nende Hageja A. S. (isikukood xxx; xxx; xxx) Kostja Tõrvatoss OÜ (registrikood 12774540; seaduslik esindaja T. T.), lepinguline esindaja K. K.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Tõrvatoss OÜ-lt A. S.e kasuks välja 1428,40 eurot, millest alusetult saadud tasu töö eest 1328,40 eurot ning leppetrahv 100 eurot.
3.Jätta A. S.e viivisenõue rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud Tõrvatoss OÜ kanda. Mõista Tõrvatoss OÜ-lt A. S.e kasuks välja menetluses tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Muud rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud A. S.el puuduvad.
5.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.A. S. esitas hagi Tõrvatoss OÜ vastu rahalises nõudes seoses asjaoluga, et kostja pidi teostama xxx sissesõidutee ehituse, kuid jättis osa tööst tegemata. Sellega seonduvalt soovib hageja kostjalt tagasi 1362 eurot, millest saamata materjal (pestud betoon) 855 eurot + käibemaks ja tegemata töö 420 eurot + käibemaks (pestud betooni kihi laotamata jätmine). Kokku on saamata töö ja materjal summas 1630 eurot. Kuid hageja on esitanud hagis nõude summas 1362 eurot ning jäi istungil selle juurde. Lisaks on hageja esitanud leppetrahvi nõude summas 100 eurot ning viiviste nõude summas 269,68 eurot. Hageja toetub menetluses järgmistele peamistele asjaoludele: (i) (ii) (iii)
(iv)
(v)
(vi)
(vii)
A. S.e ja Tõrvatoss OÜ vahel oli töövõtuleping Xxx, xxx krundi sissesõidutee ehituseks. Töövõtulepingu tekst on allkirjastamata (dtl 4); Tõrvatoss OÜ on teinud hagejale hinnapakkunise sissesõidutee ehitamiseks hinnaga 13 902 eurot (dtl 42); kuna hind ei olnud sobiv, sai hageja Tõrvatoss OÜ juhatuse liikme T. T.aga kokku ja hageja ning kostja leppisid kokku tööde väiksemas mahus. Muudatused on tehtud hariliku pliiatsiga hinnapakkumisel (dtl 42) ja allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Muudatuste tulemusena kujunes tööde maksumuseks 6403 eurot koos km-ga. See koosnes pinnase koorimisest hinnaga 700 eurot + km, geotekstiili soetamine hinnaga 378 eurot + km ja maha laotamine hinnaga 140 eurot + km, täitematerjal pluss vedu hinnaga 1938 eurot + km, puistematerjali laotamine koos rihtimisega hinnaga 840 eurot + km, pestud betoon koos veoga hinnaga 855 eurot + km; kostja teostas tööd ja tarnis materjalid osaliselt. Hageja ei saanud pestud betooni ja selle vedu summas 855 eurot + km ja see jäi ka laotamata. Kogu hinnapakkumises toodud puistematerjali koos rihtimise töö hinna jaotas hageja kaheks ning leiab, et 420 euro + km ulatuses on see teenus saamata. Kokku on saamata teenust ja materjali summas 1630 eurot. Hageja selgitas istungil, et hagis on öeldud ekslikult summaks 1362 eurot, kuid jäi esialgse nõude juurde kuigi tegelikkuses on teenus ja materjal saamata suuremas ulatuses; leppetrahvi nõue 100 eurot on esitatud selle eest, et töid ei teostatud tähtaegselt lähtuvalt töövõtulepingu punktist 2.4. Leian, et see kokkulepe on kehtiv, sest leping jõustus seoses tööde alustamisega; viivist on arvestatud määraga 0,1 % päevas lepingu alusel alates 30 päeva möödumisest
20.juulist 2021, mil T. T. Tõrvatoss OÜ esindajana andis lubaduse teostada tööd 30 päeva jooksul; rahalise nõude esitas hageja esimest korda maksekäsu kiirmenetluse avalduses, see võis olla 15.03.2021. Enne seda pöördus ta T. T.a poole ka e-kirja teel ettepanekuga maksta see osa rahast tagasi, sest tööd jäid tegemata.
2.Kostja vaidles nõudele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja toetub menetluses järgmistele peamistele asjaoludele: (i) (ii) (iii)
Tõrvatoss OÜ ja A. S.e vahel puudub töövõtuleping kõnealuste tööde teostamiseks; tööd on teostanud Pesplat OÜ; tööd on lõpuni viidud ja puudusteta.
3.Kohus vaatas tsiviilasja läbi kohtuistungil 03. jaanuaril 2023. a. Kohtuotsuse põhjendused 2(6)
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind koos kõrvalnõuetega on 1731,68 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lühendab ja lihtsustab sel alusel määruse õiguslikke põhjendusi ning jätab hindamata poolte väited, mis tsiviilasja lahendamisel tähendust ei oma.
6.Kohus leiab tõendeid hinnates, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping Xxx, xxx asuva kinnistu sissesõidutee ehitamiseks. Nimelt oli Tõrvatoss OÜ teinud 16.10.2020. a nende tööde teostamiseks hinnapakkumise nr 20060 summas 13902 eurot (vt dtl 42). Ka oli nende tööde teostamiseks (lepingu punkt 1.1 teine alapunkt viitab hinnapakkumisele 20060) esitanud kostja hagejale töövõtulepingu projekti (dtl 35-38). Lepingu p 1.2 kohaselt on tööde alguse eelduseks ettemaksu arve tasumine pärast mille laekumist alustatakse töödega. Pooled on teinud hinnapakkumises esitatud tööde mahus korrektuurid ning leppinud kokku tööde teostamises väiksemas mahus (vt dtl 42). Muudatused on pakkumisel tehtud harilikuga ning kostja juhatuse liikme allkirjaga on kinnitatud tööde tegemine muudetud mahus (selgitusega „harilikuga tehtud läheb töösse“) ja kokku 6403 euro eest. Ettemaksu pooles summas (s.o 3200 eurot) on hageja tasunud kostjale 25. oktoobril 2020. a (vt dtl 41) Ettemaksu tegemist just lähtuvalt eelkirjeldatud hinnapakkumisest näitab see, et dtl 41 olev sularahamakset tõendav dokument kannab pealkirja „hinnapakkumisel nr 20060 põhineva töövõtulepingu lisa“ kinnitatud poolte allkirjadega. Eeltoodu kokkuvõtteks saab kohtu hinnangul lugeda töövõtulepingu hinnapakkumises nr 20060 loetletud tööde muudetud mahus teostamiseks poolte vahel sõlmituks.
7.Hageja toetub asjaolule, et kostja jättis osa töödest teostamata – s.t ei tarninud pestud betooni ega laotanud seda teele. Hageja toetub dtl 66 olevale fotole teest. Kohus nõustub, et sellelt fotolt ei ole tuvastatav pestud betooni olemasolu tee pindmise kattena. Tegemist on tavalise kruusateega. Kohus on uurinud avalikest allikatest, missugune on pestud betooni välimus, ning sellist materjali pildilt ei nähtu. Lisaks on hageja kohtuistungil selgitanud, et pestud betooni ta teel näinud ei ole. Kohus saab toetuda asja lahendamisel ka hageja selgitusele kohtuistungil, mis ei pea olema antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Liiati on tegemist negatiivse asjaoluga ning nõudest vabanemiseks tuleks kostjal tõendada, et töö on lõpule viidud ning pestud betoon on teele paigaldatud. Seda kostja tõendanud ei ole. Selle asemel esitas kostja istungil pildid teetöödest varasemas etapis ning toetus asjaolule, et hageja pildil, mis on tehtud hiljem, näeb tee välja teistsugune. Ainuüksi sellise väitega ei ole võimalik tõendada teetööde lõpule viimist ning pestud betooni kihi paigaldamist. Ka puudub pooltel töö üleandmisevastuvõtmise akt, millest nähtuks, et tööd on lõpetatud ning pretensioonideta vastu võetud. Kokkuvõtteks on kohtu hinnangul tõendatud, et tööd ei ole lõpule viidud ning pestud betooni kiht on paigaldamata. Seega ei olnud tööl kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1), mis on lepingutingimustele mittevastavus, sest dtl 42 oleva hinnapakkumise kohaselt tuli ka seesugune kiht teele paigutada.
8.Kohus leiab, et täidetud on ka lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise peamised eeldused järgmiselt: (i)
Lepingutingimustele mittevastavus (töö lõpule viimata jätmine) ei tulenenud tellijast (VÕS § 101 lg 3) – kostja on hagejale 20.07.2021 teatanud, et võtan järjest ette kuidas jõuan.
3(6)
Kuna tegutsen üksi siis läheb 1 kuu aega, et viia viimane kiht pestudbetooni peale (dtl 85, vt ka kirjavahetuse väljavõte dtl 43-44); (ii)
lõpule viimise vajadusest on hageja kostjat korduvalt teavitanud ja palunud töö lõpetada ehk lepingutingimustega vastavusse viia (dtl 85, vt ka kirjavahetuse väljavõte dtl 43-44),
(iii)
eeltoodud kirjavahetust tõlgendades tuleb lugeda, et hageja on andnud kostjale täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (viimati 1 oktoobril 2021. a, vt dtl 43-44) ja mõistliku aja selle töö teostamiseks saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördumise aja (15.03.2022) seisuga möödunuks lugeda.
9.Hageja ei ole oma nõuet õiguslikult kvalifitseerinud ning selgitas istungil, et tema nõue on tagasinõue, kuid juriidiliste nüanssidega ta kursis ei ole. Nõuet korrektselt kvalifitseerida ta ei osanud ega ka nõude kvalifitseerimise osas kaasa rääkida. Seetõttu kaalub kohus, kas esitatud asjaoludel on võimalik hageja tagasinõue või muu rahaline nõue mõnel seaduses sätestatud alusel.
10.Kohus kaalub kõigepealt, kas hageja nõue saab olla VÕS § 646 lg 1 tulenev täitmise asendamise nõue. Nimetatud sättest tulenev, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja ise parandamise/uue töö tegemisega kaasnevad kulud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole toetunud asjaolule, et ta sooviks töö ise parandada või lasta seda teha. Seega ei saa olla tegemist VÕS § 646 lg 5 tuleneva nõudega.
11.Edasi kaalub kohus, kas tegemist saaks olla hinna alandamise nõudega. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Käesolevas asjas ei ole esitatud selle sätte kohaldamiseks vajalikke andmeid. Samas leiab kohus, et on ka tõenditeta ilmne, et ilma pestud betoonist tolmuvaba kihita teel ei saa olla sama väärtust, mis kruusateel. Seega saaks hagejal olla hinna alandamise nõue. Hinna alandamise ulatust ei ole võimalik aga kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt nõutavate tõenditega kindlaks teha. Selliste tõendite kogumine käesolevas menetluses ei oleks ka otstarbekas arvestades nõude suurust ning vajalike tõendite hankimise keerukust ja sellega kaasnevat kulu (üldjuhul on vajalik teha selleks ekspertiis).
12.Raha tagastamist oleks võimalik nõuda ka lepinguväliselt VÕS § 1028 lg 1 alusel. Nimelt sätestab VÕS § 1028 lg 1, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et selle nõude eeldused on täidetud järgmiselt: (i)
Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millest tulenevalt hageja tasus kostjale (ja osaliselt kostja palvel kolmandale isikule) töö eest ette nähtud tasu (dtl 39-41);
(ii)
Kostja omapoolseid töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud jättes tegemata osa ettenähtud tööst;
(iii)
hageja on tänaseks loobunud kostjalt temapoolse töö lõpetamise kohustuse täitmise nõudmisest, sellega langes vastavas osas ära hageja kohustus tasuda kostjale pestud betooni kui materjali ning selle materjali paigaldamisega seotud kulud;
Järelikult on hagejal õigus kostjalt viimase alusetu rikastumise vältimiseks õigus töövõtulepingu alusel makstud tasu vastavas osas tagasi nõuda. 4(6)
13.Järgnevalt tuleb kindlaks määrata kostja alusetu rikastumise ulatus. Kohus nõustub, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud täitematerjali (pestud betoon) ja selle veo hinna võrra summas 855 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle summa on hageja kostjale tasunud, kuid vastavas ulatuses materjali ei ole kostja tarninud. Lisaks ei ole kostja osaliselt teinud ka tööd „puistematerjali laotamine koos rihtimisega“ summas 840 eurot, millele lisandub käibemaks, sest pestud betooni laotamist ja rihtimist ei ole toimunud. Hagis on hageja arvestanud, et see töö on tegemata 1/3 ulatuses, kuid kohtuistungil leidis, et pooles ulatuses. Võrreldes purukruusa ja pestud betooni kui täitematerjalide maksumust ja mahtu hinnapakkumises (vastavalt 1938 ja 855 eurot), leiab kohus, et kohasem on öelda, et vastav töö on tegemata umbes 30% ulatuses ehk 252 euro ulatuses (30%*840=252). Järelikult on hageja kostjale tasunud töö eest enam, kui ette nähtud 1107 eurot (855+252=1107) ning vastavalt summalt arvestatud käibemaksu ehk kokku 1328,4 eurot. Kohus märgib, et kui vastavas ulatuses tööd ei ole tehtud ja materjali tarnitud, siis puudus alus ka sellelt käibemaksu nõudmiseks. Järelikult on kostja alusetu rikastumine toimunud ka käibemaksu summa ulatuses (kostjal on õigus enam makstud käibemaksu osas maksudeklaratsioonid parandada ning enam makstud käibemaks riigilt tagasi taotleda).
14.Täiendavalt märgib kohus, et tähendust ei oma, et töötasu on osaliselt makstud hageja poolt Pesplat OÜ-le. Kohus on selgitanud, miks ta loeb lepingu sõlmituks just hageja ja kostja vahel. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Hageja on selgitanud, et ta on ülekanded Pesplat OÜ-le teinud kostja juhatuse liikme palvel. Kohus loeb selle kohtuistungil antud selgituse usutavaks ning lihtmenetluse raames tõendatuks. Seega on hagejal õigus selle summa alusetu rikastumise sätete alusel tagastamist nõuda just kostjalt.
15.Kohus hindab edasi leppetrahvi nõuet (100 eurot). Ehkki töövõtuleping on allkirjastamata jäänud võib muust dokumentatsioonist järeldada, et poolte tahe oli sissesõidutee ehitamisel lähtuda just sellest lepingust koos hinnapakkumises tehtud muudatustega. Seda kinnitab asjaolu, et hageja on tasunud töö eest ettemaksu ning kostja on selle vastu võtnud. Samuti see, et dokument, mille alusel ettemaks tasuti, kannab pealkirja, mille kohaselt on ta just selle töövõtulepingu lisa. Lepingu p 2.4 viimasest lausest tuleneb, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 100 eurot igakordse rikkumise kohta. Järelikult on leppetrahvi nõue 100 eurot õigustatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Rahuldamata tuleb jätta aga enne hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamist kogunenud viivise nõue. Kuivõrd rahalist nõuet raha osaliseks tagastamiseks ei ole hageja (tõendatult) esitanud enne kui maksekäsu kiirmenetluses, siis sellele eelneva aja eest tal viivisenõue puudus. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõuet hageja esitanud ei ole. Hageja varasem pöördumine kostja poole raha tagastamise ettepanekuga on tõendamata.
17.Käesoleva otsusega lahendab kohus hageja nõuded kohtuotsuse resolutsioonis vastavalt eelkirjeldatud sätetele ja põhjendustele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 2 järgi jätta kostja kanda. Ehkki hagi jääb viivisenõude osas rahuldamata, oli kostjal võimalik lahendada vaidlus kompromissiga sellesarnases ja isegi väiksemas ulatuses, kui kohus käesolevas tsiviilasjas lõppjärgus välja mõistis. Nimelt tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja tasub hagejale 1100 eurot. Kompromissi enne istungit ei sõlmitud ning kosja keeldus kohtuistungil väga jäigalt igasuguse kompromissi sõlmimisest.
5(6)
19.Kuivõrd menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub vajadus kostja menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 315 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.