Avaldaja: S V (isikukood XXX, e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: [email protected])
Hillar
Villers
(e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S V maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja S V (isikukood XXX) pankrot 13. jaanuaril 2023 kell 11.00.
3.Nimetada S V pankrotihalduriks vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Virumaa, e-post [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 31. jaanuar 2023, algusega kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS) § 102 lg 2. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt
esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
7.Kohustada S V kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 31. jaanuaril 2023, algusega kell 10.50. Kui S V vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Algatada S V kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
9.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta isal aastal aruande 1. veebruariks, esimene aruanne esitada 1. veebruariks 2024.
11.S V peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud kohustusi.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
13.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad S V kanda.
14.Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
15.Anda S V le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot. S V ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
16.Maksta usaldusisiku tasu 870 eurot (tasu 725 eurot + käibemaks 145 eurot) välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb so. JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS).
17.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
18.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
EDASIKAEBAMISE KORD
2 (6)
Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates.
ASJAOLUD
1.S V (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnevused tekkinud pikema aja jooksul ning hetkel puuduvad vahendid nende kustutamiseks. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus ei ole ajutine. 5. detsembri 2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks Hillar Villersi.
2.Usaldusisik esitas 4. jaanuaril 2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning FiMS § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita, võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on 4154,46 eurot, teadaolev vara on korteriomand väärtusega umbes 1000 eurot. Võlgniku seletuse kohaselt on ta XXX ja tema ainuke sissetulek on XXX (kogutud andmetel lisandub ka sotsiaaltoetus). Võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei saa ta töötada ning võlad kasvasid. Võlgnik elab üürikorteris.
3.Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku taotlused on põhjendatud ja tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetusmenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetuse oleks võlgnik tekitanud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sellised sissetulekud, mis võimaldaksid kohustusi täiel määral täita.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 10. jaanuaril 2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. Ta jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku selgitas, et makseraskused said alguse halvemaks läinud tervisest, mille tõttu hakkasid talle kuuluva korteri kulud üle jõu käima. Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Hillar Villers kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Välja tuleb kuulutada S V pankrot ja pankrotihalduriks nimetada Hillar Villers ning algatada S V kohustustest vabastamise menetlus.
6.FiMS § 43 kohaselt toimuvad füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 4154,46 euro ulatuses. Võlgnik on XXX, tema ainsaks sissetulekuks on XXX ja sotsiaaltoetus, 2021. aasta tuludeklaratsiooni andmetel oli võlgniku tulu aastas 5734,20 eurot, millelt on kinni peetud tulumaks 186,84 eurot. Seega on võlgnikul kohustusi kolmveerandi ulatuses tema aastasest sissetulekust. Ainsaks registervaraks on korteriomand S , mille väärtuseks usaldusisik hindab umbes 1000 eurot. Pangakontodel märkimisväärsed vahendid puuduvad. Võlgniku korteriomandi arvel ei ole võimalik tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid.
8.Asjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu 3 (6)
ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
9.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kohustuste täitmiseks vajaliku sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
10.Võlgnik taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes FiMS § 18 lg 2 p-st 2 ja PankrS § 31 lg-st 5 kuulutab kohus S V pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).
12.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad (täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1).
13.PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise.
14.Võlgniku usaldusisikuks määratud Hillar Villers on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka pankrotihalduriks nimetamiseks. Hillar Villers vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, ta on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni.
15.PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
16.PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
17.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: •
kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4);
•
füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44);
•
võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2);
•
pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49); 4 (6)
•
kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
18.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud PankrS-s sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
19.FiMS § 54 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kontrollib kohus ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega on ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel, arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
20.Usaldusisik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku kuus tundi, tunnitasuga 130 eurot on usaldusisiku tasu kokku 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot. Arvestades TsMS § 183 lg 2 sätestatud piirangut taotleb usaldusisik 725 euro suuruse tasu määramist, millele lisandub käibemaks. Kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis taotlevad usaldusisik ja võlgnik menetlusabi andmist võlgnikule ja tasu hüvitamist riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
21.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Võlgnik ei ise koguda dokumente oma vara ja kohustuste kohta. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu, taotletava tasu kogusumma jääb seaduses ettenähtud piirmäära sisse. Usaldusisik on kinnitanud, et tema kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot).
22.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks 5 (6)
määrata võlgnikule tema taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
23.Kohus leiab, et võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgniku varaks, millele sissenõuet pöörata, on Sondas asuv korteriomand, väärtusega kuni 1000 eurot, ja pension. Seega pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o 725 eurot + käibemaks. Hillar Villers taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.