Pankrotiõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas Tartu Maakohutule 11.11.22. pankrotiavalduse, mille kohaselt on võlgnikul täitmata kohutusi ca 281 tuhat eurot, olemsoleva vara arvestuslik väärtus on ca 66 tuhat eurot. Majandustegevus on lõppenud. Väljavaated majndusliku olukorra parandamiseks puuduvad. Tartu Maakohus määrusega 14.11.22 võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri, kes esitas oma tegevuse aruande 14.12.22. Esitatud aruandest nähtub, et võlgniku vara väärtus moodustb mitte rohkem kui 66 tuhat eurot, teadaolevate võlgnevuste summa on üle 288 tuhande euro. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, majandustegevus puudub. Väljs tuleb tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Kohus märgib, et asjas puudub sisuline vaidlus võlgniku maksejõuetuse üle, võlgniku esindaja on kohtule kinnitanud ajutise halduri aruande järeldusi ning on nõustunud pankrotimenelusega. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud võlgniku vara olemasolu, millest piisab menetluse jätkamiseks. Võlgniku teadaolevad kohustused on kokku üle 288 tuhande euro erinevate äriühingute ja töötajate ees. Majandustegevuse lõppemise tõttu ei ole võimalik etevõtte tervendamine või muul viisil maksejõuetuse ületamine. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena tuleb märkida ebaõnnestud teenuste osutamist, muutusi turul seoses covidiga, maksejõuetus saabus hilijemalt 2020. aastal. Kohus leiab, et pankrotiavaldus, võlgniku avaldused ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse alustamiseks on olemas. Kohus leiab, et T.K. vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada OÜ L. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 10tunni ja 15 minuti eest koos maksudega 1230 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivara sisulise puudumise tõttu tuleb tasu katta võlausaldaja poolt kohtu tagatiskontole makstud rahasumma arvelt. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.