andis hageja kostjale juurde laenu 3000 eurot kuumaksega 181,81 eurot. Kuigi kostjale antud laenude summad olid väikesed, siis näitas pidev tarbimislaenude võtmine, et kostja ei tulnud sissetulekuga välja ning vajas pidevalt lisaraha väljaminekute katmiseks. Selline majandamisviis ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Pikemas 6
perspektiivis laenud kuhjuvad ning laenumaksete tasumine muutub ülejõukäivaks, samas kui tarbimisharjumusi ei muudeta. Selline praktika viib varem või hiljem ülelaenamiseni ja võlaorjusesse sattumiseni. Sellega oleks pidanud arvestama ka hageja, kes on tarbimislaenude andmisele spetsialiseerunud ettevõte ning seega kindlasti väga hästi ka kursis tarbijate laenuvõtmiskäitumisega.
6.Hageja nõuded
6.1.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjed: lepingujärgne intress asendub seadusjärgse intressi määraga ning kostja ei võlgne lepingulisi muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu). VÕS § 4034 lg 7 tuleneb, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata, v.a kui leping on tähtaegselt lõppenud. VÕS § 4034 lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut, vaid üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped. Seega tagasimaksete uuesti määramisel tulnuks need määrata vastavalt lepingu tingimustele – 23 annuiteetmaksena perioodil 15.01.2024-12.11.2025 seadusjärgse intressimäära alusel. Kohtu ettepanekul tegi hageja nõude ümberarvestuse. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohus selgitas, et kuivõrd lepingu korralise lõppemise tähtaeg on 15.11.2025 ning kohus ei jõua otsust enne seda teha, tuleb hagejal tagasimaksed uuesti määrata juhul, kui ta soovib viivisearvestuses tugineda sellele, et leping on lõppenud erakorraliselt. Hageja on tõendanud, et on kostja kasutusse andnud 2850 eurot ning esitanud tõendid, maksekorraldused (dtl 295-303), millest nähtub, et kostja on teinud 5 tagasimakset, 2023. a jaanuaris, veebruaris märtsis ja aprillis igas kuus 181,81 eurot ja mais 181,93 eurot, kokku 909,17 eurot. Hageja tagasimakseid uuesti ei määranud, arvestas kõik kostja poolt tasutu tasumise kuupäevadel laenuks antud summa katteks ning arvestas intressi seadusjärgses määras laenujäägilt kuni 07.10.2024. Viivise palub hageja ümberarvestatud nõude puhul välja mõista alates 13.12.2024 (mis on hagi esitamisele järgnev päev). Tagasimaksete uuesti määramisel erinenuks intressiarvestus hageja poolt tehtust. Intresse oleks tulnud arvestada igakuiselt arvestuslikult laenujäägilt. Sellisel juhul oleks kuumakse olnud väiksem, kui kostja poolt tehtud maksed, seega oleks intresse arvestatud rohkem, kui hageja esitatus. Samuti, kui hageja oleks arvestanud kostja poolt tasutu paralleelselt nii põhiosa kui ka uuesti määratud intressi katteks, oleks kokkuvõttes olnud põhiosa jääk (millelt viivist arvestada) suurem. Seega kuivõrd hageja poolt esitatud arvestus ei kahjusta võlgnikku, rahuldab kohus hageja nõude vastavalt esitatud ümberarvestusele. Et viivist saaks arvestada hagi esitamisest, eeldanuks, et hageja oleks esile toonud, et kogu põhivõla nõue on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud ka nõude ümberarvestuse korral. Kuivõrd hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole kohtul võimalik järeldada, et lepingu üles ütlemise eeldused oleks olnud täidetud ka uuesti määratud tagasimaksete korral. Sellest tulenevalt mõistab kohus viivise välja laenu tagastamise lõpptähtajale järgnevast päevast. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja tagastamata laenusumma 1940,83 eurot (=2850- 909,17), intressid perioodi 14.12.2024-07.10.2024 eest 80,69 eurot ja viivise alates 16.11.2025. Ülejäänud osas jääb hageja põhivõla, intressi ja viiviste nõue rahuldamata.
7
6.2.Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.06.2024 ja 24.07.2024 kostjale saadetud meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulude hüvitamist kokku 10 eurot. Kuivõrd hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei saa kohus ka hinnata, kas kostja oleks ka lepingu kohaselt uuesti määratud tagasimaksete korral olnud eeltoodud kuupäevadel võlgnevuses uuesti määratud tagasimakse tasumisega. Sellest tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on välja toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esindaja on Darina Koivunen. Menetlusdokumentidest nähtub, et lepinguline esindaja jurist Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt, menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid. Sellest tulenevalt ei kuulu kostjalt välja mõistmisele õigusabikulud 150 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskuludena summa, mis tulnuks tasuda riigilõivuna sellises ulatuses, nagu kohus hagi rahuldas. Sel juhul olnuks hagi hind 1940,83+80,69 + seadusjärgses määras (10,15%) viivis ühe aasta eest alates 16.11.2025 196,99 eurot, kokku 2218,51 eurot. Ning riigilõiv sellelt oleks 350 eurot. Kohus jätab hageja poolt tasutud riigilõivust 350 eurot kostja kanda. Kõik ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna lahendi edasikaebamiseks luba.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.