Välja mõista G.L-lt T.N-i kasuks menetluskulud summas 420 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, hageja nõue
1.T.N esitas 27.05.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.L-lt 3158,25 euro nõudes. 1.06.2022 makseettepanekuga tehti G.L-le ettepanek võla
2-22-118735
tasumisek. G.L esitas 22.06.2022 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati 02.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu 12.08.2022 määrusega tehti T.N-le ettepanek nõude esitamiseks hagiavaldusena.
2.T.N esitas 30.08.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.L vastu võla nõudes ja kohus võttis selle 02.09.2022 määrusega menetlusse.
3.Hagiavalduse kohaselt laenas T.N 15.09.2020 G.L-le 2500 eurot, mille G.L kohustus tagasi maksma alates 15.10.2020. Asjaosaliste vahel on koostatud laenuleping koos tagasimaksete graafikuga. Maksetega viivitamisel lisandub viivis 0,05% päevas. Esmalt arvestatakse võlasummast maha viivised ja seejärel põhimakse. 30.08.2022 seisuga on viiviste summa 777,00 eurot. Kokku nõuab hageja hagiavalduses kostjalt põhivõlgnevust 2500 eurot ja 777 eurot viivistena ning lisaks riigilõivu 420 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 94,75 + hagiavalduse riigilõiv 325,25) tasumist.
4.Hageja selgitas 18.10.2022 menetlusdokumendis täiendavalt, et G.L soovis raha saada sularahas kuna tal olid pangaarved arestitud aastast 2007. Ta oli jäänud mingil hetkel võlgu ka pankadele, hageja esitab sellekohased koopiad vestlustest. Hagejalt saadud rahaga plaanis kostja alustada ettevõtlust omal käel, soetas tööriistad ja paadi. Lisaks oli ta ilma jäänud autojuhilubadest ja üritas neid 1000 euro eest kuskilt osta või tasulisel eksamil teha. Lisatud on ka selle kohta vestlused. Hageja andis raha ainult selle teadmisega, et keegi soovib oma elu korda saada ja ettevõtlusega alustada. Hageja maksis laenu välja sularahas ja enne allkirjastati laenuleping. Laenuleping on juba menetlusdokumentide juurde lisatud.
5.12.12.2022 esitatud menetlusdokumendis suurendas hageja viivisenõuet, märkides, et kohtumenetluse ajal on viivised nõudelt suurenenud ning on 12.12.2022 seisuga kokku 908,25 eurot (hagiavalduses 777 eurot). Kostja seisukoht
6.Kostja 29.09.2022 hagivastuses vaidleb hagile vastu ja väidab, et ei ole hagejalt raha saanud. 05.12.2022 menetlusdokumendis lisas kostja, et ta ei ole T.N-le midagi võlgu ta ei ole ühtegi ülekannet mulle teinud, see et olime kunagi koos ja läksime lahku ja nõuab mingi raha minult on põhjendamatu. T ei ole ühelgi viisil talle raha andnud. Tal ei ole temaga ühtegi lepingut sõlmitud, hageja võib olla midagi võltsinud. 19.12.2022 ja 10.01.2023 e-kirjades kordas kostja varasemaid seisukohti, et ta ei ole hagejale võlgu ega hagejalt raha saanud. Kohtu seisukoht, põhjendused
7.Pärnu Maakohtu 25.11.2022 määrusega määrati asjas kirjalik menetlus, määrati pooltele tähtajad ja lahendi teatavaks tegemise ajaks määrati 30.12.2022. Pärnu Maakohtu 19.12.2022 määrusega muudeti eelnimetatud määrusega määratud tähtaegu, võimaldati kostjal esitada enda seisukoht hageja 12.12.2022 viivisenõude suurendamisele ning määrati kohtulahendi teatavaks tegemise uueks tähtajaks 13.01.2023.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Asja materjalidest nähtub, et 15.09.2020 on pooled sõlminud laenulepingu, mille p 1.1. kohaselt hageja annab 15.09.2020 kostjale laenu üle 2500 eurot sularahas. Lepingu punkt 2.1. järgi kohustus kostja laenu tagasi maksma hiljemalt 15.02.2021 maksegraafiku alusel viie osamaksena kuni lõpliku tasumiseni 15.02.2021. Mh ka laenu saamist sularahas on kostja enda allkirjaga laenulepingul kinnitanud. Hageja on selgitanud, et laenu andmine sularahas oli seotud sellega, et kostjal ei olnud avatud arvelduskontot Eesti finantsasutustes. Kostja vaidleb
2-22-118735
laenulepingu sõlmimise toimumisele vastu, väites, et leping võib olla hageja poolt võltsitud ja tema ei ole mingil kujul hagejalt raha saanud.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas 27.10.2022 kirjas kostjale TsMS § 230 lõike 1 sisu ja tegi kostjale ettepaneku esitada kõik tõendid, millele tema vastuväited tuginevad, mh et ta ei ole hagejalt raha saanud. Kostja tõendeid ei esitanud ja jätkas paljasõnaliste väidete esitamist.
11.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja allkirjastatud kirjaliku laenulepinguga tõendanud, et pooled on sõlminud 15.09.2020 laenulepingu. Kuna kostja ei ole põhistanud dokumendi võltsitust (TsMS § 277 lg 1) ega esitanud sellekohaseid tõendeid, ei arvesta kohus võltsituse vastuväitega ning tuvastab, et kostja ei ole ümber lükanud 15.09.2020 hagejaga laenulepingu sõlmimist.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Seega selleks, et laenuandjal tekiks laenu tagastamise nõue, peab laenuandja olema laenu eelnevalt andnud. TsMS §-de 230 ja 5 koostoimes lasub laenu andmise tõendamise kohustus hagejal kui laenuandjal.
13.Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-08 selgitanud, et esmalt tuleb laenuandjal tõendada raha üleandmine ning seejärel tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 3-2-1-93-07 tuleneb, et kui kostja laenu saamist omaks ei võta, lasub laenu andmise tõendamise kohustus hagejal.
14.Hageja on laenu andmise tõendamiseks lisaks laenulepingule esitanud ekraanitõmmised pooltevahelisest vestlusest, millest nähtub, et 19.08.2021 on kostja hageja 2.08.2021 ettepanekule lahendus välja pakkuda vastanud, et tal on nii häbi ja kurb, et seisud nii ja lubab, et asjad hakkavad kiiresti liikuma kui ta Soome saab, et ta ei unusta hageja heategu kunagi; 12.11.2021 lubab kostja hagejale iga kuu 10.kuupäevaks 100 eurot. Kohus peab hageja väiteid laenu andmise kohta usutavaks, kuna need on kooskõlas sõlmitud laenulepinguga ja poolte vahelise vestluse sisuga.
15.Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud, et ta on kostjale 15.09.2020 laenulepingu alusel andnud laenu summas 2500 eurot ning kostja on sularahas nimetatud summa kätte saanud. Järelikult on täidetud ka VÕS § 396 lg 1 põhiline eeldus laenu tagastamise kohustuse tekkimiseks – kui kostja on laenu saanud, on kostjal ka tekkinud kohustust laen tagastada.
16.VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
17.Poolte vahel 15.09.2020 sõlmitud laenulepingu punktis 2.1. on kokkulepitud laenu tagastamise maksegraafik. Hagiavalduse kohaselt ei ole laenu tagasi maksma hakatud ning vastupidist ei ole kostja vaatamata kohtu selgitusele tõendanud. Laenulepingu kohaselt pidi laen
2-22-118735
olema lõplikult tagasi makstud 15. veebruaril 2020. Seega on käesolevaks hetkeks antud laenu tagasimaksete tähtpäev saabunud, need on sissenõutavaks muutunud ning kostjal tuleb need tasuda. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele.
18.VÕS § 113 lõike 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on pooled laenulepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 16.10.2020–12.12.2022 kokku summas 908,25 eurot. Viivis on arvutatud vastavalt sissenõutavaks muutuvatele summadele järgmiselt: 500 eurolt perioodi 16.10.2020–15.11.2020 eest summas 7,75 eurot, 1000 eurolt perioodi 16.11.2020–15.12.2020 eest summas 15 eurot, 1500 eurolt perioodi 16.12.2020–15.01.2021 eest summas 23,25 eurot, 2000 eurolt perioodi 16.01.2021–15.02.2021 eest 31 eurot, 2500 eurolt perioodi 16.02.2021–31.12.2021 eest 397 eurot (www.viivisekalkulaator.ee andmetel on õige 398,25 eurot), 2500 eurolt perioodi 01.01.2022–27.05.2022 eest 183,75 eurot, 2500 eurolt perioodi 28.05.2022–30.08.2022 eest 118,75 eurot, 2500 eurolt perioodi 31.08.2022– 12.12.2022 eest 131,25 eurot (www.viivisekalkulaator.ee andmetel 130 eurot). Kuigi hageja arvutused ja viivisekalkulaatori viivisearvestus on kahe perioodi puhul erinevad, on lõppsumma mõlema arvutuse puhul sama ehk 908,25 eurot. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja viivisenõude täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 908,25 eurot. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lõike 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 94,75 + hagimenetluses 325,25) ja palub selle hüvitamist. Kohtu hinnangul on riigilõivu väljamõistmine kostjalt põhjendatud.