Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

2-22-134308 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt, olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu üldtingimustega ja laenusaaja laenutingimustega, sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel pärast tingimuste allkirjastamist 27.05.2021 laenulepingu nr S214812398, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt oli koguintressi määr 33,86% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid jättis kokkuleppelised osamaksed tagastamata, mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 21.07.2022 lepingu ülesütlemisteatise. Kostja maksis tagasi 704,17 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 151,97 eurot, intressi katteks 545,93 eurot, viivise katteks 3,27 eurot ja menetlustrahvi katteks 3,00 eurot. Kuna kostja hoolimata talle edastatud teatisest võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu nr S214812398 05.08.2022 üles ja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevusi kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt lepingust S214812398 tuleneva põhivõlgnevuse 1848,03 eurot Algne laenusumma oli 2000 eurot, tagasimakseid põhiosa katteks oli 151,97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu S214812398 maksegraafikust tulenevalt tasumata intressi alates 27.04.2022 kuni 27.07.2022 eest 205,55 eurot. Hagejal on õigus tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 alusel nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, see on 0,093% päevas. Viivist arvestatakse igalt tasumata osamakselt. Hageja palub välja mõista kostjalt lepingust S214812398 tuleneva viivise 118,84 eurot, mis koosneb ülesütlemisavalduse päeva seisuga viivisest 3,69 eurot (neli tasumata osamakset) ja jooksevast viivisest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 103,12 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo taebelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Kokkuvõtlikult palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1848,03 eurot, intress 205,55 eurot, viivise 106,81 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 2210,39 eurot. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagile

2-22-134308 Kostja ei vaidle hagi menetlusse võtmise vastu. Kostja tunnistab hagi osaliselt, võlgnevuse põhisumma osas. Kostja on nõus tsiviilasjas kirjaliku menetlusega ega soovi kohtuistungit. Kostja teavitab, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise põhjuseks oli raske materiaalne olukord, millise põhjustas hoonestusõigusega maatükki asukohaga aadressil xxx sundvõõrandamine, mis oli kostja ja tema perekonnaliikmete ainukeseks elukohaks. Samuti mõjutas negatiivselt kostja materiaalset olukorda asjaolu, et täitemenetluses nr x on arestitud kostja nõudeõigus tööandja x vastu 6426 eurot. Mingit vallasvara või kinnisvara, millele saaks pöörata sissenõude kostjal ei ole. Toodud asjaolud ilmestavad kostja materiaalset olukorda kui äärmiselt ebasoodus. Lähtudes ülaltoodust pakub kostja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kompromissiga järgmistel tingimustel: 1) kostja kohustub täitma haginõudeid põhinõude väljamõistmise osas (1848,03 eurot) 24 kuu jooksul igakuiste ühesuguste maksetena 1848 eurot/24 kuud = 77 eurot kuus; 2) hageja loobub nõudest välja mõista kostjalt intressid 202,55 eurot, viivised 108,81 eurot ja väljamõistmisega seotud kulud 50 eurot. Juhul, kui kompromissi poolte vahel ei õnnestu sõlmida, taotleb kostja kohtult kohaldada kostja suhtes VÕS § 162 lg.1 sätestatud norme. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub kohut vähendada leppetrahvi summat mõistliku suuruseni võttes arvesse kostja poolt laenulepingu kohustuste täitmise suurust, samuti võttes arvesse kostja rasket materiaalset olukorda.

Hageja seisukoht Hageja leiab, et kostja vastuses esitatu on asjakohatu ning esitatud tõendid asjassepuutumatud. Kostja tunnistab hagi osaliselt, st. põhinõude osas ning taotleb kohtult viivisenõude vähendamist, põhjendades taotlust viivise ebamõistlikkusega. Kostja võtab hagi põhinõude osas omaks, kuid ei ole esitanud ühtegi põhistatud vastuväidet kõrvalnõuete osas. Järelikult tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks ka kõrvalnõuded. Viivise ebamõistlikkust põhjendab hageja järgnevalt. Laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3 tulenevalt võib laenuandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, see on 0,093% päevas. Viivis väljendab minimaalse eeldatava kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda sõltumata tegelikust kahjust. Viivise suurust tuleb võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Seega hinnates esitatud põhivõla 1848,03 euro ja viivisenõude 106,81 euro proportsionaalsust (viivis on põhivõlast seitseteist korda väiksem) ning asjaolu, et viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust endast, st. on tingitud võlgniku poolsest tegevusetusest, ei ole hageja hinnangul lepinguga kokkulepitud viivisemäär 0,093% päevas kostjat ebamõistlikult kahjustav. Ka Tartu Ringkonnakohus asus 31.03.2021. a lahendis tsiviilasja 2-20-103014 (p 8) seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause aga ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (vt ka Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana

2-22-134308 kokkulepitud intressimäär. Järelikult kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kuna seadusandja lubab eelmärgitust tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäär, siis ei saa sellist viivisekokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja kostja kompromissiga, kuid õigusrahu huvides teeb hageja kostjale järgneva kompromissettepaneku. Hageja loobub sissenõudmiskuludest ja osaliselt viivisest, kostja tasub põhivõla 1848,03 eurot, intressi 205,55 eurot, vähendatud viivised 72,07 eurot (määraga 0,65% päevas) ja pool riigilõivust igakuiselt vähemalt 90 eurot eeldusel, et kohustus saab täidetud kahe aasta jooksul. Juhul kui kostja kompromissiga ei nõustu, palub hageja kohtul hagi rahuldada kirjalikus menetluses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele esitanud.

Kompromissi ettepanek Kohus edastas hageja poolt esitatud kompromissi ettepaneku kostjale ja andis kostjale tähtaja esitada kohtule seisukoht hageja kompromissi ettepanekute osas ja/või kompromissi tingimustega nõustumisel kostja poolt allkirjastatud kompromiss kohtule kinnitamiseks. Kostja kohtule ei vastanud.

Kirjalik menetlus Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad. Pooled kohtule ei vastanud ega esitanud täiendavaid seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas 1848,03 eurot. Kostja palub kohut vähendada kõrvalnõuete summat mõistliku suuruseni. Hageja ei nõustu kostjapoolse taotlusega. Kohus tuvastas, et kostja ja OÜ Omaraha sõlmisid 27.05.2021 laenulepingu nr S214812398, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja jättis kokkuleppelised osamaksed tagastamata. Omaraha OÜ ütles laenulepingu nr S214812398 05.08.2022 üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Hageja väited on tõendatud laenutaotluse, laenulepingu, laenulepingu üldtingimuste ja laenulepingu ülesütlemisavalduse koos nõude loovutamise teatisega.

2-22-134308 Kohus järeldab, et pooled on sõlminud tarbijakrediidi lepingu (VÕS § 402 lg 1), kostja on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt ja tasus tähtaegselt vaid 704,17 eurot, millest VÕS § 415 lg 2 alusel on põhiosa katteks arvestatud 151,97 eurot, intressi katteks 545,93 eurot, viivise katteks 3,27 eurot, menetlustrahvi katteks 3,00 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu kohaselt on intressimääraks aastas 34% ning krediidikulukuse aastamääraks on 44%. Hageja on arvestanud intressi lepingus kokku lepitud määras 33,86% aastas alates 27.04.2022 kuni 27.07.2022 eest 205,55 eurot. Kostja soovis kõrvalnõuete vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et seadus sellist võimalust intressi osas ette ei näe. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada vastavalt laenuandja poolt esitatud arvetele. Krediidikulukuse määr on arvestatud seadusest tulenevalt ja ei ületa keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja esitatud arvestusi intressi osas kostja ei vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees laenulepingust tulenev täitmata kohustus 1848,03 eurot krediidisumma tagastamise osas ja 205,55 eurot tasumata intressi osas. Hageja arvestas põhiosa võlgnevuselt viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,093% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 106,81 eurot. Hageja poolt viivise arvestamine on kooskõlas VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1. Kostja hageja arvestusi viivise osas ei vaidlustanud, kuid palus kohut vähendada kõrvalnõueid mõistliku suuruseni. Kostja palub võlgnevuse väljamõistmisel arvestada tema majanduslikku olukorda. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palus küll vähendada kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni, kuid ei ole põhjendanud, miks kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kõrvalnõuded on ebaproportsionaalsed, ebamõistlikult kõrged või kostjale üleliia koormavad ning et ta ei suuda lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Üldjuhul viitab ebamõistlikule leppetrahvi suurusele muuhulgas asjaolu, et leppetrahv ületab kordades põhikohustust. Kohus tuvastas, et põhikohustus on 1848,03 eurot ja viivis 106,81 eurot, see on viivis on põhivõlast seitseteist korda väiksem. Seega ebaproportsionaalsust antud juhul ei ole. Ka ei ole kohtu hinnangul poolte kokku lepitud viivise määr ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Seega puuduvad asjaolud, mis annaks kohtule aluse viivise vähendamiseks. Arvestades kostja poolt kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, jätab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata.

2-22-134308 Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostja palub kohut vähendada kõrvalnõuete summat mõistliku suuruseni. VÕS § 113-2 lg 5 kohaselt võib sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. Kostja ei tõendanud, et ta oleks juba kohtuväliselt võlgnevust tunnistanud. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses 14.09.2022 vastuväite kogu nõude vastu. Samuti ei ole kostja kohtuni toonud, et ta oleks juba märkimisväärses ulatuses võlgnevust vähendanud. Kostja võlgnevus on sissenõutavaks muutunud juba 2022.a suvel ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kostja ei tõendanud, et antud summa on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Põhikohustus on 1848,03 eurot ning sissenõudmiskulu 50 eurot, see on sissenõudmiskulu on põhivõlast 36 korda väiksem. Seega ei ole kohtuni toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kõrvalnõuete suurust vähendada. Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot ehk seaduses sätestatud piirides ja kohus mõistab selle taotletud suuruses välja. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 1848,03 eurot, intress 205,55 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 106,81 eurot, kokku 2210,39 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 350 eurot (78,18+271,82). Kostja ei esitanud kohtule seisukohta menetluskulude suuruse osas. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

2-22-134308 Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 350 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 350 eurot menetluskulu. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.