Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-123491
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi G. V. vastu võlgnevuse nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143, Harju maakond, Eesti) Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX) Kostja: G. V. (isikukood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX)
Asja arutamise viis
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS § 158 lg 1);
•
võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
•
võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160);
•
võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2).
Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐36‐17, p 11). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p 22). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seejuures loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb hinnakirja väljapanekus, VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
parkimistingimustes on ta väljendanud tahet lugeda parkimisleping sõlmituks iga parklas parkiva sõiduki juhiga. Seega on hageja parkimistingimused ofert vaatamata sellele, et see on suunatud kindlaks määramata isikute ringile (VÕS § 16 lg 3). Kui autojuht oma auto parklasse pargib, siis on ta andnud konkludentse (väljendanud oma käitumisega) aktsepti ehk nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.