Osaühing Cranex Group hagi ASSG Construction OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
370,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Osaühing Cranex Group (registrikood 11267976; aadress Suur-Sõjamäe tn 48b, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415), lepinguline esindaja jurist Andrei Pankratov (e-post [email protected]) Kostja: ASSG Construction OÜ (registrikood 14913098; aadress Luise tn 17/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10142; e-post xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige A. S. (isikukood xxxx); lepinguline esindaja A. S. Lihtmenetlus (kohtuistungil 08.12.2022)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Cranex Group hagi ASSG Construction OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt ASSG Construction OÜ (registrikood 14913098) hageja ASSG Construction OÜ (registrikood 11267976) kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.03.2022 kuni 09.09.2022 eest summas 194,47 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud 52,5% ulatuses kostja ASSG Construction OÜ ja 47,5% ulatuses hageja Osaühing Cranex Group kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt ASSG Construction OÜ (registrikood 14913098) hageja ASSG Construction OÜ (registrikood 11267976) kasuks hageja menetluskulud summas 261,19 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-22-134055 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.OÜ Cranex Group (hageja) esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagi ASSG Construction OÜ vastu vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt osutas hageja oma tööjõuga ja tehnikaga kraanatöid kostja ehitusobjektil Kloostrimetsa 51A. Töid teostati 02.10.2021 8,5 tunni ulatuses.
3.Tellimuse osas vormistati 02.10.2021 tööleht/leping nr 21A/769. Hageja tasuks oli 55 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja saatis kostjale 09.10.2021 arve nr 21518 summas 561 (sisaldab käibemaksu) kraanatööde eest. Arve maksetähtaeg oli 14.10.2021, kostja arvet ei tasunud.
4.Hageja esitas kostjale 13.03.2022 võlanõude, millele kostja samuti ei reageerinud. 02.09.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes põhivõlgnevust summas 561 eurot, viivist ja menetluskulu. Maksekäsuosakond saatis 06.09.2022 kostjale makseettepaneku, 09.09.2022 kostja tasus hagejale 561 eurot selgitusega „arve nr 21518“. Seejärel esitas kostja 16.09.2022 vastuväite makseettepanekule lausega „viidatud nõue on ammu tasutud.“
5.Kuivõrd kostja tasus arve kohtumenetluse ajal, on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist kogu maksmisega viivitatud aja eest perioodil 15.10.2021 kuni 09.09.2022 summas 370,26 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja haginõuet ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu, et on 09.09.2022 tasunud hagejale arve nr 21518 alusel 561 eurot. Kostja väidab, et tasus arve hea tahte märgiks.
7.Kostja vaidleb vastu sellele, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mis on vormistatud tööleht/lepinguga nr 21A/769. Kostja kontaktisikuks on märgitud V. G., kelle puhul jääb selgusetuks, millistel õiguslikel alustel hageja eeldab, et tegemist on kostjapoolse pädeva või volitatud isikuga. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud.
8.Kostja on ühtlasi seisukohal, et tõendamata on kokkulepe tasus, sest pelgalt arvel kajastatud numbrid ei saa kokkulepe olemasolu tõendada.
9.Kostja vaidleb vastu viivisenõudele, sest kostjale ei esitatud kõnealust arvet õigeaegselt ega üldse enne kohtumenetlust. Seega ei saanud kostjal tekkida arve tasumise kohustust ning vastavalt ei saanud kostja arve tasumisega ka viivitada ja seetõttu ei ole kostjal saanud tekkida viivise maksmise kohustust.
2-22-134055
10.Kohtuistungil loobus kostja vastuväitest, et hageja esitatud lepingu tüüptingimused ei ole õiged ja kinnitas, et vaidlust, et toimikus olevad tüüptingimused (dtl 45) õigussuhtele ei kohalduks, enam ei ole (ajatempel 00:03:14).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohus hindab esmalt, kas hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nimel kraana tellinud ja tööleht/lepingu nr 21A/769 vormistanud V. G. oli pädevaks isikuks, kelle toimingutest said tuleneda õiguslikud tagajärjed kostjale.
16.Tunnistaja V. G.i ütlustega on tõendatud, et tema tellis vaidlusaluse kraana Kloostrimetsa 56A objektile (ajatempel 00:07:44). Tunnistaja ütlustest tuleneb üheselt ka, et tunnistajal puudus selge arusaam, kelle korraldusel ta kraana kostja nimel tellis, kuivõrd Kloostrimetsa 56A objekt oli tunnistaja jaoks üks suur projekt ning tunnistajal puudus detailne teadmine erinevate töövõtjate omavahelistest suhetest ning tunnistaja täpselt ei mäleta, mis oli kostja puutumus antud arvega, kuid tunnistaja selgitas, et Teletorni Kodud OÜ-l võisid olla rahalised raskused, mistõttu vormistati osad arved kostjale.
17.Arvestades kostja istungil antud selgitusi, mille kohaselt kostja tegi vaidlusaluse arve osas tasaarvestuse Teletorni Kodud OÜ-ga (ajatempel 00:47:22) peab kohus usutavaks tunnistaja ütlusi selle kohta, et Teletorni Kodud OÜ-l võisid olla rahalised raskused, mistõttu vormistati osad arved kostjale.
18.Kohus arvestab kooskõlas VÕS § 29 lg 5 p-ga 3 lepingupoolte käitumisega pärast lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub, et kostja on 09.09.2022 tasunud hagejale 561 eurot selgitusega „arve nr 21518“ (dtl 50). Samuti arvestab kohus, et makskäsuavalduses on hageja kirjeldanud, et hageja
2-22-134055 ja kostja vahel on sõlmitud tööleht/leping nr 21A/769 (dtl 6). Vastuväites makseettepanekule on kostja märkinud, et esitab vastuväite põhjusel, et nõue on „ammu makstud“ (dtl 24).
19.Eeltoodud asjaoludest kogumis tuleneb, et kostja ei seadnud enne kohtumenetlust kahtluse alla, et tal oleks olnud hagejaga sõlmitud leping ning lepingust oleks tulenenud kohustus tasuda arve nr 21518 põhinõue summas 561 eurot. Vastasel juhul ei oleks kostja esiteks arvet koos viitega arve numbrile tasunud, teiseks oleks kostja esitanud maksettepanekule vastuväite, mille kohaselt on avaldaja pöördunud nõudega kohtusse vale isiku vastu, sest kostjaga vastavat lepingut ei ole sõlmitud. Vastuväitest „ammu tasutud“ järeldub aga ühemõtteliselt, et kostja pidas maksettepanekut alusetuks hoopis põhjusel, et nõue on täidetud. Nimetatust omakorda järeldub, et kostja aktsepteeris V. G.i tegevust ning viimase tegevusest tulenevad kostjale õiguslikud tagajärjed TsÜS § 116 alusel.
20.Seetõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks kostja hilisemaid menetluses esitatud väiteid, justkui kostja oleks tasunud arve põhinõude heast tahtest ning vastava kohustuse hiljem Teletorni Kodud OÜ-ga tasaarvestanud.
21.Seega kohus tuvastab eelviidatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, et tööleht/leping nr 21A/769 on sõlmitud hageja ja kostja vahel.
22.Lepingu tingimuste punkt 6.2 kohaselt leppisid pooled viivise tasumises arvestusega 0,2% võlgnetavast summast iga arve tasumisega viivitatud kalrndripäeva eest.
23.Hageja nõuab viivist perioodi 15.10.2021 kuni 09.09.2022 eest ehk 329 päeva eest summas 370,26 eurot.
24.Kohus arvestab viivisenõude algusaja osas nii kostja väitega, et kostja sai arve numbri teada väidetavalt temale 13.03.2022 esitatud e-kirjaga (dtl 49) kui ka hageja hagiavalduse punktis 4 avaldatuga, mille kohaselt hageja lepinguline esindaja esitas 13. märtsil 2022 kostjale võlanõude (lisa 4), milles kostjat paluti tasuda võlgnevus hiljemalt 17.03.2022 ning hoiatati viivise kohaldamisest võla täiendaval maksetähtajal mittetasumise korral.
25.TsÜS § 138 lg 1 sätestab kohustuse käituda õiguste teostamisel heas usus. Antud põhimõte hõlmab ka vastuolulise käitumise keeldu. Olukorras, kus hageja ise möönab, et ta andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas viivise nõudmise eest üksnes pärast täiendava tähtaja, milleks hageja määras 17.03.2022, möödumist, on hageja poolt kohtumenetluses viivise nõudmine alates 15.10.2021 vastuolus hageja enese varasema käitumisega. Vastuoluline käitumine ei ole lubatud. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, alates hageja poolt määratud täiendava maksetähtaja möödumisest, st perioodil 18.03.2022 kuni 09.09.2022 ehk 176 päeva ulatuses.
26.Seonduvalt kostja vastuväitega, et kui kohus leiab, et kostjal on viivise maksmise kohustus, siis see tekib hetkel, kui kostja on saanud arve või tasunud arve, mitte nii nagu hageja kajastab hagiavalduses ja viivise nõuet ei saa tekkida, kui ei ole kohustused teada, märgib kohus järgmist. Kostja kinnitas, et sai nõudest teada hiljemalt 13.03.2022 nõudekirjaga (08.12.2022 istung, ajatempel 00:47:22), mistõttu tekkis kostjal viivise maksmise kohustus pärast täiendava maksetähtaja möödumist.
27.Kuivõrd pooled leppisid lepingutingimuste punktis 6.2 kokku viivisemääras 0,2% päevas, on hageja viivisenõue põhjendatud summas 194,47 eurot (561 *0,2% * 176).
28.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt summas 194,47 eurot. Hagi jääb rahuldamata summas 175,79 eurot.
2-22-134055 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Kohus rahuldas hagi 194,47 euro ulatuses, mis moodustab ca 52,5% hageja nõudest. Seega jätab kohus menetluskulud 52,5% ulatuses kostja ja 47,5% ulatuses hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
34.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 06.10.2022 parandatud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22134055 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, ning lepingulise esindaja õigusabikulu summas 247,50 eurot (s.o 2 tundi ja 15 min tööd tunnihinnaga 110 eurot). 08.12.2022 kohtuistungil taotles hageja istungiga seotud menetluskulude väljamõistmist vastavalt istungi kestvusele sama tunnihinnaga. Istung kestis protokolli kohaselt 58 minutit ehk ümardatult 1 tund. Seega lisandub hageja menetluskuludele 110 eurot hageja esindamise eest kohtuistungil. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 497,50 eurot.
35.. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
36.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 140 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis on põhjendatud ja vältimatu kulu.
37.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
2-22-134055
38.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutanud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas Tasakaal Invest OÜ (dtl 86) kaudu tegutsev A. S.. Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt on kostja 31.10.2022 oma vastuses hagile punktis 4 viimases lauses väitnud, nagu kostja oleks sõlminud lepingu õigusteenuse osutamiseks OÜ-ga Kibe Sulg, kus õigusteenust osutab A. S.. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole aga õigusteenust OÜ Kibe Sulg osutanud.
39.Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskulude nimekiri on otseses vastuolus kostja poolt menetluses avaldatuga. Kostja vastus hagile (dtl 70 jj) on vormistatud OÜ Kibe Sulg logoga blanketil ning kostja on märkinud tiitellehele ka õigusteenust osutava ettevõttena OÜ Kibe Sulg. Seega ei ole kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas, milline on koostatud Tasakaal Invest OÜ kliendile, toodud kulude näol tegemist lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 tähenduses. Kohus määrab, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
40.Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 497,50 eurot ja kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus määras, et 52,5% ulatuses kannab menetluskulud kostja. Seega tuleb 52,5% ulatuses hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 261,19 eurot.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.